Moosijuttu

Meie peres pole moosi kunagi poest ostetud. Nii minu kui ka Allani ema on kirglikud hoidistajad ning muret talviste varude pärast pole põhjust tunda. Kuid sellel suvel tabas mindki kange moosipalavik. Alguses oli plaan mõned purgid punasesõstra marmelaadi krõbedale röstsaiale määrimiseks valmistada, kuid isu midagi purki panna üha süvenes. Käisin Allani ema aias ringi, silmad peas vilamas, et millest annaks veel miskit kokku keeta.

Kogu keetmise ja püreestamise tulemusena ootab pühapäevaseid pannkooke ning argihommikute putrusid ja röstsaiu:

• punasesõstra marmelaad
• tikri-kirsimoos
• tikrimarmelaad kaneeliga
• mustsõstramoos kaneeli ja pirniga
• mustsõstratšatni
• õuna-kardemonimoos
• sibula-tomatihoidis

Veel on ootel suur hunnik õunu, pirne ja ebaküdooniaid, et saada pirnimarmelaadiks, õunamoosiks ingveriga ja ebaküdoonia hoidiseks. Samuti palju-palju tomateid. Piduri tõmbas peale aga ootamatu purgisaaga. Nimelt ei ole ma iial ühtegi purki enda jaoks kõrvale pannud, sest kes oleks võinud arvata, et minust veel vanuigi hoidistaja tuleb :) Alustuseks soetasin küll hulga ilusaid purke Stockist, kuid õige pea tõin Räpina Magaziinist (hullult laia tootesordimendiga väikelinna pood:) neid nn meepurke lisaks terve paki. Võtsin Põlvast mõned 0,5 liitrised purgid ka kaasa, mõeldes et vajadusel soetan neid Tallinas juurde ja vot nüüd. Pole purke. Mitte üheski poes. Uskumatu! Hakka või miskit ainult purkide pärast ostma :) Üks töökaaslane lubas homseks oma varud üle vaadata, ehk saan midagi. Tooraine ei säili kahjuks igavesti.

Samas külmkappi vaadates valdab rahulolu, kuigi igast valminud hoidisest on vaid üks purk seal ootel. Kahju, et Tallinnas mul kogu seda kupatust kuskil hoida pole, enamus jäi ema keldrisse kust vajadusel neid siis koju tooma hakkame. Toatemperatuuril ma miskit säilitada ei riski.

Roosi tekike

Väike tekike imearmsale Rosannale, kelle katsikul eile sai käidud. Väga mõnus oli taas Anu juures, ning pisikene Roosi on tõeline õieke, ei mingit nuttu ega nurinat, seltskondlik sumin paistis talle pigem meeldivat. Tekki hakkasin ma kuduma juba siis, kui Anu teada sai, et pisikest plikat on oodata. Kuna ma viimasel ajal olen eriti pikaldane käsitöörindel, sai see lõplikult valmis siiski üsna viimasel hetkel. Üles tuleb aga tähendada see lihtne asjake tõestamaks, et ma ikka vardaid veel õiget pidi käes oskan hoida.

Idee: Moda 1/2007
Lõng: Steinbach Wolle Merino Soft (hall), Novita Bambino (valge, kollane, roosa) kõiki ca 50 g
Vardad: 3,5 mm

Mõnikord on lihtsad asjad hoopis keerulised ja vastupidi. Ei ole midagi lihtsamat ripskoes kootud triibulisest tekikesest, eks ole? Vot kui kudumisel ei oska otsustada kuidas nende nelja värviga seal küljel opereerida, siis on jama ikka küll. Alguses ma lõikasin igal lõngavahetusel lõnga katki, kuid peagi hakkas mul õudne, kui ma nede otste peitmise peale mõtlesin. Siis hakkasin lõnga küljel kaasa vedama, see sai veel õudsam. Kui tekk ise oli juba paar nädalat tagasi valmis, siis nende külgedega ei osanud ma midagi arukat ette võtta. Lõpuks heegeldasin kaks rida aassilmuseid nende koledate äärte peale ja õmblesin need siis kootud serva külge kinni. Selliselt jäi tagumisele küljele kaks valget triipu ja need koledad servad ei riivanud enam silma.