Tunnustus

Aitäh, kallis Triin! Olen liigutatud, Sinu sõnad tegid mu toreda päeva kohe eriti rõõmsaks, liiga ilusad:) Aga teeme ära - esmalt tuleb vastata viiele küsimusele ning seejärel tunnustus edasi anda viiele blogile-blogijale.

1. Millal alustasid oma blogiga?
Esimene postitus on tehtud 6. veebruaril 2006. Seega kuues aasta juba läheb.

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Kunagi klassifitseerusin pigem käsitööblogiks, nüüdseks on siin kõike mis meelel mõlgub ja hinge puudutab. Paraku on kirjatükid järjest harvemaks jäänud, kuigi kange soov ja tahtmine on olukorda parandada ning ennast taas pisut enam avada.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Ei usu, et millegi poolest nii eriline, et võiks seetõttu silma torgata või eristuda. Kui, siis oma harvade postituste poolest :)

4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Ma olen sellest vist varem ka kirjutanud, et minu blogi sai alguse suuresti tänu Krentule. Ma ilmselt vajutasin mingile lingile Isetegijates ja sattusin "sellele blogile" - ja olin tehtud. Inspiratsioon pani tegutsema ja nii saigi blogspot.com taas ühe päevaraamatu võrra rikkamaks. Kajaka blogi oli järgmine, mille vist algusest lõpuni läbi neelasin :) Ja nii nad tulid - kõik armsad ja toredad omal moel. Ilma on raske olla. Ja selle kõigega algust tehes, ei osanud ettegi näha, milliste nüüdseks kallite inimestga mind oma elu jagamine netis ka IRL kokku viib :) Olgugi, et esimest kommentaari oma blogis nähes võttis käe värisema :)

5. Mida tahad muuta oma blogis?
Väga lihtne, ma tahaksin rohkem kirjutada ning osata paremini pildistada :) Sageli ootavad mõtted sobivat hetke või tegemised vajalikku fotot. Mida aga ei tule, ega tule. Kui ma jõuaks tagasi vähemalt aastasse 2008, kus postitusi jagus igasse nädalasse, võiks juba peaaegu rahulolevalt endale õlale patsutada :)

Edasi annan tiitli:
1. Krentu - midagi pole parata, kuigi kordan ennast ja paljusid teisi, kes on Krentule tunnustust avaldanud. See blogi toidab hinge!
2. Inga - mulle meeldib Inga pühendumus. Mitte lihtsalt hiigelhulgal imelisi kudumeid vaid ja stiilsed ning "oma looga" fotod.
3. Heleena - ta koob ja pildistab ja joonistab ja... mulle lihtsalt meeldib :) Hästi armas blogi, mille uusi postitusi alati ootan
4. Mari-Liis - tõeliselt lemmik toidublogi! Üha sagedamini satun ideid otsima Mari-Liisi juurest :) Põhjalik ning visuaalselt kaunis blogi!
5. Kaja - midgi pole teha. Ka Kaja ning tema blogi kuulub mu lemmikute hulka :) Ma imetlen tema loovat vaimu ning tohutut energiat. Mulle tundub, et tal on kogu aeg midagi põnevat pooleli ja ta oskab pidevalt üllatada millegi uuega ning panna ka karud tantsima (loe andetud maalima:) ).

Tõele näkku vaadates

Tõin üleelmisel nädalavahetusel Ikeast hästi lihtsad valged kardinad, et neid kodus pisut tuunida. Olin kunagi ostnud 10 m linast pitsi, mõttega see köögirätikute kaunistamiseks kasutada. Hiljem aga ei raatsinud enam rätikute peale kulutada. Kuid kardinate jaoks on mul seda just parasjagu ja sobiks imehästi. Piisavalt kodus pikutanud ja aega surnuks löönud, otsustasin täna kardinad lõpuks ette võtta ja koukisin pitsi tumba sisemusest välja. Ja nüüd jõuame teemani - seisin silmitsi erinevate kudutööde jääkidega.

