Vabariigi aastapäev

.. oli juba mitu-mitu päeva tagasi aga ei jõudnud varem. Õhtuks ootasime sõpru külla ja enne liumäele minekut tähendas see minu jaoks kiiret taignategu ja peedid panin ka hilisema salati jaoks marinaadi. Samal ajal jägisime Tähelaeva Helle Meriga ja loomulikult kaitseväe paraadi. Vägevat sõjatehnikat on ikka viimase aastaga soetatud :)

Peale seda saime sõpradega mäel kokku, olles eelnevalt vähemalt veerand tundi kulutanud parkimiskoha leidmiseks Nõmme turu vahetus ümbruse. Huhh, vähemalt pool Tallinna elanikonnast oli sellel päeval vastlaliugu tegema tulnud. Tõe huvides olgu märgitud, et liugu lasi meist vaid Kertu, suurtel ei olnud kellegil kelku lihtsalt :) Aga kõik said K. mäest üles vedada ja tema järel alla joosta, asi seegi.


Peale kiiret rõivastevahetust ootasime neid juba enda juurde sauna ja mina üritasin plaanitud toidud kiiresti valmis saada. Meie pidulauale kuulus Kilupirukad, peedisalat muna ja parmesaniga, keedetud soolaoad ja loomulikult üks aastapäeva tort. Viimase valmistamiseks sain innustust nami-nami kooskokkamise teemast. Meestele sauna jaoks õlut ning pärast konjakit, minule punast veini ja Kerttu ning tema emmele mahla ;) Kuna Kerttu kilust suuremat ei hoolinud, seetõttu sai tema oma focaccia taignale pisut vorsti ja riivitud juustu.
Kilupirukas oleks pidanud olema hoopis kilukarask, aga kuna mul speltajahu ei olnud, siis läks käiku focaccia retsept Anni Arro samast raamatust.

Vaatasime presidendi vastuvõttu ja Kerttu küsis vähemalt iga 10 minuti tagant kuna vanaema ja vanaisa tulevad. Kuna käsitöömeistrist vanaema alles vastuvõtu hilisemas järgus punasele vaibale lubati, siis saime seda küsimust ikka väga-väga mitu korda kuulda :)

Kilufocaccia (Anni Arro retsept raamatust Salatid, pirukad, suupisted)

Tainas
30 g pärmi
400 ml vett
2 tl suhkrut
1 tl soola
1 dl oliiviõli
700 g jahu

Kate
20 kilufileed
400 g mozzarellat
4 küüslauguküünt
4 sl kappareid
20 musta oliivi
16 päikesekuivatatud tomatit ülis
tšillit
rosmariini
rukolalehti
peterselli
oliiviõli

Sega kokku pärm, suhkur ja pool veest ja lahusta pärm. Lisa jahu, sool, oliiviõli ja ülejäänud vesi. Sõtku, kuni moodustub elastne tainas. Jäta tunniks rätikuga kaetult sooja kohta kerkima.Tõsta kerkinud tainas jahusele tööpinnale kerkima ja sõtku paar minutit. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rulli 1-2 cm paksuseks.
Katte tegemiseks lõika küüslauk viiludeks ja pressi taigna pinnale. Lisa kilufiled, tšilli ja kapparid. Piserda üle oliiviõliga ja küpseta 230 juures umbes 10 minutit. Võta ahjust välja ja lisa tomatid, mozzarella (mina lisasin juustu enne ahju panekut), oliivid, hakitud petersell ja rukola. Piserda natukese oliiviõliga, maitsesta pipraga ja söö kohe.

Peedisalat keedumuna ja parmesaniga (Anni Arro raamatust Sepamaa talu köök)

8 väikest keedetud peeti
6 keedetud muna
parmesani juustu
rukolat
basiilikut
2 sl röstitud kõrvitsaseemneid (unustasin lisada )
soola ja pipart

Marinaad
1 klaa külmpressitud oliiviõli
4 küüslauguküünt
4 sl balsamiäädikat
2 tl kuivatatud punet
Koori peedid ja lõika õhukesteks viiludeks. Sega kausis kokku marinaadiained ja kalla viilutatud peetidele ning lase vähemalt tund toasoojas seista. Viiluta munad. Aseta peet, munad, rukola ja basiilik kihiti taldrikule. Lisa kõrvitsaseemned ja parmesanilaastud. Piserda üle natukee marinaadiga ning maitsesta soola ja pipraga.

