Saabub peagi aasta uus + natuke hala vana teemal

Jõulupühad on läbi ja aastavahetuse õhtuks valmistumine täies hoos. Uue aasta võtame vastu sõprade juures ning täna saime lõpuks Riinuga ära jagatud kes mida valmistab, minu osaks jäi magusa eest hoolt kanda. Olin kaval ja valisin kõik sellised toidud, mis päev varem valimstamist võimaldavad/nõuavad. Minu panus siis Karamelliküpsiste-Pohlamoosi kook, Pipargoogi tiramisu ja sellest ülejäänud munavalgetest veel kahte sorti beseed. Homseks jääb veel puuvilja-juustu salat teha. Tiramisu idee Kajaka blogist ja Pille sulest ;)

Tegelikult tahaks natuke halada ka. Viimasel ajal on mu suhe tehnikaga aiva kiiva kiskunud. Kõigepealt ütles üle telekas - ok, saime uue ;) Siis jõululaupäeval selgus, et fotoka akulaadijal on miskit viga ja mõne pildiga meie jõuludeaegne fotojäädvustus piirduski. Täna käisime mitmes fotopoes sooviga uus laadija soetada, kuid selgus, et sellist enam ei müüdagi ja tellimisvõimalus ka puudub. Et siis osta nagu uus fotokas :( No tegelikult mulle meeldiks uus fotokas ka väga aga peale eelpoolmainitud teleka soetamist ei tule see hetkel kõne allagi, seda enam, et ma endale hoopis vingemat kaamerat igatsen kui mu praegune tavaline digifotokas. Ja sinna juurde veel objektiiv(id) ja ... - ei vea välja ühesõnaga hetkel. Pealegi andis isa lootust, et laadijat peaks tegelikult parandada ka andma, eks hakkame uuel aastal hoopis elektroonikut otsima siis.

Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, viis Allan eile mu uue telefoni garantiiremonti, klapp natuke logiseb ühest nurgast. Kaks nädalat sain vaevu kasutada kuigi klapp lõksus veidi juba algusest peale aga kohe ei olnudaega sellega tegeleda. Ei oleks pidanud välisele survele alistuma ja oma vana head 4 aastat vastu pidanud Nokiat Soni-Ericsoni vastu välja vahetama ikka, lõiv edevusele. Jõulupühade ajal olin hoopis levist väljas operaatori vahetusest tingituna. Elisa ei suutnud mu sim-kaarti numbri ületoomisega seoses 23.-26.detsembrini aktiveerida, neile helistades mühatati vaid, et ma polevat ainuke. Palju huvitab, et on teisigi kes nende jama tõttu kannatama peavad. Eks siis sain Allani numbrile paanilisi kõnesid sõpradelt kes hämmelduses miks ma numbrit olin vahetanud neile teatamata ;) Tänaseks töötab number, kuid sealt ostetud telefon on nende käes vähemalt järgnevad 2 nädalat ja minu truu Nokia teenib mind edasi ;)

Üks vähestest jõulupiltidest ka lõpuks, Allanile tõi jõuluvana uue tennisekoti ja talle vist päris meeldis ;)

Aga et uus aasta parem tuleks ja kõik enam minu käes ei laguneks ;) Ilusat aastavahetust!

Kauneid jõule!

Rahulikku ja kaunist jõuluaega kõigile!

NB! Napp tunnike tagasi saabus siia maailma meie pisike jõuluime, tädipoja pisitütreke!

Saabuvad jõulud

Meie koju saabus jõulupuu juba eelmisel nädalal, kui pühi mitte kodus veeta, peab ometi saama ka ise puust rõõmu tunda. Samas oli nii tore eile Tallinnast minema saada. Ülemiste parklast möödudes tundust uskumatu kui palju autosid seal reede õhtul olla võib, ma kujutan ette milline mass veel nädalavahetusel kaubanduskeskusi ründab. Meil aga on kõik kingid olemas ja hakkame vaikselt pühadeks Põlvas valmistuma.

Hommikul tõid isa Allaniga kuuse tuppa ja seadsid üles, samal ajal küpsetasime emaga hirmuäratava laari piparkooke, mida Allan praegu köögis kaunistab. Mehed lõikusid süldiliha ja peatselt saab valmis sült kaussidesse valatud. Vanaema ja vanavanaema toodi meile sauna, maal ootab hapukapsas ja kindlasti isetehtud verivorstid. Kassid on kuuse tõttu muidugi õnnest pöörased ja käivad keeldudele vaatamata kuule toksimas ja ehteid maha tõmbamas. Ahh, nii hea on jõulupühade ajal kodus, st vanematekodus, olla ;)

Homme lähme Võrru tädipojale külla ja vaatame J paisuva kõhukese üle ning jääme pinevalt teiselt tädipojalt titeuudiseid ootama, H tähtaeg on lausa 24. detsembrile määratud. Esimest korda jäid nad seetõttu Tallinnasse, ei riskinud enam lõunasse sõitma hakata. Mu ristiema on täiesti pöördes, et paarikuise vahega lausa kahekordseks vanaemaks saab. Nii vahva. Ma ei suuda jõululaupäeva ära oodata ;)

TV-hooliku raske elu

Ma põen kergemas vormis tv-sõltuvust ja seetõttu on mõistetav minu pahameel teleka üle kui see otsustab vastu pühi vanadustunnuseid ilmutama hakata. Tegelikult ei olegi ta veel nii vana kuivõrd vanamoodne, 6 ja pool aastakest turjal. Isa ostis mulle Tallinnasse kolides, et tv-hoolikust laps igavusse ei sureks.

Aga nüüd on see otsustanud eriefektid käiku lasta, plingib ja vahel läheb pilt ka päris mustaks. Kuna kineskoopteleka remont ei tundu kuigi mõtekas, siis oleme sunnitud uue järele ringi vaatama. Muidugi on kaasaegse LCD soetamine plaanis olnud nagunii, kuid praegu on ju jõulud ukse ees ja rahaga oleks ka miskit targemat teha kuid ... ilma telkuta ka nagu hästi ei oska. Selle nädalaga peaks välja valima, sest peale jõulupühi lõunas tuleb mul ennast veel vaid 27.detsembril tööle vedada sellel aastal ning kodus olles on ju teadagi mõnus diivanil vedeledes jõulufilme ja muud sellist värki vaadata ;)

Koolituse oluline osa - lõuna

Sellel aastal on mul olnud väga palju võimalusi ennast koolitada. Osa sisseostetud, osa oma ettevõtte koolitajate poolt korraldatud. Aga mitte koolitustest enestest ei tahtnud ma kirjutada vaid hoopis nendest toredatest kohtadest kus need toimunud ja täpsemalt söögist ;) Varasemalt tundus see mulle tobe, tähtsustada sellist tühist asja nagu lõuna - aga see nädal tõi selgust, ei ole see tähtsusetu ühtgi. Kuna ma ise puutun tööalaselt kokku ka teise poolega, ehk tegelen ka ise inimeste koolitamisega, siis sellel nädal ma käisingi oma teadmisi ja oskusi antud valdkonnas täiendamas. Ja isegi meie kogenud koolitajad tõid välja olulise komponendi - lõuna, sellele tuleb tähelepanu pöörata mitmest aspektist lähtuvalt, millel täpsemalt ei peatu, küll aga panen siinkohal kirja oma viimased head kogemused.

Seekordne toimumiskoht: Savoy Boutique Hotell - lõunad selle restoranis L´Arancia . Oivaline, nii teenindus kui toit, mulle pole veel kunagi varem näiteks ettekandja salvrätti ise sülle laotanud ;) Portsjonid on muidugi gourmet, st miniatuursed, kuid iga amps oli puhas nauding. Eriti maitsev oli üks magustoit, vist pirni-valgehallitusjuustu sorbee, no oleks võinud olla rohkem kui üks lusikatäis aga ....

Veel on üks super atmosfääriga koht Viru Inn hotell, samuti vanalinnas. Õdus, sellises õhkonnas on enesearenguga ideaalne tegeleda. Restoran ja ka kohvikupool on tasemel. Seal on üks vanem härrasmees restorani poolel teenindaja - ülimalt vahva ja abivalmis ;) Menüüs on ka traditsioonilisemaid roogasid aga siiski piisavalt peen, et minna nauditavat õhtut veetma. Esimesel päeval oli meile tellitud kolmekäiguline lõuna, see osutus siiski liialduseks, head kraami ei jaksa siiski korraga palju tarbida.

Ka suuremates hotellides leidub mõnusaid restorane. Näiteks Centralis Novell või Olümpias Senso, nedesse satumine on muidugi tõenäolisem sest enamus koolitajaid armastab steriilseid konverentsikeskusi.

