Unistused - jõuluvana kingikotti

Väikesed tüdrukud tahavad tänapäeval saada lauljaks ja modelliks. Kui mina ca 10 aastane olin, tahtsin saada tantsijaks, päriselt ka. Ma olin naelutatud teleka ette kui kui meile taevakanelite vahendusel selliseid filme nagu Dirty Dancing, Flashdance, Footloos, Saturday Night Feaver jne näidati. Peotantsus käisin ja koolis oli meil aktiivne klassijuhataja, kes kõikvõimalikeks pidudeks meile tantsukavasid seadis, mille tulemusel meie klassi tüdrukuid kui V....- Varieteena kooli peal teati ;) (punktide asemel õpetaja nimi, ei midagi siivutut).

Aga ei saanud minust tantsijat. Puudu jäi graatsilisusest ja tegelikult mulle meeldiski vist rohkem unistada. Hetkel suudavad isegi aeroobikasammud mu endast välja viia ;) Aga ikkagi. Kui kuskilt kanalilt tuleb jälle Dirty Dancing, pole Allanil mitte mingisugust võimalust minuga puldi pärast võidelda. Pühapäeval jälle vaatasime ;) Ma armastan seda filmi, kõigist kõige rohkem ilmselt. Minu pärast võivad kõik inimesed maamunal seda kitshiks või imalaks armastuslooks pidada, vahet pole. Ma armastan seda filmi ikkagi. Oma 30 korda olen seda kindlasti näinud, seega kõik "õiged kohad" on peas ja ma tean juba oodata kuna järgmine "ahhhh" hetk tekib.

Tegelikult ma kirjutasin siia sellepärast, et ma palun Allanil lahkesti jõuluvanale teada anda, et ma ootan seda DVD'd tema kingikotti. Et ma ei peaks enam ootama kuni mõni telekanal kavatseb jälle DD näidata ;)

Veel üks shrug

Retro Redux Shrug
Õpetus: Lace Style
Lõng: Titan Superwool, ca 230 g
Vardada: Addi bambus ringvardad nr 4,5 - 6

Ma olen enda jaoks avastanud ühe uue tõeliselt vajaliku rõivaeseme - shrug'i. Ma ei teagi kuidas oleks seda eesti keeles korrektne nimetada, varrukad pole minu arvates just kõige õigem variant, kuna see rõivas katab ka õlgu mitte vaid käsivarsi... Aga seni kui ma midagi välja mõelnud pole, jääb shrugiks.

Väga mugav kudumine. Alustades ühest varrukast kõige peenemate varrastega, teatud vahemaa tagant vardaid jämedamate vastu vahetades saavutatakse kudumi laienemine ja siis jälle vastupidi kuni teise varrukaservani välja. Lihtne! Ma vähendasin kõigi varraste jämedust ettenähtust ühe numbri võrra, kuna nii jäi soonik servas ilusam. See mustriosa venib üsna palju, nii et sellega peaks sobiva suuruse valimisel kindlasti arvestama, seetõttu õigustasid peenemad vardad minu töö puhul end igati.

Olen valmimisest saadik seda korduvalt kandnud ja mitmel korral on seda näppima tuldud. Reedel andsin ühele töökaaslasele ka Lace Style kaasa, uskumatu, et just need kõige tibimad tüdrukud meil kudumisese vastu huvi tunnevad ;) Tundub, et lõpuks ometi on jäänud minevikku suhtumine, et see vaid vanaemade pärusmaa. Loodetavasti ei hakka meil aga kõik tööl kuduma, muidu võib ühel päeval mitu Retro Redux Shrugi mulle kontoris vastu jalutada ;)

Kuidas me ilusaks saime

Kuidas motiveerida oma töötajaid? No näiteks saata kari naisi make up koolitusele, muidugi pidi meie osakonnajuhataja ettevõtte juhi paari kommiga selleks ära ostma, et ikka materiaalset toetust saada ;)

Eelmisel reedel vallutasime kell kuus õhtul Foorumi Make up Store poe ja mõned meist said järgneva kolme tunni jooksul päris kauniks. Kahe õnneliku peal näidati kuidas teha päeva- ja õhtumeiki, muidugi peale seda kui selgus, et profid piirdusid vaid näo ühe poolega, ei olnud need katsejänesed enam nii õnnelikud. Ehk siis teise poolega pidid nad ise samaväärselt hakkama saama. Meie käsutuses oli 13 inimese peale 4 meikarit kes jagasin usinalt näpunäiteid ja abistasid isehakanud jumestajaid igal sammul. Ma eksperimenteerisin julgelt roheliste värvidega, iga pintslitõmbega läks minu arust järjest jõledamaks aga jumestaja lisas veel läiget ja sära ... Mina isiklikult lahkusin kui kloun sealt aga enamus sai ikka ilusamaks. Igaljuhul vahva oli seal poes kõike näputada ja katsetada, valik on nii tohutult suur, et ostunimekiri täienes iga minutiga. Õnneks oli koolituse boonuseks 20 % hinnaalandus ostude pealt, mis omakorda stimuleeris kõiki hoopis suurema kotiga lahkuma. Õnneks suutsin ennast pisut talitseda ja päris kõike soovitavat koju ei vedanud aga neljakohalise summa (või pisut alla või üle selle) jättis praktiliselt iga kursusel osalenu sinna poodi. Kuigi nii mõnigi oli enne kindlameelselt väitnud, et ei kavatse mitte midagi osta, hahh ;)