Minu vabariigi aastapäeva tort

Põhi
8 digestive küpsist
50 g võid
4 sl Dansukker tumedat suhkrusiirupit

Täidis
400 g kodujuustu
200 g kohupiima
1 dl vahukoort
1 dl suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
4 želatiinilehte

Katteks
100 g tumedat šokolaadi (mul oli Lindt)
natuke mustikaid

Purusta küpsised ja sega sulatatud või ning siirupiga. Vooderda 22 cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga ja kata põhi küpsiseseguga. Peenesta kodujuust ja kohupiim saumikseriga, vahusta koor suhruga ning lisa koupiimasegule. Lisa vaniljesuhkur. Leota želatiinilehti 5 minutit külmas vees. Pigista seejärel neist vesi välja ja lahusta segades kuumas vees. Nirista želatiin kohupiimasegu hulka, viimast pidevalt segades. Vala täidis küpsisepõhjale ja pane külmkappi tarretuma. Enne serveerimist kaunista riivitud šokolaadi ja mustikatega.

Lilla ruudus

Muster: Kiri, Polly Outhwaite
Lõng: Rowan Kidsilk Haze, 2,36 tokki, toon 641 Blackcurrant
Vardad: 4mm

Kaks aastat tagasi sai Pääsusabast minu õlasallide armastuse murdepunkt, sealt edasi on neid ridamisi varrastelt maha tulnud. Neid on läinud kingituseks minu tädidele ja meie vanaemadele, ainult oma ema oli siiani veel ilma. Tema sünnipäevaks parandasin selle vea.


Lõnga ostsin juba detsembris, kui Veimevakas nii isuäratavat tooni Rowan Kidsilk Haze mu pilku köitis ja ma neid siidiseid kerasid enam käest panna ei suutnud. Mustri otsimiseks lappasin hulga ajakirju ja raamatuid läbi ning Ravelrys sai ka lugematuid sallimustreid vaadatud. Lõpuks jäin oma esialgse valiku juurde, Kiri on tõesti perfektne selle unelmate lõnga jaoks, ei mingeid keerulisi mustreid.

Üritasin küll ema ka modelliks värvata, aga ei õnnestunud ;)

Muster: Spring Beret, Natalie Larson
Lõng: Gedifra Akona, 2 tokki

Vardad: 5mm ja 5,5mm

Mütsi kudumise tingis puhas vajadus tõeliselt sooja peakatte järele, soovitavalt lillat värvi. Emale jõuludeks just seda tooni kootud mütsist oli pisut lõnga üle, millele tõin Veimevakast natuke lisa. Gedifra Akona alpaka sisaldus on see, mis mind selle lõnga juures võlub, isegi pitsmustris kudum on soe. Tundub, et Natalie Larsonist on saamas mu lemmik mütside autor :)

Omamoodi aastaalgus

Käes on veebruari keskpaik ja ma olen sellel aastal tervelt 8 päeva tööl käinud. Ok, ühe nädala olin ka talvepuhkusel, ülejäänud aja haiguslehel. Täiesti masendav... Külmetushaigused igas vormis ja variatsioonis ühe jutiga läbi põetud. Loodetavasti peale terveks saamist on vähemalt aasta norm täis ja rohkem selliste asjadega rinda pista ei tule. Eriti uue, aprillis kehtima hakkava uue ravikindlustussüsteemi taustal.

Asja veidi positiivsem külg - aega kududa ja kokata on olnud piisavalt (olgugi, et tegelikult oleks vaja see neetud lõputöö ükskord ära kirjutada, mida ma muudkui alustan ja alustan aga edasi ei liigu). Eile ei suutnud ma Aeti teadaandele Kullakestes vastu panna ja kiirustasin Veimevakka 15 kroonist Novita Bambut ostma. 20 tokki tõin ära :) Ja siis haarasin paar tokki Gedifra Akonat ka kaasa, see lõng võitis mu südame emale jõuluks mütsi tehes. Kuna ema mütsist jäi seda pool tokki üle siis otsustasin endalegi sellest sooja baretilaadse kududa. Hommikul võitlesin iseendaga, kas kirjatöö või müts, müts või kirjatöö ... kolm korda võite arvata mis peale jäi.