Sellesse suvesse jääb ka veel üks hoopis isemoodi kogemus. Maardu külje all on talu, mille perenaiseks on üks tuntud lektor ja koolitaja, ning osa tema koolitusi leiavad aset just seal. Perenaise õde aitab korraldusliku pooel pealt, valmistab süüa jms. Rehialune on sisse seatud koolitusruumiks, kus vana (mööbel ja muu sisustus) ja uus (tehnika) imehästi kokku sobitatud. Lõunate ja pauside ajal kostitati meid maailma parimate ahjusoojade saiade ja muude hõrgutistega, lõunaks toodi lauale värske keedukartul, sealtsamast peenramaalt pärit salatiga. Lihtsuses peitub võlu, kui maitsev see kõik oli...

Ah, öö on käes ja ma pigem ei mõtle enam toiduteemal.

Ostupall põrkas siia...

... Anult. Mis muud kui mängin kaasa. Musta vööd mul küll veel shoppamises pole aga suht sageli satun ostukeskuste pinda kulutama küll ;)

Väärt ostud:

Köögipoolelt on mu absoluutseks lemmikuks muffinipann (ca 200 kr). Ostsin vähem kui aastat tagasi ja see on mind ikka suurepäraselt teeninud. Mitu karpi pabervorme, milles sees 200 tk, olen suutnud ära kasutada ja lõppu pole veel näha.

Magamistoa favoriit on Joutseni suletekk, mis alles hiljuti meie koju saabus (soodushind ca 2000 kr). Mõnus! Ma ei kujuta ette kuidas suutsime senini selle kerakiud asjanduse all uinuda, mis meil varem oli. See tekk on iga senti väärt, nii kerge ja õhuline, imeline!

Meigikotis on häid oste palju,palju aga viimati soetatud lemmikuks Make up Store silmapliiats dusty smoke (hinda ei mäleta, ostsin koos hunniku teiste asjadega, aga ilmselt kuskil (150 kr). Pliiats on täpselt õige, piisavalt pehme-piisavalt kõva, asjatult laiali ei lähe aga samas pintsliga annab pisut hajutada. Kanebo Liquid Finish jumestuskreem on ka pikaajaline lemmik ja kui siin juba Nina Ricci Nina lõhna kiitmiseks läks, siis kiidan ka takka. Pealegi on selle lõhna pudel ilmselt minu jaoks disainitud, kes mu perekonna nime teab saab aru ;)

Keha ligi luban kõige meelsamini La Zensa pesu (hinnad erinevad, viimane komplekt ca 700 kr). Ausalt, pole kuskilt mujalt nii hea numbrivalikuga ja nii hästi istuvat pesu leidnud. Ka sealsed pidzaamad on mu lemmikud. Ma ei kanna neid mitte magades vaid lihtsalt chillin nendega kodus ringi.

Kehvad ostud:

Mul on mingi kamm Bronxi jalanõudega. Eelmisel talvel saatsin prügikasti ühed valged saapad, napilt paar kuud sain kanda, siis oli nahakroogetelt (no oli nahk nagu kroogitud ühe triibuna või nii) värv täiesti õudsalt maha kulunud. Kui poodi tagasi läksin viima, siis nähvati, et ma olen valet värvi viksiga oma saapaid hooldanud, et need ei ole valged, vaid pisut hallikasvalged ja kuna nii viks kui saapad on eraldi tsekil (mis siis et 1,5 minutilise vahega on need) siis nemad pole süüdi, et mulle valet värvi saapaviksi müüsid.... ning garantii seetõttu ei kehti. Tule taevas appi!!! Ja ühed kingad lagunesid ka õige varsti jalga ära.

Bodumi piimavahustaja, see lehvikukujulise otsikuga. Kui keegi mulle palun õpetaks mis nipiga selle imeloomaga piima vahtu saaks, siis oleks tänulik. Olen proovinud nii külma kui soojema piimaga, 3,5 % ja lahjemaga - tulemust see ei mõjuta.

Mingi klaaspudelis õliprits, pool eluaegset garantiid lubati vist sellele. Viskasin prügikasti! Ei viitsinud jamama hakata ja poodi tagasi viia. Maksis miski paarsada krooni, kuid ma olin liiga vihane selle asjanduse peale, et see kotis kuhugi kaapima hakata. Pumpama pidi selle korgiga, et tekiks rõhk ja siis pidi idee järgi pritsida saama. No sai jah kaks sutsu lasta ja siis pidi jälle pumpama kukkuma, ei viitsinud mässata.

Kosmeetikavallas on neid apsakaid ka ikka üksjagu. Viimati sai arveid õiendatud ühe Lushi näokoorimisseebiga - sweet japanese girl oli vist. Jeerum, jeerum, oli see vast jõledus. Nägu jäi sellise vahakihiga kokku, et veetilgad libisesid ka mööda nahka maha. Puhtaks saamiseks võtsin kõige kangemad puhastusvahendid appi mis kodus olid. Või ei osanud ma seda jälle kasutada ...

Edasi põrgatan palli neile toredatele blogijatele, kelle headest ja mitte nii headest ostudest oleks ka tore kuulda. Krentu, Tullia, Mel, Heidi ja Elsa -- teie osutusite järgmisteks ohvriteks ;)

Ma tahan, ma tahan, ma tahan

Nunnu käis esimeses korralises hoolduses, kõigest 1 aasta ja 1 kuu võttis aega, et 30 tuhat kilomeetrit täis sõita ;) Eks sellise kilometraazi tekitamisele aitab kaasa vanemate paiknemine teises Eestimaa otsas ning nende sage külastamine.

Allan oli mind igasuguste juttudega nii ära hirmutanud, et nägin juba õudusunenägusid neist kümnetest tuhandetest kroonidest mis see maksma võib minna. Kui pärast arve vaid paarile tuhandele kroonile esitati, tekitas see lausa hetkelise joovastuse. Muidugi kui süveneda, siis ega nagu midagi eriti ei tehtud ka. Vähemalt võib nüüd taas mõnda aega muretult kihutada.

Eilse päeva urr oli aga teade, et me ei saagi endale seda Briti Lühikarvalist kiisupoega, keda olin juba nii väga ootama hakanud. Tahtsime kassipoja võtta alles peale jõulupühi ja algselt oli müüja sellega ka nõus. Siis aga kirjutas, et müüs siiski kiisu juba ära, kuna ostja oli nõus kohe võtma. Deem, oleks siis hoiatanud, me oleks ka ta kohe endale ära toonud aga kuna eelnevalt oldi nõus ootama, siis... Arvestades seda kui raske oli Allanit nõusse saada selle kassiteemaga, siis peaks kiiresti tegutsema, enne kui ümber mõtleb. Aga need hallid britlased on ju ka nii neetult kallid, et päris igat summat ei raatsi ka välja käia. Aga ma ju niiiii tahan!!!

Tartu trip

Eilne päev oli lahe! Kullaketrajate jõulupeol Tartus said paljud blogidest ja foorumist ammu tuntud-teatud tuttavad ka päriselus ära nähtud. Väga vahva oli teiega! Aitäh!

No ja kes see jõulupeolt ikka tühjade kätega ära tuleb, eks? Minnes olid mul küll kaasas vaid õuna-kaneeli muffinid, aga tulles... Karumammi lõngad olid minusuguse iseloomutu tegelase jaoks liiga ahvatlevad, süli lõngu täis oli ikka veel ühte tokki juurde vaja. Õnneks seadis sularaha olemasolu ostmisele mõningased piirid. Kajakaga tegin ka äri, kuigi ma sattusin jaole alles siis kui parimad palad olid juba läinud ;) Ühe imelise mobiiliripatsi lõi Mann Elsalt üle aga minu veenmisoskus Mannisugust kõva kivi enam murda ei suutnud. Sain ühe teise, ka väga ilusa ripatsi omanikuks. Kingipakid olid ka, mis jõul see muidu oleks. Ngu hiljem Catwalkis selgus, siis minu paki autoriks ei olnud keegi muu kui Mann ja dadaa... Mann sai loositahtel paki minult ;) Nüüd on vaja vaid kuuske st nulgu kuhu kingiks saadud kuldne süda rippuma panna ;)

Õhtu lõppesmeeleolukalt Manni, Anu ja Kajaga Catwalkis, kas ma juba ütlesin kui tore mul teiega oli ;) Kohati oli tunne, et veedan aega oma ammuste sõpradega, mitte ei näinud teid esmakordselt. Blogimaailm on kõikvõimas. Isegi harukordselt nigel teenindus ei suutnud õhtut rikkuda. Ma muidugi loodan kunagi koos teiega Mojitot tarbida, mida selle manustamist vaid vesise suuga kõrvalt vaadata ;)

Unistused - jõuluvana kingikotti

Väikesed tüdrukud tahavad tänapäeval saada lauljaks ja modelliks. Kui mina ca 10 aastane olin, tahtsin saada tantsijaks, päriselt ka. Ma olin naelutatud teleka ette kui kui meile taevakanelite vahendusel selliseid filme nagu Dirty Dancing, Flashdance, Footloos, Saturday Night Feaver jne näidati. Peotantsus käisin ja koolis oli meil aktiivne klassijuhataja, kes kõikvõimalikeks pidudeks meile tantsukavasid seadis, mille tulemusel meie klassi tüdrukuid kui V....- Varieteena kooli peal teati ;) (punktide asemel õpetaja nimi, ei midagi siivutut).

