Nädalavahetus

Imeilus ilm lausa sunnib päevi värskes õhus veetma. Laupäeval käisime Jäneda laada, ma ei olnud juba aastaid ühelegi sellisele üritusele sattunud. Mind üllatas tohutu rahvarohkus, kohati ei mahtunud inimeste vahel liikumagi, samas ehmatas see odava hiina kraami pulstimajandus, mis laadaplatsile sisenedes meid kohe vastu võttis. Aga ka väga palju head kaupa oli võimalik soetada. Taimi ja istikuid oli laias valikus, kahjuks neid me ei vajanud, kuid mitmesuguseid toidukapu sai küll ohtralt korvi kuhjatud. Korv ise oli esimene ost, ilma selleta ma keeldusin laadalt lahkumast :) Pisike pettumus sai osaks Saarema tootjate laadasaia etiketti hiljem autos uurides, midagi algupärast sinna sisse peale jahu küll pandud ei ole. Kahju, suures laadatuhinas ei tulnud pähegi müüdavate toodetega tähelepanelikumalt tutvuda. Õhtul küpsetasin laadalt ostetud suluguni juustust sõpradele hatšapurisid nami-nami retsepti järgi. Väga maitsvad said.

Pühapäeva veetsime ühes hea sõbraga mööda Lääne-Eestit ringi sõites ja jalutades. Pidasime mõnusa pikniku Dirhami sadama juures rannas, viskasime lutsu ja jalutasime ning hingasime mõnusat mereõhku täiel rinnal. Piilusime ka ühte krunti, kuigi hetkel on olukord selline, et pikaajalise plaane ei julgegi teha. Koduteel korjasime Klooga lähistel piibelehti ja meelespäid, Allan lillde korjamises ei osalenud kuid tema korjas hiljem minu pealt ühe puugi. Päike mind täna ei hellitanud, õlad ja käsivarred on üsna punased, aga täitsa suvine tunne tuli peale :) Mõnus!

Viimaseid kordi veel koolist

Minu mehe elu ei ole kergete killast. Tõepoolest. Lõputöö kirjutamise ajal vaheldusid mu tunded eufoorilisest enesekindlusest lohutamatute nutuhoogudeni, kus tundus, et nii mõtetut asja pole ma enne kirja pannud. Ma kohe oskan sellist draamat tekitada. Vahepeal vastati mulle juba kurjalt, et kui see sind selliseks muudab, jäta parem kirjutamata. Mis mõttes siis - ma lihtsalt vajan tähelepanu ju, mitte sellist nina peale viskamist :)

Töö esitamise päevaks ehk eelmiseks teisipäevaks oli mul kõik välja rihitud, et kella 11 olen köitmas ja siis Allan viib kella 13.00 Cargosse ning sõber toimetab selle Tartus omakorda Cargost ökonoomikumi. Kuid loomulikult ei läinud miski nii nagu plaanitud. Esiteks olin öö läbi üleval ja muudkui parandasin ja muutsin ja näppisin seda tööd. Mu nahhaalsus oli piiritu, kui ma veel eelneval õhtul oma parimaid sõpru anusin ingliskeelset kokkuvõtet tõlkima, oma pea ei võtnud enam lihtsalt. Hommikul vedasin ennast tööle ja mu loppis nägu ütles kõigile, et töölooma minust selleks päevaks ei ole. Köitma mineku peale hakkasin mõtlema kell 12 ja siis keeldus printer minuga koostööst, st unustasin ühepoolseks määrata printimise jms. 12.20 tormasin Tatari tn koopiakeskusesse köitma ja seal oli parasjagu üks onu oma ajaleheväljalõikeid Hitlerist ja pagan teab kellest veel tulnud paljundama. Mul tuli nutt peale kui ma juba 15 minutit seal oodanud olin. Kui lõpuks löögile pääsesin, läks kähku. 12.45 startisime bussijaama poole. Jõudsime 10 minutit enne kella ühte Cargosse ja taas - rahvast kui murdu. Kui teenindaja ütles, et enam kella 13.00 bussi peale ei saa, tuleb varem ikka kohale tulla, siis ma lihtsalt purskasin nutma. Ei või olla. Ja järgmine buss läheb neil alles kell 15.00 mis on selgelt liiga hilja. Ma siis valasin seal pisaraid ja luristasin nina, osalt suurest väsimusest ka muidugi, kui Allan tööle helistas ja andis teada, et ta sõidab nüüd Tartusse. No küll on hea, et keegi minu eest nii hoolitseda viitsib. Nii armas temast. Nii see töö õigeks ajaks kohale jõudis.

Täna sain oma retsensiooni kätte, õnneks on põhjust rahul olla, kuid laskmata karu nahka veel ei jaga :) Oh, saaks ükskord ometi see läbi, seitse aastat on enam kui küll :))

Käidud, nähtud, tehtud.

Käidud - Nõmme turul. Kuigi jõudsime sinna täna võrdlemisi hilja, peale kella 3, oli parkimiskoha leidmisega raskusi. Turg ise aga mulle meeldis, väga mõnus. Ma ei ole muidugi väga agar turukülastaja olnud siiani, aga tänasest võib see muutuda. Igasugust värsket kraami rändas meie korvi, ostsin vist kõik erinevate müüjate käest, et saaks ikka võimalikult palju kaupa teha. Turul vahetab raha omanikku hõlpsasti, summad on ju eraldi arvestades väikesed ja pärast kokku lüües selgub, kas sai kui palju tegelikult kulutatud sai. Ja kuna ma teiste turgude hindadega võrrelda ei oska, jäin rahule. Väiketootjate piimatooteid ostaks ka hea meelega, hetkel ei leidnud miskit peale piima. Praegu on kõht karulauguga kartuliputru täis ja värsked maasikad magustoiduks ootamas.