Toidumaastikult mu lemmik küpsised sellest nädalast, ülihead lihtsalt! Ma eilse päeva nendest praktiliselt toitusingi, mõnusad tee kõrvale krõbistada.

Mandliküpsised Cantuccini

60 g toasooja võid

250 g suhkrut

1 sidruni koor

2 muna

400 g nisujahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

noaotsatäis soola

150 g mandleid

3 sl Vin Santo dessertveini

Hõõru või ja suhkur puulusikaga ühtlaseks, lisa sidruni- või apelsinikoor ning munad, klopi hoolega läbi.Sõelu juurde jahu, küpsetuspulber ja sool, sega juurde terved mandlid ning dessertvein. Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga. Puista töölauale veidi jahu ning vormi tainast jahuste käte abil 3 piklikku pätsi, umbes 3 cm kõrged ja 5 cm laiad. Tõsta tainapätsid küpsetusplaadile, jättes piisavalt ruumi pätside vahele, kuna need vajuvad küpsedes veidi laiali. Küpseta 180kraadises ahjus umbes 20 minutit, kuni pätsid on läbi küpsenud ja pealt kuldsed.Võta küpsetusplaat ahjust välja ning lõika veel soojad pätsid terava noaga 2 cm laiusteks tükkideks (proovi noaga n-ö mitte "saagida"). Tõsta saadud küpsised ettevaatlikult uuesti küpsetusplaadile ning pane taas 5-10 minutiks ahju. Valmis küpsised on keskelt kreemikaskuldsed ning servadest kuldpruunid.

Põder potti

Ma ausõna luban, et ei hakka teid iga õhtu oma menüüga tüütama :) Lihtsalt on juhtunud nii, et juba kolmas päev satub meil lauale midagi sellist, millest tahaks kirjutada ja juhtumisi oli ka fotokas käepärast võtta.

Kui su elukaaslane ja tema isa on jahimehed, siis tekib tahes-tahtmata pidevalt mitmesugust ulukiliha külmikusse. Sellega toimetulek on pisut suurem väljakutse kui sea- või veiselihast roa valmistamine, aga aegajalt tuleb sellega rinda pista. Täna hommikul võttis Allan põdraliha viilud sulama ja surfas nami-nami retseptides pisut ringi. Meie kodused kokaraamatud midagi põnevat ei pakkunud. Sõelale jäi alljärgnev retsept, mis siiani valmistatutest kõige suurema rahuldusmõmina esile kutsus, minu poolt siis. Sest täna olin mina vaid sööja rollis ;) Liha sai mahlane ja pehme, kuivatatud ploomide magus mekk sobis imehästi suhteliselt jõulise maitsega põdralihaga. Kõrvale serveerisime lihtsat salatit kirsstomatite ja kurgiga balsamico kastmes. Igaljuhul kui teil juhtub tekkima tükike põdraliha, millega te ei oska midagi peale hakata, siis see retsept tagab suure tõenäosusega 100 % rahulolu.


Jahimehe lihahautis

500 g tükeldatud põdraliha
1 sl õli
1 sibulat
2-3 porgandit
170 g värskeid šampinjone või muid mahedamaitselisi seeni (nt lehter-kukeseeni)
3-4 dl vett
1 tl soola
0.5 tl musta pipart
1-2 tl aed-liivateed e. tüümiani
110 g kuivatatud ploome
1 dl rõõska koort

Valmistamine:

Tõsta sulanud liha pool tundi enne küpsetamist toasooja. Koori ja tükelda sibulad ja porgandid. Kuumuta paksupõhjalises potis õli, pruunista lihatükid kahes jaos. Pane kõrvale.Pruunista samas potis seened ja tõsta kõrvale.Pane lihakuubikud uuesti potti, lisa tükeldatud sibul ja porgandid. Vala potti vesi, maitsesta. Hauta kaane all umbes tund aega, kuni liha on küps. Vajadusel lisa hautamise ajal vett.Lisa seened, ploomid ja rõõsk koor. Hauta veel umbes 15 minutit. Valmis roale puista aed-liivateed.Serveeri kartulipudru või keedukartulitega, juurde paku salatit.