Aga ei saanud minust tantsijat. Puudu jäi graatsilisusest ja tegelikult mulle meeldiski vist rohkem unistada. Hetkel suudavad isegi aeroobikasammud mu endast välja viia ;) Aga ikkagi. Kui kuskilt kanalilt tuleb jälle Dirty Dancing, pole Allanil mitte mingisugust võimalust minuga puldi pärast võidelda. Pühapäeval jälle vaatasime ;) Ma armastan seda filmi, kõigist kõige rohkem ilmselt. Minu pärast võivad kõik inimesed maamunal seda kitshiks või imalaks armastuslooks pidada, vahet pole. Ma armastan seda filmi ikkagi. Oma 30 korda olen seda kindlasti näinud, seega kõik "õiged kohad" on peas ja ma tean juba oodata kuna järgmine "ahhhh" hetk tekib.

Tegelikult ma kirjutasin siia sellepärast, et ma palun Allanil lahkesti jõuluvanale teada anda, et ma ootan seda DVD'd tema kingikotti. Et ma ei peaks enam ootama kuni mõni telekanal kavatseb jälle DD näidata ;)

Veel üks shrug

Retro Redux Shrug
Õpetus: Lace Style
Lõng: Titan Superwool, ca 230 g
Vardada: Addi bambus ringvardad nr 4,5 - 6

Ma olen enda jaoks avastanud ühe uue tõeliselt vajaliku rõivaeseme - shrug'i. Ma ei teagi kuidas oleks seda eesti keeles korrektne nimetada, varrukad pole minu arvates just kõige õigem variant, kuna see rõivas katab ka õlgu mitte vaid käsivarsi... Aga seni kui ma midagi välja mõelnud pole, jääb shrugiks.

Väga mugav kudumine. Alustades ühest varrukast kõige peenemate varrastega, teatud vahemaa tagant vardaid jämedamate vastu vahetades saavutatakse kudumi laienemine ja siis jälle vastupidi kuni teise varrukaservani välja. Lihtne! Ma vähendasin kõigi varraste jämedust ettenähtust ühe numbri võrra, kuna nii jäi soonik servas ilusam. See mustriosa venib üsna palju, nii et sellega peaks sobiva suuruse valimisel kindlasti arvestama, seetõttu õigustasid peenemad vardad minu töö puhul end igati.

Olen valmimisest saadik seda korduvalt kandnud ja mitmel korral on seda näppima tuldud. Reedel andsin ühele töökaaslasele ka Lace Style kaasa, uskumatu, et just need kõige tibimad tüdrukud meil kudumisese vastu huvi tunnevad ;) Tundub, et lõpuks ometi on jäänud minevikku suhtumine, et see vaid vanaemade pärusmaa. Loodetavasti ei hakka meil aga kõik tööl kuduma, muidu võib ühel päeval mitu Retro Redux Shrugi mulle kontoris vastu jalutada ;)

Kuidas me ilusaks saime

Kuidas motiveerida oma töötajaid? No näiteks saata kari naisi make up koolitusele, muidugi pidi meie osakonnajuhataja ettevõtte juhi paari kommiga selleks ära ostma, et ikka materiaalset toetust saada ;)

Eelmisel reedel vallutasime kell kuus õhtul Foorumi Make up Store poe ja mõned meist said järgneva kolme tunni jooksul päris kauniks. Kahe õnneliku peal näidati kuidas teha päeva- ja õhtumeiki, muidugi peale seda kui selgus, et profid piirdusid vaid näo ühe poolega, ei olnud need katsejänesed enam nii õnnelikud. Ehk siis teise poolega pidid nad ise samaväärselt hakkama saama. Meie käsutuses oli 13 inimese peale 4 meikarit kes jagasin usinalt näpunäiteid ja abistasid isehakanud jumestajaid igal sammul. Ma eksperimenteerisin julgelt roheliste värvidega, iga pintslitõmbega läks minu arust järjest jõledamaks aga jumestaja lisas veel läiget ja sära ... Mina isiklikult lahkusin kui kloun sealt aga enamus sai ikka ilusamaks. Igaljuhul vahva oli seal poes kõike näputada ja katsetada, valik on nii tohutult suur, et ostunimekiri täienes iga minutiga. Õnneks oli koolituse boonuseks 20 % hinnaalandus ostude pealt, mis omakorda stimuleeris kõiki hoopis suurema kotiga lahkuma. Õnneks suutsin ennast pisut talitseda ja päris kõike soovitavat koju ei vedanud aga neljakohalise summa (või pisut alla või üle selle) jättis praktiliselt iga kursusel osalenu sinna poodi. Kuigi nii mõnigi oli enne kindlameelselt väitnud, et ei kavatse mitte midagi osta, hahh ;)

Pärast seda siirdusid trendikad tibid Novelli (kõik kohad olid rahvast puupüsti täis ja ime, et me seal laua 10 inimesele leidsime) kokteilitama. Kokteile kulus ohtralt aga aru ma ei saa, miks seal alati peale esimest Mojito ringi mündilehed otsa saavad? Nädal tagasi juhtus sama asi samas kohas. Eks me siis läksime teistele kokteilidele üle, Coco Loco osutus parimaks avastuseks, proovige ;)

Vapramad meist lõpetasid hommikul kell 7, "vanainimesed" nagu mina, näiteks, jõudsid koju 1-2 paiku öösel ;)

Õpin - ei õpi - õpin - ei õpi

Ma olen oma uurimistöö kirjutamisega täiesti jännis, töö ei taha mitte kuidagi edeneda. Päris raske on töö kõrvalt õhtuti selleks aega näpistada, nädalavahetusel tahaks ka hoopis puhata tegelikult. Ma ei saa aru kuidas ma suutsin 4 aastat niimoodi koolis käia, et õppisin ja kirjutasin kõik valmis töö kõrvalt, müstika. Ilmselt see, et eelmise aasta vahele jätsin ning uurimis- ja bakatöö sellesse õppeaastasse lükkasin, annab tunda, õppimisharjumus on kadunud ja rütmi ei suuda kuidagi uuesti sisse elada. Esialgse variandi oleks pidanud esitama juba 1.novembril aga käkki ei tahtnud saata ja seega olen juba hiljaks jäänud. Näis kas jõuan nädalavahetusega miskit valmis.

Aga kuna sellistel hetketel on kõik muud tegevused teretulnud, siis eile surfasin natuke netis ja leidsin ning loomulikult kohe ka ostsin eelarve programmi. Ma kunagi oma eelmisesse arvutisse tõmbasin ka ühe taolise demoversiooni aga enam seda programmi ei leidnud, hoopis uue otsa komistasin. Teate kui põnev see on ;) Kontod, rahavood, püsimaksed, aruanded - kogu mu õhtu oli sisustatud. Kraamisin sama päeva ostutsekid ning pangaväljavõtted netist välja ja muudkui kandsin vastavatele kulukontodele, kamandasin Allanit ka internetipanka väljavõtet tegema, et saaks ikka kõik tulud kulud kirja;) Äge, nüüd ma saan kuu lõpus ette kanda kui palju ta näiteks tennisele kulutab või ... oh õudust, kui palju ma lõngadele/käsitööraamatutele kulutanud olen. Tea, kas oligi nii hea mõte see programm soetada ;) Kusjuures dollari neetult madal kurss on pannud juba jälle amazoni kiikama, peaks vist midagi tellima, kuigi alles eelmine nädal sain viimase paki kätte.

Lotohullus

Kui töökaaslane võidab Eesti Loto kraapimisloteriiga 10 tuhat krooni, siis mida teen mina - eelkõige kargan koos temaga rõõmust mööda tuba ringi ja siis hakkan mõtlema, miks ma küll ise iialgi neid lotopileteid ostnud ei ole? Ja siis ei jõua tööpäeva lõppu ära oodata, et saaks ka Selverisse pileteid ostma minna. Selle tulemusel oli meie eilne õhtu sisustatud, laud kraapimisel tekkivat puru täis, näpud hallid ja tulemus - ümmargune null ;) Isegi mitte 25 krooni ei võitnud. Aga põnev oli sellegipoolest, enam ei ole ainult sellised piletid, et kraabi kolm ühesugust summat välja - ei palju ägedamad süsteemid on ikka. Reisilotost käib jutt muidu ja mingi vinge pilet pidi olema ka Talveloos vms, igaljuhul suur-suur pilet ja palju kraapimist. Uhh...

