Soome Hobune

Meil on tööl vahva seltskond ja seetõttu ei piirdu meie omavaheline suhtlemine sugugi ainult argipäeva 8 tunniga. Lähiajal on mitmed huvitavad tegemised plaanis, sellest aga edaspidi.

Eile käisime oma toa inimestega teatris. Nimelt Draamateatri uut etendust "Soome Hobune" vaatamas. Põhimõtteliselt olen ma nõus Ita Everit telefoniraamatut ettelugemas ka tundide kaupa ennastunustavalt kuulama aga etendus oli hea. Näitlejad üldse fantastilised - Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Viire Valdma... ja nende poolt kehastatud karakterid vaimukad. Tegemist on Soome maakohas elutseva perekonnaga, mis koosneb - külamehest pereisast, pisut elule allavandunud pereemast, pereisa uuest kultuurilembesest ja ontlikust elukaaslasest, pereema koomikseid armastavast ja teravmeelsest emast, ühiskonnas oma kohta otsivast puberteetikust peretütrest ja luuserist perepojast.

Etendus on liigitatud küll komöödia valdkonda, siiski pisut traagiline ja vürtsitatud musta huumoriga. Üldiselt olen ma valmis uskuma, et kajastab Soome, kuid miks mitte ka Eesti, külaelu üsnagi audentselt ja karakterid on ka nagu elust enesest, pisut liialdustega loomulikult. Nii naljakas mul küll ei olnud, et lausa pisarad oleks silma tükkinud, nagu etenduse tutvustuses lubati, aga lõbus oli küll. Humoorikalt pilati Euroopa Liidu norme ja seda, kuidas need naeruväärselt tobedaks on timmitud ja mida kõik nendega normeerida on võimalik. Etenduse lõppedes jõudsin juba mõelda, et ega ometi jälle üks õnnelik lõpp, aga ei ;)

Ahjaa - vanaema õpetab peretütrele hip-hop-mütsi heegeldama ja seda tegevust saatis peretütre pidev vandumine, mille peale Ita Everi kehastatud vanaema käratab "Jäta kuradid ära kui minuga heegeldad!" :D

Nüüd hakkan (kodu)kokaks

Hirmus aeglane olen, pakk käes ja pilt tehtud juba eelmisel neljapäeval aga kirjutama ei jõua ma kuidagi. Aga tänu Maarjale on mul nüüd selline lahe põll, et ma võiks oma miniatuurses köögis rõivaid rikkumata mässata. Linane ja suur-suurte taskutega, esialgu käskisin mehel käed eemale hoida, kuigi ta arvas, et sellise võiks isegi tema endale ette siduda ;) Ma muidugi lasin uue aksessuaari kohe käiku ja täitsin plaaditäe paprikaid.

Tänx Mann!

Rogue saaga

Pühapäeva hommikul oli mul veel selline Rogue, õhtuks jäi sellest vähem kui pool alles ja hunnik lõnga tekkis juurde. Põhjus - liiga lühike, kohe häirivalt lühike. Ma ei tea mis värk mul nende proovitükkide ja mõõtmisega on, igakord muudkui arvutan ja mõõdan põhjalikult ja ikka läheb puusse. Kõrgem matemaatika mulle küll sellist raskust ei valmista ;) No natuke ikka kahju oli ka, aga ma ei vaja veel ühte kampsikut (märksõna Starsky) karderoobi seisma, seega kui ma seda kohe üles tõmmanud ei oleks, jääkski see oma aega sinna ootama (taas kord märksõna Starsky). Koon kehaosale veel 4 väikest palmikuosapikkust juurde ja võimalik, et ka varrukatele mõned cm'd. Nii armas asi on see Rogue, et peab ikka perfektselt istuma, et sellest täit rõõmu tunda. Pealegi mulle tõeliselt meeldis seda kududa.

Toidujuttu

Õppepuhkus, mõeldud juskui uurimustöö kirjutamiseks. Mitte minul. Ma ei ole 3 kodusoldud päevaga peaaegu mitte midagi jõudnud teha, kooliks vajalikku ma mõtlen. Kõike muud küll.

