Alles see oli, kui ma pärleid-helmeid vaadates mõtlesin, et mina küll nende võrku ei lange. Tühjagi, järjest enam vallutavad nad nappi ruumi mu kodus.
Alguses ma ainult vaatasin neid, laotasin oma varanduse laiali ja imetlesin. Mingil hetkel hakkasid ka ideed tekkima, teostuseni läks ikkagi veel tüki maad kauem aega. Kõige lihtsamad käevõrud valmisid eelpainutadud traadile lükitud helmestest, vaatamata oma lihtsusele meeldivad need mulle siiski väga. Üks
punane ka veel.
Eileõhtune väike traadiväänamine Miss Marpeli kõrvale. Seemnehelmestest tahtsin tegelikult teha spiraali aga ei leidnud kahjuks ühtegi sobivat õpetust, seetõttu vaid lihtsalt tamiilile lükituna ühes reas. Suurematest klaashelmestest kett 0,6 mm hõbetatud traadiga ketiks ühendatud ja pisematega proovisin 0,4 hõbetatud traadiga heegeldada, oleks võinud veel peenem traat olla.
Meisterdanud olen rohkemgi, vaid pilte pole jõudnud teha. Helmepakikesi on mul veel üsna suurtes kogustes, tasapisi üritan varusid vähendada kuigi see ei taha hästi õnnestuda. Sest
Helmehaldjas on ju nii mõnusasti käeulatuses kogu aeg.