Aga ma ei anna alla! Nüüd kui esimene inimene nähtud, kes reaalselt selle lotopileti majandusega midagi võitnud on. Huvitav kauaks mul seda indu jätkub?

Soome Hobune

Meil on tööl vahva seltskond ja seetõttu ei piirdu meie omavaheline suhtlemine sugugi ainult argipäeva 8 tunniga. Lähiajal on mitmed huvitavad tegemised plaanis, sellest aga edaspidi.

Eile käisime oma toa inimestega teatris. Nimelt Draamateatri uut etendust "Soome Hobune" vaatamas. Põhimõtteliselt olen ma nõus Ita Everit telefoniraamatut ettelugemas ka tundide kaupa ennastunustavalt kuulama aga etendus oli hea. Näitlejad üldse fantastilised - Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Viire Valdma... ja nende poolt kehastatud karakterid vaimukad. Tegemist on Soome maakohas elutseva perekonnaga, mis koosneb - külamehest pereisast, pisut elule allavandunud pereemast, pereisa uuest kultuurilembesest ja ontlikust elukaaslasest, pereema koomikseid armastavast ja teravmeelsest emast, ühiskonnas oma kohta otsivast puberteetikust peretütrest ja luuserist perepojast.

Etendus on liigitatud küll komöödia valdkonda, siiski pisut traagiline ja vürtsitatud musta huumoriga. Üldiselt olen ma valmis uskuma, et kajastab Soome, kuid miks mitte ka Eesti, külaelu üsnagi audentselt ja karakterid on ka nagu elust enesest, pisut liialdustega loomulikult. Nii naljakas mul küll ei olnud, et lausa pisarad oleks silma tükkinud, nagu etenduse tutvustuses lubati, aga lõbus oli küll. Humoorikalt pilati Euroopa Liidu norme ja seda, kuidas need naeruväärselt tobedaks on timmitud ja mida kõik nendega normeerida on võimalik. Etenduse lõppedes jõudsin juba mõelda, et ega ometi jälle üks õnnelik lõpp, aga ei ;)

Ahjaa - vanaema õpetab peretütrele hip-hop-mütsi heegeldama ja seda tegevust saatis peretütre pidev vandumine, mille peale Ita Everi kehastatud vanaema käratab "Jäta kuradid ära kui minuga heegeldad!" :D

Nüüd hakkan (kodu)kokaks

Hirmus aeglane olen, pakk käes ja pilt tehtud juba eelmisel neljapäeval aga kirjutama ei jõua ma kuidagi. Aga tänu Maarjale on mul nüüd selline lahe põll, et ma võiks oma miniatuurses köögis rõivaid rikkumata mässata. Linane ja suur-suurte taskutega, esialgu käskisin mehel käed eemale hoida, kuigi ta arvas, et sellise võiks isegi tema endale ette siduda ;) Ma muidugi lasin uue aksessuaari kohe käiku ja täitsin plaaditäe paprikaid.

Tänx Mann!

Rogue saaga

Pühapäeva hommikul oli mul veel selline Rogue, õhtuks jäi sellest vähem kui pool alles ja hunnik lõnga tekkis juurde. Põhjus - liiga lühike, kohe häirivalt lühike. Ma ei tea mis värk mul nende proovitükkide ja mõõtmisega on, igakord muudkui arvutan ja mõõdan põhjalikult ja ikka läheb puusse. Kõrgem matemaatika mulle küll sellist raskust ei valmista ;) No natuke ikka kahju oli ka, aga ma ei vaja veel ühte kampsikut (märksõna Starsky) karderoobi seisma, seega kui ma seda kohe üles tõmmanud ei oleks, jääkski see oma aega sinna ootama (taas kord märksõna Starsky). Koon kehaosale veel 4 väikest palmikuosapikkust juurde ja võimalik, et ka varrukatele mõned cm'd. Nii armas asi on see Rogue, et peab ikka perfektselt istuma, et sellest täit rõõmu tunda. Pealegi mulle tõeliselt meeldis seda kududa.

Toidujuttu

Õppepuhkus, mõeldud juskui uurimustöö kirjutamiseks. Mitte minul. Ma ei ole 3 kodusoldud päevaga peaaegu mitte midagi jõudnud teha, kooliks vajalikku ma mõtlen. Kõike muud küll.

Mul on tunne, et varsti seon põlle ette ja hakkan mehele mitmekäigulisi lõunasööke ka valmistama, peaasi et kirjutama ei peaks. Aga enda väljavabandamiseks, siis meil on tõesti palju igasuguseid aedvilju, kuna kumbki meie vanematest ei anna alla ja Lõuna-Eestis käies pannakse mõlemalt poolt kaasa suur-suur kastitäis igasugu kraami. Seega on mul iga päev nuputamist mida nendest valmistada, no ja sööma ju inimene peab, eks?

Kolmapäeva õhtul sõime juba korduvalt järgi proovitud ja palavalt armastatud Peekoniga ja seentega täidetud kanafileed ahjukõrvitsaga, aitäh Thredahlia;) Ma arvan, et olen seda toitu juba üle 5 korra küll valmistanud. Esimestel kordadel ilma kõrvitsateta aga korra proovisin ja nüüd enam muudmoodi ei taha.

Nejapäeval oli õhtusöögiks Hakkliha-Tomativormi raamatust Kiirelt ja tervislikult, imehea sai. Minul selle valmistamine just kiirelt ei õnnestunud aga selleeest sain suure hulga köögivilju sinna sisse sokutada. Kuigi retsept on neljale, jäi meil küll vaid õige veidi järgi, mis Allan järgmise päeva lõunaks otsustas kaasa võtta (ei juhtu just sageli ;)) Pilti ei ole, kuna söömisega läks kiireks ;)

Reede õhtuks valmistasin Tomatisuppi pasta ja basiilikuga, kõrvale röstitud saiad, retsept pärit Köögiviljaraamatust. Meeldivalt mahe sai, viimati tehtud tomatisupp mingi teise retsepti järgi sai liiga vänge ja suutsinme mõlemad süüa vaid minikoguse sellest. Aga see supp sai küll otsa ;)


-------------------------------------------------------------------------------------
Hakkliha-tomativorm
1 suurem suvikõrvits
4 tomatit
400 g veisehakkliha
1 sl õli praadimiseks
2 sibulat
2 küüslauguküünt
2 sl tomatipastat
0,25 tl must pipart
0,5 tl soola
1 tl kuivatatud punet

Kaste:
2 sl õli
5 dl piima
2 sl jahu
2 dl riivjuustu
soola
valget pipart
jahvatatud muskaatpähklit

Lõika suvikõrvits ja tomatid viiludeks. Pruunista hakkliha pannil õlis 4-5 minutit, kuni vedelik on aurustunud. Koori ja haki pannil sibulad, purusta küüslauguküüned. Lisa hakklihale sibul, küüslauk, maitseained ja tomatipasta, hauta 2 minutit. Kastme jaoks kuumuta kastrulis õli, sega hulka jahu ja seejärel piim. Kuumuta segades, kuni kaste pakseneb (u 5 minutit). Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkiga. Pane pool suvikõrvitsa ja tomaiviiludest ahjuvormi põhja. Laota peale hakkliha ning kata ülejäänud tomati- ja suvikõrvitaviiludega. Kalla vormi kaste ja raputa riivitud juust. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45 minutit.

Tomatisupp pasta ja basiilikuga

1 suurem
800 g tomateid
2 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
1-2 küüslauguküünt
1 väike paprika
1 l köögiviljapuljongit
2 sl tomatipüreed
1 tl suhkrut
0,5 dl värskeid basiiliulehti
2,5 dl teokarbipastat

Keeda pasta al dente. Kuumuta peenestatud sibulat, küüslauku ja paprikat paksupõhjalises kastrulis õlis. Lisa purustatud tomatid ja püree, kuubikutest valmistatud puljong ning suhkur. Keeda 5-10 minutit kaane all, vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Rebi hulka basiilikulehed (mõned jäta kaunistamiseks). Soovi korral püreesta supp saumikseriga. Nõruta pasta ja sega ülejäänud supi hulka. Kuumuta kõik koos veelkord läbi ja serveeri kohe. Kaunista värskete basiilikulehtedega.

