Magusaga pimeduse vastu

Väljas on nüüd nii pime ja rõske, päikest pole enam teab mis ajast näinud. Selline ilm tekitab minus vastupandamatu magusaisu, millele küpsetades hõlpsasti järgi andma kipun. Mõnus on õhtul tee ja koogikestega maiustada. Nii ongi need aasta tagasi oma arstile lubatud -10 kg endiselt minu kõhul ja mingeid kadumise märke ei ilmuta. Lükkan uut käiku tema juurde aina edasi, sest piinlik on.

Aga asjast ka. Kõigepealt Eva suussulavad keedukreemikoogikesed. Mulle kohutavalt maitseb keedukreem, kuigi ise tegin seda esmakordselt. Aga pilt Toidutares oli liiga ahvatlev, vastupanu asjatu. Retseptis antud muretaigen sai pisut rammus, kuigi maitse üle kurta ei saa :)Põhimõtteliselt võiks neid koogikesi ka nt pärmi-lehttaigna või mõne muu taignaga valmistada. Ideaalsed tee kõrvale, hästi magusad ja maitsvad.

Minu hetke lemmikmuffiniks on saanud jõhvika-martsipanimuffinid, põhiretsept on Perenaine.ee's, seal küll pohlamuffinite nime all :) Idee tekkis NOPis laupäevahommikust jõhvika-martsipanikooki süües, väga hea kooslus. Peale veel valge shokolaad... mmm. Kui ma olin nende muffinitega juba mitmeid külalisi kostitanud, siis küllaminekuks neid valmistades lisasin liiga palju jõhvikaid (et karp tühjaks saada) ja asendasin keefiri piima ja hapukoorega ning miskit ilmselt tegin veel teisiti, sest ära need ei küpsenudki. Jube kahju oli, aga retsepti jälgides saavad neid tõesti parimad muhvikud mida söönud olen.

Ja siis midagi emade varasalvest, kui nii võib öelda. Minu ema tegi varem sageli tuuletaskuid, nüüd ostab ta neid poest (häbi-häbi ema :)). Sest neid valmistada on imelihtne, vastu minu ootusi. Nami-namist uus kooskokkamine oli abiks vana asja avastamisel. Õnnestusid ilusti, kasutasin Maire Suitsu retseptiraamatus olevat õpetust. Täidiseks lihtne kohupiim-vahukoor-suhkur-vanillisuhkur.

Keedutaigen

2,5 dl kuuma vett

50 g võid

2,25 dl jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

4 muna

näputäis soola

Lase potis vesi ja või keema tõusta. Võta pott tulelt ja lisa kogu jahu ning sega kuni kogu vedelik on imendunud. Aseta pott tagasi nõrgale kuumusele ja sega kuni anuma keskele tekib ühtlane läikiv tomp. Eemalda tulelt ja mikserda hulka 1 muna ning lase jahtuda. Seejärel ülejäänud 3 muna taignasse ükshaaval ja viimase munaga koos lisa ka küpsetuspulber.

Tõsta või lase kondiitripritsiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile meelepärased taignakogused, arvestades et keedutaigen kerkib pigem kõrgusesse. Küpseta 200 C juures ca 25 minutit. Ära ahjuust küpsetamise ajal ava. Lase jahtuda ja täida kohupiima-vahukooreseguga.

Ja järjekindlalt keeldub mu käsi kirjutamast tainas, kuigi see on õige :)

Esimene pääsuke

Eile oli selline tore päev kus mõned blogimutid puhkamisele vilistasid, puhkusid selle asemel oma pintslitelt tolmu ja tõmbasid oma äsja soetatud lõuenditelt kile ümbert ning kukkusid pr. õpetaja Kajaka terava pilgu all maalima. Oi, algus oli raske. Mõned usinamad olid kodus eeltöö ära teinud, Anu lausa lõuendile ette joonistanud. Mul oli ka kavand valmis kuid esimese hariliku pliiatsi jooneke oli ikka visa tulema. Ja kui kavand lõuendile kantud, järgnes hinge kinni hoides esimene pintslitõmme ja siis juba teine ja kolmas ja nii see läks. Varsti ei olnudki enam nii jube. Päris nauditavaks muutus see tegevus. Mida aeg edasi, seda enam kostus usinate õpilaste suust lauseid nagu: "ostan veel lõuendeid", "lähen täna, ei täna vist ei jõua... aga homme ning ostan värvid", "oi ma kavatsen kodus veel ja veel maalida" jne.

Mis ma endale edapidiseks meelde jätan: alusta põhjast, ma enam ei ürita maalitu vahel seda pinda katta; ürita segada värvi kokku parasjagu, hiljem sama tooni ei olegi nii lihtne saavutada (sealjuures püüa piiri pidada, kindlasti märkate kui palju helesinist meie piltides on ;)). Alustasime kuskil 1 paiku ja viimased meie seast lahkusid peale poolt üheksat. Suhteliselt palju aega kulub ikka, eks algajate asi ka :) Maalimise pisiku sain aga külge ja nüüd käin kodus ringi pilguga mida vabale seinapinnale võiks maalida ja riputada. Esimene pilt läheb vist magamistuppa, kui Allan Tallinnasse jõudes nõus on muidugi :)

Tore oli! Kaja kodu on ise nii inspireeriv paik, et seal lihtsalt tulevad head mõtted. Uued plaanid on ka paigas, et mida siis järgmisena ette võtta. Seni harjutan kätt ja tunnen tegevusest rõõmu.

Ma pean veel lõppu lisama, et minu maailma on blogimine tõesti väga palju rikastanud. Palju toredaid ja armsaid inimesi, kellega ma muidu ilmselt kunagi poleks kohtunud, kuid kellega nüüd koos aega veeta on puhas rõõm ja nauding. Aitäh, et Te olemas olete!