Aega juba maast ei leia

Hmm, kuhu kaob minu aeg? Just nimelt minu aeg, sest teistel paistab seda küll märksa rohkem olevat :) Kas minu päev on lühem kui 24 h või on teiste päev pikem kui need nirused 24 h'd?Aga noh, kui ma nüüd hästi järgi mõtlen, siis vist on see aja kulg küll midagi sellist mis läheb ikka omasoodu, mis me sellega teema on aga meie endi kätes (kuigi mulle ei meeldi seda tunnistada). Kui töölt koju tulles diivanile vajuda ja ainukeseks füüsiliseks tegevuseks teleka puldil nuppude vajutamist lugeda, siis aeg kulgeb. Samas rütmis kusjuures nagu ka sellel, kes peale tööd trenni, kinno, teatrisse või sõpradega kohtuma ruttab. Shame on me, tuleb ajal lihtsalt sabast kinni saada.

Piinlik oli ühel hommikul taas sõbrannale öelda, et kuule mul vist pole sellel nädalal jälle aega sinuga kokku saada. Pilk kalendrisse ja selgub, et tegelikult on kõik enda tahtmises kinni. Kui paar aastat tagasi olime Riinuga suht lähedased, siis nüüdseks trehvame vaid peamiselt sünnipäevadekl ja vahel harva niisama ka. Aga süüa sushit ja kõik oma pikka aega rääkimata jutud üles võtta oli ütlemata mõnus. Jõudsime veel samal õhtul Heka kutsel ehteid uudistama, mille müügiga nad tegelevad. Kuigi Riin ehetest suuremat ei hoolinud sai trehvas ta seal ometi kokku tuttavatega "ammustest aegadest".

Eelmisel nädalal täitus 4,5 aastat minu ja allani tutvumisest (me käime tõepoolest iga kuu 10. kuupäeval väljas söömas). Pidime sõpradega õhtul Babyback'is kohtuma, kuid just teel sinna õnnestus ühel tüübil meie autole tagant sisse sõita. Õnneks midagi väga katastroofilist ei juhtunud (meie autol) ja saime pärast mõningaid sekeldusi siiski Tabasallu sõidetud. Ameerika külluslik toit on mulle muidugi väga meelepärane, kahjuks ei ole mind õnnistatud figuuriga mis sellisest söömaajast ennast kõigutada ei laseks. Seega ei ole soovitav niisuguseid retki eriti sageli ette võtta ;) Aga õhtu ise oli mõnus, isegi see, et ma vahetult enne koju jõudmist avastasin, et olin oma uued päikeseprillid sinna maha unustanud, ei rikkunud seda. Aga eks pöörasime siis otsa ümber ja sõitsime tagasi. Allan nimelt ei lase tühistest asjadest ennast kunagu häirida, einevalt minust muidugi:)

Nüüd on meil veel vaja leida kuskilt aega, et mööda Tallinna köögisalonge kolama hakata ja pakkumisi võtta. Kuna see ei tõota nii mõnus tegevus tulla, siis ilmselt me sellega väga ruttu ühele poole ei saa ;)

Üks tore päev

Tegelikult olin hommikul pisut tusane, Allan läks eile õhtul Põlvasse koos Allan K' ga jahimehe eksamit tegema ja mina jäin üksi Tallinnasse. Mõtlesin siis hommikul shoppama minna ja no ei saanud autoga väravast välja, see neetud pult ei funka lihtsalt minu käes. Pärast pikka loksutamist ja tagumist vastu käigukangi ta siiski lasi mu väravast välja. Poes olles helistas Merike ja siis mu ilus päev alles hakkas ;)

Kuna olime mõlemad meestest ilma nädalavahetuseks, siis otsustasime ühe toreda päeva veeta. Kõigepealt käisime sisutusmessil, mis oli küll päris tore üritus aga mingit erilist üllatust ei valmistanud. Aga ühe supper-lux ostu sain tehtud küll, nimelt Sireli talu mega pehme ja sileda pikakarvalise lambanaha - tõeline kiisu, olen väga-väga rahul...

Käisime siis Pirita rannahoone juures olevas Grillis söömas ja pärast rannas jalutamas ja liivas möllamas. Tõsi, seda viimast tegi küll rohkem pisike Kerttu aga meile ka päris meeldis, ei saa pattu salata. Kuigi ise veel päevitama nagu ei läheks, oli Pirital neid juba üksjagu. Kerttuga üritas sõbrustada ka üks teine väike piiga aga Kerttu otsustas just siis näidata oma häbelikku mina, kattis kõrvad kätega ja üritas iga hinna eest teist pisitüdrukut ignoreerida. See ei takistanud teda muidugi tagasiteel suure häälega jutustamast ja naermast nii, et kõik möödujad sõbraliku muigel näoga teda vaatasid :D

Kuna päev on täna lihtsalt mega ilus, ei saanud seda raisku lasta ja käisime veel Merikese ja Allan K. uut korterit vaatamas, mis alles ootab oma elanikke. Kuna nad võtmed alles sellel nädalal kätte said, polnud me varem seal käinud. Väga ilus, isegi armsam kui ma oodata oskasin. Eriti tore on muidugi terrass mis terve päeva päikesele avatud, väga mõnus. Oleks seal kaks lamamistooli olnud poleks me vist paigast liikunudki.

Kerttu oli vapustavlt tubli, autos sõidu ajal tudis ja ülejäänud aja supper heas tujus ning lagistas naerda. Viimane peatus oli Rocca Al Mares, väike poeskäik ja soft-ice parklas. Kerttu pidi vaheldumisi Merikese ja minu jäätist limpsima, ei tea ju äkki on tädi jäätis parem kui emme oma :D Nii, et tänane päev oli tõesti tegevusterohke ja väga ilus ilm oli pealekauba.

NB! Eile selgusid viimaste eksamite tulemused ja nüüd võib öelda, et TÜ lõpetamisest lahutab mind vaid lõputöö mis aga jääb mind järgmisse kevadesse ootama ;)