Viinamarjad (ei ole hapud)

Vastukaaluks eelmisele jõuludest unistavale postitusele, laekus Allan pühapäeval Räpinast sellise üllatusega. Kasvatatud tema ema poolt, päikesepaistelisel kohal küll aga täiesti avamaal. Maitselt meenutavad natuke kišš-mišš'e, hästi magusad ja mahlased, ülihead lihtsalt. Selle aasta saak jagati sõbralikult omavahel, Allan oli oma kobara juba Räpinas ära söönud ja minu oma ei puutunud, sest ta ema saatis ju selle ainult mulle ;)

Omamoodi

Millega normaalsed inimesed nädalavahetusel tegelevad? Mina näiteks kuhjasin enda ümber kõik mu kallid kuduraamatud ja ajakirjad, süütasin terve armee küünlaid (eile õhtul jäi väheks, käisin täna spetsiaalselt Stockmannist "neid õigeid" juurde toomas), täitsin pokaali punase veiniga (OK veega pooleks, eesmärk pole napsutada), tõmbasin vaagnatäie brownie'sid ligi ja kuulasin netist jõulumuusikat :D

Totakas, eks ole? Tea kas minusugustele mingi teraapiavorm on välja mõeldud. Tegelikult muutuvad õhtud juba liiga vara pimedaks, mis põhjustab minus aga meeletu igatsuse küünlvalguse (ja aroomi) järele, mis omakorda äratab minus vastupandamatu soovi veeta aega lähedastega ja nautida head toitu ja ... ühesõnaga mingil hetkel ma mõistan, et jõuludeni ei ole enam 3 kuudki ;) Ja siis selgub, et mul pole õiget muusikat nende tunnete toitmiseks ja ma surfan läbi amazoni ja yuotube, et leida seda õiget. Ma teen lühidalt, tellisin selle plaadi endale.

NB! Jaanuarist septembrini olen ma muidu reeglina üsna normaalne :P

Jälle kooli

Käisin eelmisel neljapäeval Tartus liisingutöötajatele koolitust tegemas ja sellega seoses otsustasin ka Narva mnt'lt läbi astuda, majandusteaduskonna hoone oli ikka samasugune ja lõhngi sees endine kuigi terve eelmise aasta ma olin sinna sattumist vältinud ;) Kuna eelneval õppeaastal ei liigutanud ma lillegi, siis selle järgneva aastaga olen otsustanud kriipsu alla tõmmata oma õpingutele TÜ's. Kursusetöö kaitsmine jaanuaris ja bakalaureuse oma juunis - see on kõik mis mind lõpetamast on veel lahutamas.

Kõik siiski tegelikult ei olnud enam endine, Avatud Ülikoolis on uus sekretär Kersti, hästi sõbralik ja abivalmis sealjuures. Mitte, et eelmisele sekretärile Jutal midagi ette heita oleks olnud;) Aga selline hea tunne jäi, läksin sinna pisut kloppiva südamega, et kas ikka antakse tõend õppepuhkuse saamiseks, kuna olen pikendatud õppeajal. Tõend anti ja tänaseks on isegi personaliosakond juba mulle selle võtmise võimaluse veebi tekitanud. Kui juba lahke oldi, julgesin ka õpilaspileti kohta küsida ja isegi see väljastati minusugusele kummivenitajale. Ja mõelda vaid, ma olen kogu aasta nii teatrites, raamatupoodides kui ka ühistranspordis täiesti ülemaksnud ju, üliõpilane ikkagi, mis siis et looder ;)

Elagu eBay

Tsiteerides KK'd - "teoorias ma ainult koon ja heegeldan". Tundub, et viimasel ajal kulub aur tõesti pigem planeerimisele ja kudukraami kokkuajamisele, tegutsemiseks jääv aeg on kuidagi piiratud e. elagu eBay!

Kõigepealt ma ainult vaatasin ja unistasin, mingi aja pärast registreerusin ja siis tekkis hasart. Iga päev lappasin läbi lugematuid lehekülgi selles oksjonimaailmas ja esimesed ostud tekkisid iseenesest.

Esimene ost oli Manos del Uruguay 500 g (100g - 135m), pole aimugi mis ma sellega pihta hakkan aga ma lihtsalt pidin selle lõnga omanikuks saama. Need värvid, vapustav! Mulle mõjub ka lugu selle toote taga. See lõng saadakse imepehme Corriedale ja Meriino villa kokkuketramisel, saadud lõnga värvimisega tegeleb Uruguay mahajäänud maapiirkonna küladest pärinevatest naistest koosnev ühistu, kellele see töö tagab hädavajaliku sissetuleku. Ja imepehme on see 100% villane lõng tõesti.

Järgmisena alistusin ma Angels & Elephants käsitsi värvitud sokilõngadele. Kui juba ostmiseks läks, siis võtsin kohe kahtede sokkide jagu, sinise lõnga valis Allan välja. Kuigi ma tänaseni pole veel sokipoegagi kudunud, plaanid on suured ;) Mõlemad on 100 % villased, punane Inglise sokilõng 100g - 335m, sinine Shetlandi saartelt pärinev villane 100g - 440m.

Sokilõng oli olemas, raamat täis kudumustreid ka, puudu olid vaid vardad. No ja ma siis tellisin need ka, 15 komplekti bambusest sukavardaid suuruses 2 - 10 mm. Kui siit nüüd ridamisi sokke ei hakka tulema, siis on mul olmetigi kodus olemas täiskomplekt erinevas suuruses vardaid lõngaproovide kudumiseks ;) Väga head vardad on muideks, paraja teravusega otsa ja sileda pinnaga. Erinevate riikide mõõdud on ka varrastele kirjutatud, väga mugav.

Uued raamatud

Seekordse amazon'i tellimusega jõudis minuni ammuigatsetud Lace Style ja veel mõned raamatud. Esimesest ei hakka pikemalt jutustama, sellest on üsna palju blogides juba räägitud, kuid kahest teisest kirjutaks pisut lähemalt.

Esiteks Knitting Lingerie Style. Mulle tundus see raamat ahvatlev juba ilmumisest saadik, aga ei julgenud enne tellida kui mõningaid pilte netis näha sain. Olen väga rahul selle ostuga, palju ilusaid kudumeid mida hea meelega teeksin endalegi. Pealkirjast lähtuvalt leiab raamatust ka kootud rinnahoidjate ja püksikute õpetuse, vähemalt esialgu need mind ei ahvatle aga kummastki on kogu raamtu peale ka vaid mõned näited. Hästi armas on topi-shortside komplekt, mis minu jaoks nt puuvillasest kootuna kohe pidžaama mõõdu välja annab. Samuti erinevad topid ja ka põlvikud on väga kaunid. Kokkuvõttes suureformaadiline ja äärmiselt kaunis raamat. Mõned pildid ka lemmikutest:

Greeting from Knit Cafe tellisin ka, kaanepildi seelik on juba vähemalt aastajagu meeles mõlkunud. Mitmel korral olen kaalunud selle tellimist aga ju siis seekord olin lahkes tujus ja nii see nimekirja saigi. Vähemalt on seeliku õpetus nüüd olemas ja süda rahul ;) Kuigi tuleb tunnistada, et väga vaimustunud ma sellest raamatust üldiselt ei ole, just projektide mõttes. Valdavalt liiga lihtsad ja tavalised esemed on esindatud, kuigi raamat ise on küll väga hästi kujundatud ja natuke muud juttu on ka sees. Kokkuvõtvalt selline võib olemas olla kah tüüpi pigem. Mõned enimmeeldinud näited ka:

Rokkivad tüdrukud

Aitäh Krentu, sinult selle märgi saamine tähendab mulle eriti palju. Kui ma nüüd kõik ausalt ära räägin, siis tänu sinu blogile minu oma üldse alguse saigi ;) Kuidas ma sinu blogile sattusin, seda ma isegi ei mäleta enam, kuid siiani mäletan seda hingesoojendavat tunnet mis mind selle lugemise järel valdas. Sellest ajast on jäänud püsima mulje sinust kui äärmiselt malbest ja armsast inimesest, kelle tegemistele alati kaasa elan. Üsna mitme kuu möödudes peale blogimaailma avastamist julgesin ka ise esimese sissekande teha. Aitäh sulle!

Päris raske on märki edasi anda, kuna enamus mu lemmikblogidest on juba selle omanikuks saanud. Aga lõppude lõpuks, mis siis sellest, kuidas te muidu ikka teada saate, et ma teie kirjutatut kohe lugema tõttan kui bloglines mulle uuest sissekandest märku annab? Seega (topelt)märgistaksin ka omalt poolt kõige suuremad lemmikblogijad Kajakas, Maarja, Signe, Tiina ja Anniki. Mu lemmikute nimekiri on muidugi määratult pikem, nagu kõrvalolevast tulbast näha ;)

Midagi head

Ohh ja ahh, mis sa hing enda kohta ikka oskad kosta. Aga olgu, midagi ehk leiame...

