Asja veidi positiivsem külg - aega kududa ja kokata on olnud piisavalt (olgugi, et tegelikult oleks vaja see neetud lõputöö ükskord ära kirjutada, mida ma muudkui alustan ja alustan aga edasi ei liigu). Eile ei suutnud ma Aeti teadaandele Kullakestes vastu panna ja kiirustasin Veimevakka 15 kroonist Novita Bambut ostma. 20 tokki tõin ära :) Ja siis haarasin paar tokki Gedifra Akonat ka kaasa, see lõng võitis mu südame emale jõuluks mütsi tehes. Kuna ema mütsist jäi seda pool tokki üle siis otsustasin endalegi sellest sooja baretilaadse kududa. Hommikul võitlesin iseendaga, kas kirjatöö või müts, müts või kirjatöö ... kolm korda võite arvata mis peale jäi.
Toidumaastikult mu lemmik küpsised sellest nädalast, ülihead lihtsalt! Ma eilse päeva nendest praktiliselt toitusingi, mõnusad tee kõrvale krõbistada.
60 g toasooja võid
250 g suhkrut
1 sidruni koor
2 muna
400 g nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
noaotsatäis soola
150 g mandleid
3 sl Vin Santo dessertveini
Hõõru või ja suhkur puulusikaga ühtlaseks, lisa sidruni- või apelsinikoor ning munad, klopi hoolega läbi.Sõelu juurde jahu, küpsetuspulber ja sool, sega juurde terved mandlid ning dessertvein. Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga. Puista töölauale veidi jahu ning vormi tainast jahuste käte abil 3 piklikku pätsi, umbes 3 cm kõrged ja 5 cm laiad. Tõsta tainapätsid küpsetusplaadile, jättes piisavalt ruumi pätside vahele, kuna need vajuvad küpsedes veidi laiali. Küpseta 180kraadises ahjus umbes 20 minutit, kuni pätsid on läbi küpsenud ja pealt kuldsed.Võta küpsetusplaat ahjust välja ning lõika veel soojad pätsid terava noaga 2 cm laiusteks tükkideks (proovi noaga n-ö mitte "saagida"). Tõsta saadud küpsised ettevaatlikult uuesti küpsetusplaadile ning pane taas 5-10 minutiks ahju. Valmis küpsised on keskelt kreemikaskuldsed ning servadest kuldpruunid.
5 kommentaari:
no ütle nüüd, ma pean vist ka veimevaka poole taaskord sammud seadma :)
Jajah, minagi käisin. Mitte küll otsesõnu Bambu järgi, aga toda tuli minuga veidi koju kaasa.
Lõngamagnet :P
Aga see haigetamine on kole küll. Kuna ma sain eelmine nädal paar päeva võtta ilma leheta kodutööpäevadeks, siis olen hääletuna siiani postil vastu pidanud. Kuis hääl aga järgmiseks nädalaks tõhusalt ei parane, siis tuleb ikka vist jalad seinale visata. Egas koledal kombel kärisedes saa ju kodanikke ää hirmutada.
Parane ja kosu kiiresti.
Aga muidu, käsitöölistel on tõesti vedanud sellega, et kunagi igav ei hakka. Ole haiguslehel või lastega kodus, nokitsemist leiab alati :)
Oi, kosu hästi!
Aitäh, ma tõesti püüan juba rutem terveks saada, töökaaslaste ees on juba piinlik.
Aga Krentu, selles osas on sul tuline õigus, et igavust meiesugused ei tunne. Ma alati imestan, kui keegi räägib, et peale paari päeva kodus muutub juba rahutuks ja jube igav on. Ma ei ole vist kunagi kodus igavust tundnud, alati leiab midagi, mille kallal nokitseda või raamat, mida lugeda :)
Postita kommentaar