Minu Molly Ringwald

Molly Ringwalt
õpetus: Knitscene Fall 2006
lõng: Novita Tennessee toon 550
vardada: nr 3,5
heegelnõel: nr 2

Niipea kui ma seda toppi Knitscene's nägin, nii ma ka sellest võlutud olin. Mõnda aega seisis asi idee tasandil ja ma vahaetevahel ikka vaatasin seda pilti, kuid paar nädalat tagasi lihtsalt läksin ja ostsin lõnga ära ja valmis ta saigi, 2 nädalaga. Siin on veel üks pilt ja lähemalt ka.

Tegelikult olid mul suured eelarvamused puuvillase lõnga suhtes. Kartsin, et kude ei jää ühtlane ja valmis kudum kipub vormist välja venima. Viimase kohta ei julge veel vastuväiteid esitada, kuna olen ainult ühe korra kandnud oma Molly't, aga kududa oli teda igaljuhul päris mõnus. Villane lõng ei tulnud minu jaoks kõneallagi, kuna tahtsin seda kindlasti ka suvel kanda. Tööl kavatsen seda kanda vestina, särk/pluus alla ja voilaa. See on vist üks väheseid ise tehtud asju mille olen praktiliselt ilma harutamata valmis saanud, seekordne mõõtmine ja arvutamine läks õnneks. Hirmus rahul olen ise ;)

Käisin juuksuris

Käisin juuksuris, ei nutnud ;)

Juuksed on tänuväärne materjal eksperimenteerimiseks, kasvavad ca 1,5 cm iga kuuga pikemaks ju (minu puhul). Ainus mida ma enam iial ette võtta ei kavatse on juuste ise värvimine, vot sellest vallast on mul küll nii mõnigi õudusjutt varuks.

Oma lemmikjuuksurit usaldan aga jäägitult. Asja traagika on aga selles, et tema salong asub Põlvas ja ta ie ei tööta just sageli laupäeviti. Kui mul aga tekib vastupandamatu soov oma juustega midagi põhjalikumat ette võtta kui lihtsalt otste lõikamine ja värvimine, siis sätin oma käigud Lõuna-Eestisse tema graafiku järgi. Eks aastatepikkusest tutvusest on kasu ka, ta ikka kutsub mu kasvõi hommikul varem või õhtul hiljem, kui ka päev juba töid täis kipub olema. Tallinnas ei ole ma leidnud seda õiget juukurit, küll ei jää värv selline nagu tahan või ei tehta soengut minu soove arvestades või läheb ilgeks omaloominguks ja ma ei saa enne jaole kui ühel poolel peast juba jäädavad kahjustused on tekitatud. Aga Külli toolist olen lahkunud nii peaaegu mustade, punaste, heleblondide kui ka kõiksugu nende vahepeale jäävates toonides kiharatega; lühikese ja pika, sirge ja viltuse tukaga; triipudega, salkudega ja tont teab mis moodi juustega veel. Lihtsalt nii hea juuksur on, vot. Täna ka läksin mõttega natuke pehmem tukk lõigata, mis on mul ka eelnevalt olnud, kuid tema soovitust arvesse võttes jäin ka sellise sirge variandiga päris rahule. Koju jõudes ei suutnud küll mu isa kommenteerimata jätta, et näe milline korralik koolilaps astus uksest sisse:D

IK Uus number

Üleval on juba Interweave Knits suvenumbri ülevaade, mida aga pole, on ajakirja kevadnumber minu postkastis. Kuna ka paljudel teistel on olnud probleemiks esimese tellitud numbri üüratu pikk kättetoimetamise aeg, siis pole lootus minus veel täielikult kustunud.


Suvenumberist meeldivad mulle enim alljärgnevad asjakesed. Kuigi ma pole elu sees veel mitte sokipoega ka kudunud, pakkuvad need mulle jätkuvalt huvi ja ilmselt pole enam mägede taga aeg kui ma ka ühe paari valmis teen. Need põlvikud on kuidagi eriti armsad ;)

Rong see sõitis ...

Eelmisel pühapäeval oli mul hädasti Tartust Tallinnasse saada. Allanil algas puhkus ja ta jäi Tartusse lõputööd kirjutama, imekombel polnud just seekord keegi sõpradest pühadeks maale tulnud. Et siis ühistransport pidi hädast välja aitama.

Juba aastaid polnud ma rongiga sõitnud, kuid mälestused olid positiivsed. Pealegi räägib üks peretuttavast suurettevõtte juht pidevalt rongi eelistest, et kui palju tööd on sel ajal võimalik ära teha või pärast väsitavat päeva Tallinnas pits konjakit rongis võtta. Ma jätsin küll konjaki ära, kuid täitsa vahva oli tõesti. Pileti ostsin õnneks juba netist ära, sest ilmselt pühadest tingitud tung I klassi vagunisse ületas kordi pakkumise. Tänapäeva rong pakub kõiksugu mugavusi kaasa arvatud WIF'i, baar ja täitsa mugavad istmed. Vaguni teenindaja oli tee-kohvi pakkumisega nii innukas, et peale neljandat katset ma lihtsalt andsin alla ja palusin kohvi tuua. Kuna kiirrong kohati päris suur kiirust aretas, siis tekitas see ka müra üksjagu. Algul veidi häiris, hiljem harjusin ära ja ei pannud enam tähelegi. Sõit kestis pisut üle 2 tunni ja seega jõudsin Tallinna kiiremini kui bussiga. Minu poolehoid on võidetud ;)