1. sõbralik ja abivalmis, enamasti
2. minu südant on ikka väga kerge haledaks ajada, seega kaastundlik
3. lojaalne, seda nii perekonna kui sõprade suhtes, võimalik et ka profesionaalses võtmes
4. pagana aus ja otsekohene, ei pruugi alati kõigile meeltmööda olla
5. emaatiavõime on vist olemas, keerulisemad vestlused meeskonnas on sellest sõltuvad
6. ustav, südame võitmine on minu puhul kõige raskem ülesanne, tegelikult liigagi andestav
7. täpsus, olen ise ja hindan kõrgelt ka teistes, ei meeldi hommikul hilinevad töökaaslased ega ka sõbrad, kes oma hilinemise tõttu on pärast sunnitud jahtunud pirukat mugima näiteks
8. aktsepteerin kõike ja kõiki, seaduslikkuse piiridesse võiks asi siiski jääda

Rohkem ei pinguta. Tundub, et enda kiitmisega on juba kõik tegelenud kes soovinud on, seega sundima kedagi ei hakka. Kuigi Kuduv Koeraomanik, Mari-Liis ja Tiina võiksid selle veel ette võtta ;)

Shrug

õpetus: Fitted Knits Stefanie Japel

lõng: HjerteGarn Blend Bamboo (70% bambus, 30% puuvill) ca 170 g

vardad: Addi ringvardad nr 3 ja 3,5

Ostsin suvel ühe armsa helebeezi särgiku ja vajasin selle juurde midagi paljaste õlgade katteks, meil kontoris nimelt eriline paljastus pole just soositud. Särgikut jõudsin küll korduvalt kanda kombinatsioonis erinevate rõivaesemetega, kuid.... Suvi on tänaseks päevaks vist jäädavalt ümber saanud, kõneallolev särk õnnestus ka millegi taha kinni jäädes katki tõmmata aga shrugi sain valmis lõpuks ;)

Minu esimene ranglaanlõikeline kudum, äärmiselt lihtne kududa ja õmblusi on pärast nii vähe vaja teha. Mulle väga meeldib see variant, reeglina kipun just viimistlemisega venitama. Valitud lõng osutus ideaalseks, siidine ja pehme, väga meeldiv vastu paljast ihu, suvine kudum peaks just sellise tunde tekitama. Midagi villas ei suudaks ma iialgi keha vastas taluda, alati peab kaitsev kiht rõivast vahel olema. Pildike küljelt ja selja tagant ka, edev noh!

And sometimes I feel blue...

Ma ei soovi midagi võimatut, aga ikkagi on see kättesaamatu ja valmistab pettumust kui ei lähe nii nagu südames soovisid. Mõni soov tundub nii lihtne ja loomulik, et ehmatab ennastki, kui raskeks võib selle täitumine osutuda. Aga lootus kustub viimasena ja elus on veel nii-niii palju ihaldusväärset millest seni rõõmu tunda.




Aitab mõistukõnedest. Nurusin bossilt tänase päeva vabaks, isegi puhkuse päeva ei kästud kirja panna. Küll on nüüd hea kodus olla ja oma kurvameelsust kudumisega ravida. Nüüd kui suvi hakkab lõpule jõudma valmib mul lühikeste varrukatega shrug, loodetavasti jõuan enne lume tulekut veel kanda ka. Tegelikult on lootust isegi õhtuks valmis saada kui ma läpaka ükskord käest paneksin ja netis kolamise lõpetaksin. Kella seitsmeks pean paremasse konditsiooni igaljuhul saama, meil on osakonnaga õhtusöök juusturestoranis St. Michael ja töökaaslastele presenteeriks ikka oma päikeselisemat poolt.


PS! Mann, tusatujust sõltuvalt võtan iseenda kiitmise ette kunagi lähitulevikus, kui jälle optimismi lainele jõuan ja elu helgemat poolt taas vaid näen ;)

Mmm nagu munavõi

Vahel tuleb isu selle nostalgilise leiva/saiapealse järele. Olgugi, et kuidas ma ka ei püüa, seda maitset mis vanaema tehtul munavõil on, ei õnnestu mul iialgi tabada. Loomulikult teeb tema seda ehtsast isetehtud taluvõist ja munad on ka naabrinaise kanadelt pärit. Lapsena võttis vanaema ahjust sooja saia või karaski ja siis määris munavõid peale, mmm. Selliseid tundeid tuleb elus hoida.

Hästi lihtne munavõi

• 4 muna


• 100 g head võid (minul Tere)


• maitse järgi soola


• võib lisada ürte
  

Kõvaks keedetud munadel eraldan munavalge ja kollase. Kollase hõõrun puruks ja segan koos võiga kreemiks. Maitsestan soolaga. Munavalged hakin kahvliga (ei pruugi nii vanamoodsat võtet kasutada) ja segan koos munakollase kreemiga. Tavaliselt teen vähemalt 2x portsu, läheb kiirest kaubaks ;)

Minu "jõuluhetked" Soomes

Puhkuse ajaks oli meil kindel plaan Soomes ära käia, Ikea põhisihiks. Nagu nuhtlus (Allani arvates) ja taevaõnnistus (minu jaoks ;)) võttis Kuduv Koeraomanik vaevaks oma Helsinki retkest pika loo kirjutada. Sinnamaani ei olnud ma kordagi Menita ega Hobboks'i peale isegi mõelnud, nüüd sai nende asukohad kenasti kaardile kantud.

Kokkulepe nägi ette, et esmajärjekorras tuleb Ikea ja ülejäänud aja jagame ära H&M'i ning minu soovunelmate vahel ;) Vahepeal mulle küll tundus, et meil ei jäägi aega millegile muule kui sisutuskraami kokkuajamisele. Ma olin kodus tõsise eeltöö ära teinud ja läksime sisuliselt Vantaa'sse oma ostunimekirjaga asju lihtsalt "ära tooma", nii ladusalt see meil muidugi ei läinud. Minu valitud riiulid (Idee kinnistus Krentu raamtukappide nägemisega, tunnistan ausalt) olid otsas ja see paiskas ka osaliselt mu plaanid segi. Üritasime kohapeal mingile lahendusele jõuda ja enamvähem rahuldavalt see meil ka õnnestus. Nüüd on meil ühe 80 cm laiuse riiuli asemel kaks 40 cm laiust aga ok, hinnas oli muudatus küll märgatav loomulikult meie kahjuks. Garderoobisüsteemidega läks kõik õnneks plaanipäraselt ja lõppkokkuvõttes ma isegi imestasin, kuidas ma suutsin seal kaine mõistuse säilitada ja igasugu vidinaid kärusse ei lennutanud.

Helsinkis tagasi, otsisime üles Korkeavuorenkatu tänava ja oli see vast tore koht. Esimesena astusin sisse raamatupoodi, võttis ikka silme eest kirjuks küll. Ma oleks tahtnud maha istuda ja paljusid raamatuid põhjalikumalt lehitseda, kahjuks surus aeg tagant. Hämmastav, kui imeline tunne oli kõiki neid paljukiidetud ja netiavarustes nähtud raamtuid käes hoida ja sirvida, mõni üksik pani pettuma, üsna mitmed aga tekitasid soovi neid oma raamaturiiulis näha. Ühtegi ostu ma Hobboks'is ei teinud, KK poolt mainitud allahindlus oli ka minu sinnajõudes juba läbi. Aga koju jõudes sai Amazon'ile taas "mõned" dollarid loovutatud.

Menita, oo Menita... Ma jalutasin ühe riiuli juurest teise juurde ja imetlesin neid lõngakerasid mida siiani vaid arvutiekraani vahendusel näinud olin. Kui käsi enam erutusest niipalju ei värisenud, julgesin juba silitamisele üle minna :P Ma ei tea, nagu kuhugi imedemaale oleks sattunud, nii uskumatult tore oli seal lihtsalt, kuigi hinnad tuntumatel lõngasortidel suhteliselt soolased. Aga Rowani ja Jaegeri ja Drops Designi jne lõngad rea, katsu siis endale kindlaks jääda. Kõige enam aega veetsin Rowan Kidsilk Haze riiuli juures, mul on üks asi mõttes, milleks see lõng just ideaalne oleks. Küll ma võitlesin endaga ja veeretasin lõngatokke käte vahel, aga 10.95 EUR'i 25 grammi lõnga eest välja käia tundus üle mõistuse palju, oleks vähemalt 3 tokki vaja läinud. Lõpuks ma siiski asetasin need raske südamega riiulisse tagasi. Päris ostuta ma sealt ära tulla siiski ei saanud, Drops Designi Silke Alpaca't ändas minuga 5 tokki Tallinnasse kaasa. Imeliselt siidine, pehme ja soe lõng, pealegi tundus 5.20 eur'i/lõngatokk Kidsilk Haz'iga võrreldes päris soodne juba;)

H&M'is tegime vaid kiire tiiru, ostaei osanud seekord miskit. Allahindlused hakkavad ka vist lõppema ja see oli poe suureks pulstihunnikuks muutnud minu meelset, rõivad üksteise otsa nätsutatud. Aga kokkuvõttes oli edukas retk ja minu puhkuse "jõuluhetked" (hetked mis meenutavad jõule, kui aasta oodatuimat püha minu jaoks) jäävad selle käiguga seotuks.

