teisipäev, detsember 22

Kanaaju

Käisin täna Karnaluksis emale õmblusmasinat ostmas. Isa poolt kingitus, ema tehtud valik ja minu ülesanne ära tuua :) Uurisin ja katsusin ja lasin automaatset nööpaugu õmblust näidata jne. Andsin oma teised ostud ka arvele löömiseks ja sinna lauale need jäidki. Marssisin aga õmblusmasinat käeotsas vinnates Karnaluksist minema ja hiljem autos alles avastasin, et muud kraami polegi. Kell oli juba 5 läbi ja ma nii vihane enda peale. Tulin spetsiaalselt varm töölt ära, et homme enam linna asja ei oleks. Nüüd pean vaid lootma, et homme hommikul Karnaluksi helistades mu kaup ikka alles on ja need mulle ka kätte antakse. Kuigi seda elastik-ehteniiti oli mul just täna vaja. Pagan võtaks seda uimasust.

Ainus hea asi selle juures, ema "vana" masina saan nüüd endale :)

neljapäev, detsember 17

Hakkab tulema...

... jõulutunne. Tasahilju ja salamahti hiilib ligi.

Eile õhtul tegime töökaaslastega väikese loosipakkide vahetuse Chicagos õhtusöögi kõrvale. Sellel aastal olid omavalmistatud kingid selges ülekaalus. Muuhulgas oli pakkides peidus ebaküdooniahoidis, õunamoosi põnevate lisanditega, armsad heegeldatud sussid, omavalmistatud maiustusi ja ehteid. Mina panin Qsti eeskujul ilusasse purki Brownie segu, väga lahe sai. Mul veel selle ideega mõned plaanid, peale jõule saab pilte ka :)

Täna käis meil tööl jõuluvana, ok me ise küll ei näinud aga kingid olid tõestuseks tema kohalkäigust :) Enne kella nelja kästi salmid veel viimast korda meelde tuletada ja siis läks pakijagamiseks. Ja kink on lahe - jõulukalkun. Päris pirakas teine :) Elevust tekitas see kink kõigis, väga kihvt. Võtan nüüd nädalavahetusel selle kalkuniteo ette, esimest korda. Saame süüa ilmselt kuni pühade alguseni:)

Nädala alguses sain ühe projekti tõttu ettevõtte poolt veel kenas summas Rahva Raamatu kinkekaarte, mis nüüd hirmsasti mul kotis sügelevad. Aga enne jõule ei ole mõistlik neid kulutama asuda, ootan need teised jõuluvanad ka ära ja vaatan siis. Aga homme koolitusele ja siis veel 2 päeva tööl ning siis on jõulud. Nüüd juba igatsen seda pühademelu.

pühapäev, detsember 13

Jõulutunne auuu....

Juba 3. advent... kuid kus on minu hinge soojendav jõulutunne? Mis lahti? Lumi tuli peaaegu maha. Reedel jõuluüritus mille raames Tannu ja Birgiti jõulukontsert Haljala kirikus (hinnang: keskpärane) ning õdus õhtusöök Rakvere linnuses. Jõulukingid said valdavalt soetatud selle nädalavahetusega. Päris 100% omatoodangut on seekord vähe, enamus läheb "poolfabrikaatidena" kingikotti. Inglise aka Triibiku puuviljakeeks 24.detsembri õhtut ootamas. Jõuluõhtu menüü enamvähem emaga kooskõlastatud. Küünlad ja mandariinid ja piparkoogid... ja ikka ei miskit.

No ja siis üks väga lähedaste sõprade tegu haavas mind täna sügavalt, võimalik et see ei olnud nii mõeldud. Ilmselt ei olnud. Aga mul on ikka valus. Ka sõprade perekonna väiksemaid liikmeid oleme oma sõpradeks pidanud. Eriti neid lapsi keda sagedasti näeme ja tihedalt suhtleme ning kalliks peame. Aga meid ilma lasteta ilmselt ei peeta perekonnaks. Kunagi ma Anu blogis just kiitsin, et meid ikka kutsutakse laste sünnipäevadele, mis sellest et ise ilma lasteta. Võtan sõnad tagasi. Ah, ma olen võibolla lihtsalt viripill.

Kuna Kayl juba ammu-ammu mul oma kolm soovi kuldkalakesele kirja panna palus, siis saagu see võlgnevus ka ära õiendatud :) Tegelikult on mõned soovid veel tähtsamad aga neid ma siia avalikult kirja ei pane ;)

1. Kaks nädalat kopsuklamüüdiat kergitas esikohale soovi omada tervist. Nii, et viirused külge ei hakkaks ja hullemad tõved ning hädad ka kaugele hoiaks.
2. Aega. Olla iseendaga, toredate sõpradega ja tegeleda meeldivate asjadega.
3. Rõõmsat meelt. Et jätkuks positiivsust ka kehvematel aegadel ja julgust unistada.

Ja kuna ma ise olen meemide osas hirmus vilets (tuli praegu mitu võlga meelde lausa) siis kedagi personaalselt koormama ei hakka, kuid annan vabatahtlikuse alusel võimaluse kõigil soovijatel oma kolm soovikest kirja panna.