Harjumusest torkan allesjäänud lõngatokid/kerad ümmarguse tumba sisemusse ja unustan. Kui nüüd kaas enam hästi kinni minna ei tahtnud, kallasin suures hädas sisu põrandale ning ohhooo. Ja ma käisin veel eelmisel nädalal beebi sokikeste ning mütsi jaoks üksikuid tokke lõnga ostmas... Ei ole vist väga mõistlik käitumine. Pildil on näha vaid erinevad villaste ja puuvillaste lõngade jäägid, ära jõudsin eelnevalt juba sorteerida erinevad mohääride ja siidisegu lõngad. Ning miks mul küll nii palju heegelniite on? Need on ka pildi tegemise ajaks juba ära pandud. Mõned terved tokid helesinist ja rohekashalli Novita Samost panin sõbranna lapse jaoks kõrvale. Kududa armastava inimesena meeldib talle kindlasti rohkem ise oma pojakesele midagi toredat kududa kui minult kingiks saada :) Aga ülejäänud kraamiga peaks küll midagi ette võtma. Kusjuures mitmete lõngade puhul ma isegi ei mäleta mille jaoks ma neid kasutasin või kasutada plaanisin. Jah, ja kaks kastitäit kudumiks saada tahtvaid "päris" lõngu ju ootavad ka veel oma järge :)

Kõrvitsakeeks

Mis sobiks lumesse mattunud hommikul paremini, kui lõiguke vürtsikat kõrvitsakeeksi õrnalt hapuka lumivalge toorjuustukreemiga. Seda siis loetud päevad enne kevade algust.

Revideerisin nädala alguses oma sügavkülmiku varusid ja mõistsin, et ise need seal ei kahane. Tuleb taas algatada aktsioon - sügavkülmik tühjaks. Lihasahtli sisu muutub meil pidevalt ja sellega muret pole, kuid teised sahtlid näitavad sisu kahanemist vähem, kui mulle meelepärane oleks. Sellest tulenevalt näeb siin nüüd ehk mõnda ega mitte just hooajalisi toidupostitusi :)

Aga kõrvitsakeeksi juurde taas. Kõige enam kasutan kõrvitsat püreesupiks, kuid alati jääb veidi üle ning selle olen ahjus pehmeks röstinud ja saadud püreed minigrip kottides sügavkülmas hoiustanud. Täpselt parajates portsudes näiteks selle keeksi tarvis. Mari-Liisi retsepti muutsin vaid niipalju, et ingveri asendas veidikese kardemoniga ja kattele lisasin pisut enam suhkrut. Tegu on tõeliselt mõnusa ja mahlase keeksiga.

Kõrvitsakeeks

3 muna
2 dl suhkrut
3 dl kõrvitsapüreed
95 g sulatatud võid
3 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl söögisoodat
2 tl vaniljesuhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
veidi kardemoni

Katteks:
150 g toorjuustu
3 spl tuhksuhkrut
1 laimi mahl ja riivitud koor

Vahusta munad suhkruga. Sega eraldi kausis omavahel kõrvitsapüree ja jahtunud sulavõi. Ja veel ühes eraldi kausis sega kõik ülejäänud kuivained. Lisa kuivainetele kõrvits ja või ning kõige lõpuks sega hulka muna-suhkruvaht.

Määri keeksivorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseta eelkuumutatud ahjus kõige alumisel siinil 180 kraadi juures 40-50 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Tõsta vorm ahjust, lase jahtuda. Võta keeks vormist välja.

Katte tarvis sega kõik vajalikud ained omavahel. Määri kate jahtunud keeksile. Lase külmkapis tahedamaks minna.

Ja nüüd nii ongi

Eile oli viimane tööpäev. Mulle ei ole see veel päriselt kohale jõudnud, et nüüd nii ongi. Vähemalt paar aastat ei ole tarvis hommikul ärgates tööle tormata. Mõnus :)

Eilne päev oli tore. Natuke veel hommikul tegutsesin, siis hakkasin väikeseks peoks valmistuma. Meil on päris suur kollektiiv, nii 40 inimesega tuleb kindlasti arvestada. Seega peab tort ikka olema suur ja suupisteid palju :) Pühapäeval küpsetasin seetõttu usinasti. Valikus olid miniröstsaiad munavõiga, tuuletaskud tuunikala- ja lõhetäidisega, kookosbeseed ja sidruni-beseetort. Kahjuks ununes fotokas koju ja pilte ei saanudki. Eilset päeva jäävad mulle meenutama kaunid lilled ja armsad kingid.

Täna hommikune ärkamine oli hoopis teisiti. Võis rahulikult teki all varbaid sirutada ja voodist välja saamisega polnud kiiret. Kass magas ka õndsat und ja ei teinud draamat, et hommikueine tavapärasest hilisemaks jääb. Peaks endale ka nüüd ühe piparmündise kakao tegema ja mõne röstsaia punasesõstra zeleega kõrvale võtma. Ma üritan siis oma uue eluga vaikselt kohaneda. Õhtul ootab ees lähimate töökaaslastega õhtusöök Sfääris ja peale seda kinokülastus. Et üleminek oleks ikka sujuv ;)