Heegeldatud top '07

õpetus: Fabulous Flirty Crochet
lõng: Emmebi Baby Fresh, toon 2740, kulus ca 200 g
heegelnõel: nr 3

Suvel tekib mul millegipärast vastupandamatu isu heegeldada kuigi muul ajal vardad pisut südamelähedasemad on. Mõtlesin ka kleidi peale, kuid aega kulus isegi topi heegeldamiseks nii palju, et kleidi oleks ilmelt ülejärgmiseks suveks ehk valmis saanud ;)

Heegeldasin oluliselt peenemast lõngast kui raamatus olev õpetus ette nägi, seetõtu sain päris palju nuputada, heegelmustrite korral küljekahandusi ja -kasvatusi teha on paras peavalu minu jaoks. Kui viitsiksin, siis peaks õlapaelad veelkord üles harutama ja veidi lühemad tegema, dekoltee on minu maitse jaoks pisut liiga avar saanud, kipun pidevalt õlapaelu kohendama. Kasutatud lõng on hästi pehme ja sile, isegi palava ilmaga on top seetõttu täiesti kandmiskõlbulik ja ei ole hullem kui mõni teine rõivas (kuigi praeguste temperatuuride juures on iga hilp seljas liiast). Vaadates viimasel ajal valminud esemeid, siis tundub, et kuidagi roosaks kisub asi ära. Aga olen ennast juba parandama asunud ;)

PS! pildid on kehvakesed, lootsin paar nädalat paremaid teha aga ei ole siiani õnnestunud ;)

Ostuhullu pihtimused - teenindusest Eestis

Viimaste päevade jooksul olen paljudelt tuttavatelt kuulda saanud kui kohutav on Eestis teeninduskultuur, tänase päeva kogemused panevad mind selle ümberlükkamiseks lausa blogima üle pika aja.

Alustasime puhkuse esimest päeva Simpsonite filmiga (väga lahe, soovitan kindlasti vaatama minna kui seriaal meeldib) ja ülejäänud päeva veetsime osteldes. Alustasime Foorumist. Timberlandi viisakas ja sõbralik teenindus küll ei üllatanud millegagi, kuid üldmulje oli meeldiv. Morganis ja Denim Dreamis olid juba lisaks eelnevale ka väga abivalmid ja asatundlikud müüjad, lugesid puha sõnad peale mis temperatuuril ja kuidas rõivaid pesta jne. Lush'is käis teenindaja meiega tervele sortimendile tiiru peale, näitas ja soovitas mida kuidas kasutada ja suutis isegi minu otsustusvõimetuse juures rahu säilitada. Otsisin kingitust sõbrannale ja vahetasin ikka mitu korda kogu valitud kauba välja enne kui ostmiseni jõudsin ;)

Kaubamaja - tavaline asjatundlik tenindus. Kui ühele särgile jäi turvaelemendi eemaldamisel väikene auk, juhtis müüja sellel kohe tähelepanu mitte ei pakkinud seda lihtsalt kotti ära. Olgem ausad, ma poleks seda ise ilmselt märganudki, võibolla peale esimest kandmist pesusse pannes, siis poleks seda aga enam tagasi viima läinud nagunii.

Ülemiste Your Face, kõige eelneva valguses tavaline. Kõigele pani punkti taas kord La Senza, selle poe eenindajate koolitamise pealt pole küll kokku hoitud, tuuakse vastavalt vajadusele teisi suuruseid ja püütakse abistada igal moel. Mulle meeldivad ka selle poe riietuskabiinid, nagu buduaar, pesupoele sobilik ja hubane. Ja ma naudin kuidas nad sinu valitud ostu siidpaberisse pakivad, tšekk eraldi pisikesse La Senza ümbrikusse ja elegantse liigutusega puistatakse veidi lõhnasoola kotikesse. Uhh, narr olen, aga mulle tõesti meeldivad sellised pisiasjad ning ilusasti pakitud ostud tekitavad hea tunde. Kodus oste lahti pakkides on tunne justkui oleks jõulud ;)

PS1! tegelikult ma ei ole ostuhull, lihtsalt täna kukkus välja nii, et peaaegu igast poes kus käisime, leidus midagi sobilikku.

PS2!Kõige vähem meeldib mulle pealetükkiv teenindus. Lee Cooperi poed on minu puhul näiteks välistatud. Seal ei tohi ühtegi asja pikemalt kui 3 sekundit vaadata kui juba müüja on platis ja üritab sind aitma hakata. Kui ütlen, et saan ise hakkama, on ta siiski juba minuti pärast jälle kohal. Kuidagi jube tüütu, kuna ma tunnen ise ka numbreid ja vajadusel pöördun ise teenindaja poole. Olen mitmel korral poest minema ka marssinud, kui müüja peale korduvatele kinnitustele et abi ma ei vaja, siiski rahu ei andnud. Ma arvan, et inimesele võiks ikka otsustamiseks ja valimiseks natuke aega ka anda, ei pea kogu aeg sabas jõlkuma ja aitama.

7 fakti minust

Tõeline faktimaania on blogimaailma on võimusesse haaranud, mind haaras kaasa Maarja ;)

Niisiis kirjuta endast 7 fakti ja anna samasugune kutse edasi 7-le blogijale.(Üks fakt võiks olla kutse saatjalt ja enda jaoks õigeks kohandatud)

1. Ma pean saama magada alati voodi paremal poolel (Maarjaga ühine fakt)

2. Mulle ei meeldi käia metsas seenel ja marju korjamas, sest ma kardan usse ja puuke

3. Ma ei jõua reeglina kodus hommikust süüa, võtan midagi kaasa ning joon kohvi alles tööjuures


4. Ma ei ole mitte kunagi haiglas olnud ja veeniverd võeti mul esimest korda alles 2 aastat tagasi (olen 28 ja sinnamaani oli see mu üks suurimaid hirme:)

5. Ma armastan kohutavalt raamatuid ja ostan neid palju. Raamatukogudes käin ka sageli, kuna kõike ei suuda ma ka parima tahtmise korral endale muretseda. Ja amazon.com on mu suur-suur sõber

6. Ma võin olla äärmiselt sentimentaalne ja piseimgi meeleliigutus võib pisara silmanurka tuua, kõigile ma oma seda külge ei presenteeri.

7. Ma suudan veeta tunde Kaubamaja või Stockmanni koduosakonnas, mul ei ole kunagi kahju kulutada raha kodu puudutavate asjade peale aga samas olen piisavalt mõistlik saamaks aru, et enne ei ole mõtet hakata muretsema kaunist serviisi 12'le kui mul pole isegi korralikku söögilaudagi, diivanilaud ei lähe arvesse ja meie väikesesse korterisse kahjuks suur söögilaud ei mahu

Fakte oma elust võiks välja tuua veel: Anniki, Muhv, Kajakas (korduvkutse ;)), Asja, Jaanika, Tiina ja Ampsak.

Kiiks-kääks

Et siis kiiksud jah? Anniki viskas kinda ja ega ma siis seda maha kukkuda ei lase ;) Mulle endale küll tundub, et ma suht kiiksuvaba inimene aga siiski, midagi ikka leiame.

1) kokkamises - kui ma süüa teen, siis pesen kõik nõud kohe ära. Et lusikaga segasin, siis kohe puhtaks; hakkisin noaga, kohe puhtaks; segasin kausis midagi, jälle ruttu pessu jne. No loomulikult kui kiire ja kõike kohe ei jõua, siis enne sööma hakkamist peab plats raudselt puhas olema. Muidugi võivad sellist kiiksu lubada endale vaid sellised üksikud isendid, kelle nõudepesumasinat kodus pole ;) Ja ma armastan sibulat ning juustu, need ei tohi iialgi mu köögist puududa.

2) majapidamises - ma vahetan iga päev köögirätikut, ei talu kui need jätavad kuivatades udemeid; kasutan vaid öko-kodukeemiat, osaliselt vist ka seetõttu, et mulle meeldivad ökopoed ja nendes müüdavad tooted ja neid aegajalt näppimas käia meeldib mulle ka; mind ärritab kui asju ei panna tagasi õigele kohale, ma ei viitsi igakord mööda maja taga otsida nt küüneviili vms.

3) muu vaba teema - ma kuulun ka sirgete voodilinede klubisse, alati kui Allan enne mind magama läheb, tuletab talle meelde, et voodilina olgu sirgu tõmmatud, muidu ma ei saa lihtsalt uinuda; kummuti jm sahtlid tuleb absoluutselt korralikult kinni lükata, kõige väiksemgi ebakõla segab mind ja ma pean minema seda kohendama.