Nähtud - Inglid & Deemonid. Eile oli meil väga meeleolukas kinoskäik. 1st saalist saadeti meid 6dasse, mis on kordades väiksem ja inimesed olid ikka oi kui pahased. Ma ostan ka reeglina piletid varem netist ära, et ikka keskele saaks. Nüüd siis pidime istuma kuhu mahub, ja me mahtusime täpselt äärmistele istmetele. Mingil hetkel, kui inimesi tõesti saali enam ei mahtunud, tuli kino töötaja meid 1sse saali tagasi kutsuma. Kõik said oma kohtadele ja rahu maa peal. Reklaamide ajal lülitus projektor jälle välja, saalis käis suur naer läbi, et siis hakkame jälle tromijooksu teise saali tegema. Õnneks kõik laabus, küll lõppes meie kinoskäik hilinemise tõttu peale südaööd. Film oli hea, kindlasti tunduks veel parem, kui raamat oleks enne lugemata.

Tehtud - minu esimene kossumängu külastus. Eneselegi suureks üllatuseks - mulle tohutult meeldis. Allanil on töökoha tõttu Kalev-Cramo kodumängudeks hooajakaart juba aastaid, ja no tõesti, ma ei ole kunagi avaldanud soovi kaasa minna. Nüüd aga tuli jutuks ja ta võttis mulle kutse kaasa, mõtlesin , et lähen käin siis ära. Esimene veerandaeg istusin vaoshoitult kõrval kui mu kallis mees tõmbles ja häälekalt arvamust avaldas. Neljandal veerandajal karjusin ja plaksutasin vist Allanist kõvemini :) Lahe, ma nüüd lähen järgmisele finaalmängule ka.

M - nagu meem

Kajaka soovil :)

Olin ka kaval ja lasin teistel pakkuda ühe tähe ja valituks osutus:

M

maasikadaiquiri - mauritius - musi - magustoit - muretu - magamine - meri - maalähedus - märts - murakas - meriino - minukodu - maias - miisu - minuinimesed

Võta ükskõik mis täht tähestikust ja kirjuta 15 selle algustähega algavat sõna, millest vähemalt 1 iseloomustab Sind, ning muud -mis sulle meeldib, on meelepärane, lemmik, armastad, unistad jne.
Kopeeri need wordle.net-i ja disaini enda ja teiste jaoks. (Võid ka niisama kirjutada, ei pea wordletama).
Anna teatepulk vähemalt kahele inimesele edasi ja teavita neid meemist.


Tullia ja Sircu - teie kord :)

Õdus õhtu

Kaja oli nii armas ja võõrustas meid Anuga eile oma hubases kodus, eesmärk oli üllas - fimotamine. Seekord me tõesti jõudsime ka selleni, mitte nagu Anu juures, kus kogu aur vaid söömise, joomise ja üksteisest ülekarjumise peale kulus :)

Laud oli meil muidugist taas lookas ja veinistki ei tulnud puudus, kuigi Kertu saadeti veel lisa hankima enne poodide sulgemist. Kaja vapustas meid oma keelt alla viiva pavlova ning soolase keeksiga, milles rikkalikult oliive, sinki ja juustu. Kertu nobedate näppude abil valmis suur kausitäis ahh-kui-head puuvilajasaltit, mina lükkasin Kaja juures kiiresti kitsejuustupirukad ahju. Sellistel puhkudel ma alati imestan kui palju toitu ühe inimese magu on võimlaik vastu võtma. Üsna palju igatahes. Eriti sellises toredas seltskonnas mõnusa jututamise kõrvale.

Õhtu edenedes me siis jõudisme ka fimotamiseni. Tuleb tunnistada, et ega ma ei uskunud ennast sellest vaimustusse sattuvat. Lõikusin oma kolme värvi savitükikeselt igast jupi ära ja keerutasin neid näes nii ja naapidid. Kaja oli aga oma ameti kõrgusel ja võttis vaevaks ka saamatuid aidata, ning nii need pärlikesed käte vahel vormuma hakkasid. Jube nakatav tegevus, hiljem oli raske lõpetada. Nüüd ma hoian ennast tagasi, et mitte kohe uute värvide järele poodi tormata vaid enne tähtsamad asjad ära lõpetada. Lahedaid prosse valmis nii Kajal kui Anul, ma nii kreatiivne esialgu ei ole. Ja lapsed oli usinad fimotajad, Egle-Riin sai vinge kompositsiooniga hakkama ja Suusi nokitses terve õhtu usinalt oma fimo kallal. Ma lakkisin kodus öösel oma fimopallikesed ära ka :)

No ja siis sai Kajaga väikest äri aetud ja üks armas kanake omandatud. Ja õhtul (või oli see juba öösel) tõi Kertu mind veel koju ka, kuigi hoopis teise linna serva pidi ta minu pärast sõitma. Suur aitäh talle! Ja Kajale, kes nii meid vastu võttis :)