Pärast seda siirdusid trendikad tibid Novelli (kõik kohad olid rahvast puupüsti täis ja ime, et me seal laua 10 inimesele leidsime) kokteilitama. Kokteile kulus ohtralt aga aru ma ei saa, miks seal alati peale esimest Mojito ringi mündilehed otsa saavad? Nädal tagasi juhtus sama asi samas kohas. Eks me siis läksime teistele kokteilidele üle, Coco Loco osutus parimaks avastuseks, proovige ;)

Vapramad meist lõpetasid hommikul kell 7, "vanainimesed" nagu mina, näiteks, jõudsid koju 1-2 paiku öösel ;)

Õpin - ei õpi - õpin - ei õpi

Ma olen oma uurimistöö kirjutamisega täiesti jännis, töö ei taha mitte kuidagi edeneda. Päris raske on töö kõrvalt õhtuti selleks aega näpistada, nädalavahetusel tahaks ka hoopis puhata tegelikult. Ma ei saa aru kuidas ma suutsin 4 aastat niimoodi koolis käia, et õppisin ja kirjutasin kõik valmis töö kõrvalt, müstika. Ilmselt see, et eelmise aasta vahele jätsin ning uurimis- ja bakatöö sellesse õppeaastasse lükkasin, annab tunda, õppimisharjumus on kadunud ja rütmi ei suuda kuidagi uuesti sisse elada. Esialgse variandi oleks pidanud esitama juba 1.novembril aga käkki ei tahtnud saata ja seega olen juba hiljaks jäänud. Näis kas jõuan nädalavahetusega miskit valmis.

Aga kuna sellistel hetketel on kõik muud tegevused teretulnud, siis eile surfasin natuke netis ja leidsin ning loomulikult kohe ka ostsin eelarve programmi. Ma kunagi oma eelmisesse arvutisse tõmbasin ka ühe taolise demoversiooni aga enam seda programmi ei leidnud, hoopis uue otsa komistasin. Teate kui põnev see on ;) Kontod, rahavood, püsimaksed, aruanded - kogu mu õhtu oli sisustatud. Kraamisin sama päeva ostutsekid ning pangaväljavõtted netist välja ja muudkui kandsin vastavatele kulukontodele, kamandasin Allanit ka internetipanka väljavõtet tegema, et saaks ikka kõik tulud kulud kirja;) Äge, nüüd ma saan kuu lõpus ette kanda kui palju ta näiteks tennisele kulutab või ... oh õudust, kui palju ma lõngadele/käsitööraamatutele kulutanud olen. Tea, kas oligi nii hea mõte see programm soetada ;) Kusjuures dollari neetult madal kurss on pannud juba jälle amazoni kiikama, peaks vist midagi tellima, kuigi alles eelmine nädal sain viimase paki kätte.

Lotohullus

Kui töökaaslane võidab Eesti Loto kraapimisloteriiga 10 tuhat krooni, siis mida teen mina - eelkõige kargan koos temaga rõõmust mööda tuba ringi ja siis hakkan mõtlema, miks ma küll ise iialgi neid lotopileteid ostnud ei ole? Ja siis ei jõua tööpäeva lõppu ära oodata, et saaks ka Selverisse pileteid ostma minna. Selle tulemusel oli meie eilne õhtu sisustatud, laud kraapimisel tekkivat puru täis, näpud hallid ja tulemus - ümmargune null ;) Isegi mitte 25 krooni ei võitnud. Aga põnev oli sellegipoolest, enam ei ole ainult sellised piletid, et kraabi kolm ühesugust summat välja - ei palju ägedamad süsteemid on ikka. Reisilotost käib jutt muidu ja mingi vinge pilet pidi olema ka Talveloos vms, igaljuhul suur-suur pilet ja palju kraapimist. Uhh...

Aga ma ei anna alla! Nüüd kui esimene inimene nähtud, kes reaalselt selle lotopileti majandusega midagi võitnud on. Huvitav kauaks mul seda indu jätkub?