Väike toidupõige Indiasse

Nami-nami kooskokkamine läätsede teemal ajendas mind mõnda uut läätserooga proovima. Alates esimesest katsetusest Kajaka läätsehautisega, on need pisikesed kaunviljad püsivalt meie kuivainete riiulis olemas ja sagedas kasutuses.

Seekord otsustasin proovida Indias väga levinud taimetoitu Dhal, mida valmistatakse kohalikes oludes nii üsna vedela ja supilaadsena kui ka päris tummise hautisena. Nami-nami retsept, mille valisin, oli just paraja tekstuuriga hautis. Kui ma poodidest tamarindi pastat leida ei suutnud, oli Pille lahkesti nõus mind selle 1 tl suuruse kogusega varustama. Juhtus aga nii, et ühe väga toreda sündmuse tõttu meil tol päeval kokku saada ei õnnestunudki, kuid pasta leidsin tänu tähelepanelikule naminamikale Piprapoest :)

See roog sai esiteks imeilus, kurkum muudab selle lausa kuldkollaseks. Dhali vürtsikus koos magusa mango tšatniga (chutney'ga?) moodustas mõnusa magushapu koosluse, mis meile mõlemale väga maitses. Toidu kõrvale riisi keetma asudes selgus tõsiasi, et mul on kodus küll sushi, risotto ja pudruriisi, aga mitte teragi basmati või vähemalt pikateralist tavalist riisi. No pudruriis tundus kõige õigem valik sellest, oluliselt vähem keetes muidugi ;)

Dhal

• 200 g punaseid läätsesid
• 1 l külma vett
• 2 sibulat (lõika sektoriteks)
• 4 küünt küüslauku
• 1 tl jahvatatud koriandriseemneid
• 1 tl jahvatatud vürtsköömneid
• 0.25 tl Cayenne'i pipart
• 1 tl jahvatatud kurkumit
• 1 tl tamarindi pastat
• maitse järgi laimi mahla
• väike kimp värsket koriandrit

Serveerimiseks:

• keedetud basmati riisi
• chutney'd
• maitsestamata jogurtit

Valmistamine:

Pane läätsed ja külm vesi potti, kata kaanega ning kuumuta keemiseni. Alanda kuumust ning hauta 15 minutit, kuni läätsed on pehmed. Samal ajal kuumuta pannil õli keskmisel kuumusel. Lisa sibulad ja veidi soola ning prae aeg-ajalt segades 10-12 minutit, kuni sibulad on pehmed ja kuldsed.Lisa küüslauk ja vürtsid ning kuumuta veel 2 minutit. Lisa läätsed koos keeduveega ning hauta veel 5 minutit tasasel tulel, kuni vedelik on paksenenud. Sega juurde tamarindipasta ning kuumuta aeg-ajalt segades 2 minutit. Maitsesta ja tõsta pott tulelt. Tilguta peale veidi laimimahla. Serveeri koriandri, keedetud basmati riisi, tšatni ning maitsestamata jogurtiga.

Magustoiduks seevastu lihtne keefiritarretis, kasina aja magustoit, nagu Pille retsepti juurde lisanud on :) Tuleb hakata harjutama, mine tea kuidas see olukord majanduses ka meid võib mõjutama hakata.

Keefiritarretis moosiga

• 5 dl keefirit
• 300 g maasikamoosi või vaarikamoosi
• 6 lehte želatiini
• 0.5 dl vett želatiini lahustamisek

Valmistamine:

Pane želatiinilehed külma vette likku 5 minutiks. Sega keefir ja keedis. Sega peene nirena juurde kuivaks pigistatud ja väheses kuumas vees lahustatud želatiiniga. Tõsta pokaalidesse ja lase tarretuda.