Mul on tunne, et varsti seon põlle ette ja hakkan mehele mitmekäigulisi lõunasööke ka valmistama, peaasi et kirjutama ei peaks. Aga enda väljavabandamiseks, siis meil on tõesti palju igasuguseid aedvilju, kuna kumbki meie vanematest ei anna alla ja Lõuna-Eestis käies pannakse mõlemalt poolt kaasa suur-suur kastitäis igasugu kraami. Seega on mul iga päev nuputamist mida nendest valmistada, no ja sööma ju inimene peab, eks?

Kolmapäeva õhtul sõime juba korduvalt järgi proovitud ja palavalt armastatud Peekoniga ja seentega täidetud kanafileed ahjukõrvitsaga, aitäh Thredahlia;) Ma arvan, et olen seda toitu juba üle 5 korra küll valmistanud. Esimestel kordadel ilma kõrvitsateta aga korra proovisin ja nüüd enam muudmoodi ei taha.

Nejapäeval oli õhtusöögiks Hakkliha-Tomativormi raamatust Kiirelt ja tervislikult, imehea sai. Minul selle valmistamine just kiirelt ei õnnestunud aga selleeest sain suure hulga köögivilju sinna sisse sokutada. Kuigi retsept on neljale, jäi meil küll vaid õige veidi järgi, mis Allan järgmise päeva lõunaks otsustas kaasa võtta (ei juhtu just sageli ;)) Pilti ei ole, kuna söömisega läks kiireks ;)

Reede õhtuks valmistasin Tomatisuppi pasta ja basiilikuga, kõrvale röstitud saiad, retsept pärit Köögiviljaraamatust. Meeldivalt mahe sai, viimati tehtud tomatisupp mingi teise retsepti järgi sai liiga vänge ja suutsinme mõlemad süüa vaid minikoguse sellest. Aga see supp sai küll otsa ;)


-------------------------------------------------------------------------------------
Hakkliha-tomativorm
1 suurem suvikõrvits
4 tomatit
400 g veisehakkliha
1 sl õli praadimiseks
2 sibulat
2 küüslauguküünt
2 sl tomatipastat
0,25 tl must pipart
0,5 tl soola
1 tl kuivatatud punet

Kaste:
2 sl õli
5 dl piima
2 sl jahu
2 dl riivjuustu
soola
valget pipart
jahvatatud muskaatpähklit

Lõika suvikõrvits ja tomatid viiludeks. Pruunista hakkliha pannil õlis 4-5 minutit, kuni vedelik on aurustunud. Koori ja haki pannil sibulad, purusta küüslauguküüned. Lisa hakklihale sibul, küüslauk, maitseained ja tomatipasta, hauta 2 minutit. Kastme jaoks kuumuta kastrulis õli, sega hulka jahu ja seejärel piim. Kuumuta segades, kuni kaste pakseneb (u 5 minutit). Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkiga. Pane pool suvikõrvitsa ja tomaiviiludest ahjuvormi põhja. Laota peale hakkliha ning kata ülejäänud tomati- ja suvikõrvitaviiludega. Kalla vormi kaste ja raputa riivitud juust. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45 minutit.

Tomatisupp pasta ja basiilikuga

1 suurem
800 g tomateid
2 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
1-2 küüslauguküünt
1 väike paprika
1 l köögiviljapuljongit
2 sl tomatipüreed
1 tl suhkrut
0,5 dl värskeid basiiliulehti
2,5 dl teokarbipastat

Keeda pasta al dente. Kuumuta peenestatud sibulat, küüslauku ja paprikat paksupõhjalises kastrulis õlis. Lisa purustatud tomatid ja püree, kuubikutest valmistatud puljong ning suhkur. Keeda 5-10 minutit kaane all, vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Rebi hulka basiilikulehed (mõned jäta kaunistamiseks). Soovi korral püreesta supp saumikseriga. Nõruta pasta ja sega ülejäänud supi hulka. Kuumuta kõik koos veelkord läbi ja serveeri kohe. Kaunista värskete basiilikulehtedega.

Viinamarjad (ei ole hapud)

Vastukaaluks eelmisele jõuludest unistavale postitusele, laekus Allan pühapäeval Räpinast sellise üllatusega. Kasvatatud tema ema poolt, päikesepaistelisel kohal küll aga täiesti avamaal. Maitselt meenutavad natuke kišš-mišš'e, hästi magusad ja mahlased, ülihead lihtsalt. Selle aasta saak jagati sõbralikult omavahel, Allan oli oma kobara juba Räpinas ära söönud ja minu oma ei puutunud, sest ta ema saatis ju selle ainult mulle ;)