Polegi nii kiiksuvaba aga päris Monk ka veel ei ole. Aga oma kiiksudest võiks pajatada Tiina, Jaanika ja Evelyn.

Jaanipäev

Seekord ei teadnud me kuni 22. juuni hommikuni mida Jaanipäeva õhtul ette võtta. Kuna meelierutavad pakkumised jäidki tulemata ja ise ka midagi käigupealt enam välja mõelda ei suutnud, otsustasime vaiksete perekondlike pühade kasuks. Sõitsime Räpinasse Allani vanemate juurde. Tuleb välja, et sellel aastal otsustasid päris mitmed meie sõbrad samalaadse ürituse kasuks.

Grillimisega tegime algust juba päeval, ilm oli lihtsalt nii ilus, et kõik tahtsid väljas olla ja miks siis oodata õhtuni pidutsemisega. Menüü oli meil vägev nagu alati sealses majapidamises. Alustuseks grillribid Allani isa specialmarinaadis, suitsutatud latikas ja angerjas värske omaaia salati ja kurkidega. Vahepeal värsked maasikad ja õhtul järgnes grill vol 2, seekord lõhefilee lõigud ja tofukuubikud prantsusepärases marinaadis, magustoiduks Allani ema tehtud rullbiskviit värskete maasikate ja kohupiimakreemiga. Ja õhtu jooksul tarbisin veel peaaegi terve pudeli VanaTallinna Shokolaadi kreemlikööri. Ei maksa siis imestada, et kaalunumber visalt allapoole liikumast keeldub.

Vahepeal jalutasime natuke ringi ka, ja palusime naabrite kaks kassi lahkesti meie peost osa saama, kuna nende pere sõitis jaaniõhtuks ka vanemate juurde. Olid teised nii üksi ja kurvad seal. Ja mingil ajal võtsid mehed nõuks vanaaja adraga Allani ema paar varajase kartuli vagu ära künda ;) Et siis natuke kasulikku sai ka tehtud.


Lõke oli meil ka, tegelikult paar Lapi pakku põletasime õhtu jooksul ära. Hästi ilus. Minu isa varub alati mõne paku ka jõuluks, siis lume taustal pimeduses lõõmavad need hoopis teisiti. Aga sobivad ka mahedasse suveöösse imehästi.


Ja täna käisme veel Põlvas minu vanemate juures ka natuke tähistamas, kuna igasugustel pühadel ja nädalavahetustel on mu helitehnikust isa alati tööl. Tegelikult on tal ka mitu muud ametit aga see on ainuke mis paneb meie peret pühi ja sünnipäevi pisut omamoodi tähistama. Aga selline kodune ja tore Jaanipäev oli meil kokkuvõttes.

Tasakaalustatud elu

Elus on kõik tasakaalus, hea ja halb ma mõtlen. Kui ikka pikka aega läheb aina hästi, siis loomulikult peab midagi juhtuma.

No ja täna Lasnamäe Postkontori juures sõitis Allan ühele piirdekivile lihtsalt otsa. Need sunnikud on sinna alles hiljaaegu tekkinud, eelmine kord igatahes veel polnud. Ja kuna sinna siis parkida ei saanud, lasi ta mu autost välja ja ise pani klõmaki ühest poolkerakujukisest kivist üle, nii, et see taolise manöövri tulemusel ilusasti masina "kõhu alla" jäi. Ma vaatasin tükk aega lolli näoga seda pilti, pöörasin selja ning astusin Postkontorisse, nii totter tegevus võtab lihtsalt tummaks, ei viitsi näägutada ka mitte. Kusjuures ei maksa arvata, et mees mingi autopede või rullnoks on, lihtsalt sujuva liigutusega tegi selle triki ära. Pärast kommenteeris ise ka, et ei saa aru mis tegi. No ja kaskol on see neetud omavastutus teatavasti, urr.

Juba varem päeval pani mind urisema inimeste absoluutne suutmatus tegevusi organiseerida. Kui ettevõtte kolimine on mitu kuud väldanud planeerimise tulemusel kavandatud kogu nädala peale ära jaotada ja siis enamus meie osakonnast täna juba Pärnu mnt'le ära kolitakse, siis loomulikult ei saadud seal serverid tööle ja inimesed läksid juba kella 13'st koju ära. Ja mina, kes ma alles homme pidin kolima, rabasin seetõttu täna koos ühe teise "õnnetuga" viie inimese tööd teha. Päeva nael tuli veel õhtul, et homme pole mingit lootust kolima hakata enne, kui telefonid-arvutid oma funktsionaalsuse on tagasi saanud, mille juhtumises ma eelnevale põhinedes üldsegi kindel enam ei ole. Seega minu kolimiselevus ja rõõm uue ilusa office üle on asendunud sujuvalt masendusega, veel üks päev meeletut tõmblemist ilma, et lõunalegi jõuaks.

Aga vaja nüüd vaid neljapäeva õhtuni vastu pida, siis saab Tallinnast jalga lasta. Reedel on meil selline tore sündmus nagu Allani ülikooli lõpetamine, vahepeal lõputöö tõttu lootusetuna tundunud etapp saab oma lõpplahenduse ja mul on selle üle äärmiselt hea meel ;)

Clapotis

õpetus: Knitty
lõng: Novita Cocos toon 807, kulus 370g
vardad: nr 5 ringvardad

Kõik need ilusad clapotised, mida lugematute blogide vahendusel nägema olen juhtunud, ei andnud mulle rahu. Nüüd on minul ka selline ;) Ilmselt oleks mul see sall juba palju varem olemas olnud, lõngavlik osutus hoopis kõige keerulisemaks ülesandeks. Sellel kevadel aga kui novita oma Cocos lõngaga lagedale tuli, vaatasin poes kohe, et vot sellest saab minu Clapotise-lõng. Üldiselt ma paellõngasid ei fänn ei ole aga see on natuke teistsugune. Aga kui veel ühe kuduma peaks, siis ilmselt valiks siiski mingi teise lõnga, et oleks pisut pehmem ja mõnusam.

Tegin seekord täpselt õpetuse järgi, nii laius kui pikkus on samad mis originaalil. Hirmus kaua aega kulus, natuke igav oli ka ja vahepeal ei viitsinud üldse edasi kududa. Aga valmis ta sai ja selle üle on mul küll hea meel. Kandnud olen wrapina, jahedama ilma korral hea ümber võtta.

Mina üksi kodus ning kaks Allanit ja tita

On harukordne nädalavahetus, mitte ühtegi kohustust ja üksi linnas. Allan sõitis eile lõunasse (loe Lõuna-Eestisse, selle mõiste alla lähevad meil Tartu-Räpina-Põlva) oma lõputöö tõttu, mis peaks kõigi eelduste kohaselt 21.maiks valmima ;)

Minu nädalavahetuse plaanid nägid ette: kudumine, kokkamine, lugemine, internet ja TV. Ja sellest kavast on ka kinni peetud, ei ole tõepoolest mitte millegi asjalikumaga tegelenud. Clapotise loodan järgneva nädala jooksul valmis saada, hirmus tüütu on seda kududa, vaid lõpptulemuse ootus kannustab mind motoorselt seda tegevust jätkama. Et jõud ei raugeks, valmistasin õhtusöögiks päikesekuivatatud tomatitega spagette ja hommikuköögis nähtud lehttaignasse peidetud viigimarja martsipani täidisega, kõrvale punane vein (Vina Albali Reserva 2001). Mõnus! Vaatasin kuidas sakslased superstaari otsivad ja lugesin blogisid, tellisin Amazon.com'st uue laari raamatuid (jälle!), kudusin ja enne magama jäämist (kuskil kella 2 paiku) lugesin ühe loo Hercule Poirot lühijuttude kogumikust. Mõnus ruudus!

Hommikul kuulsin Allanilt, et temal päris nii mõnus ei olnud. Sõber oli ka koos tütrega Räpinas ja siis nad kahekesi, mõlemad Allanid, kantseldasid ühte 2,5 aastast Kerttut, kuna emme Merike on tööreisil Türgis. Nende plaanid nägid ette ka pisut rummi selle toimingu kõrvale tarbida, eks vanavanemate juures on ikka hoopis parem lapsehoidmisega tegeleda. Õnnetuseks tõusis Kerttul palavik, tõusis ja tõusis kuni läks juba üle 39. Kiirabisse helistades said vastuseks, et ega nemad küll midagi teha ei saa ja välja sõitma selle pärast keegi ei hakka. Kästi keha soojas hoida, meie arstist sugulane vastupidi maha jahutada, võta siis kinni, eksole. Vanavanemate abiga igaljuhul ära nad ta kantseldasid ja täna pidi juba parem olema.

Jutt on siis sellest pisikesest marakratist. NB! vaata mis tal jalas on ;)

Minu Molly Ringwald

Molly Ringwalt
õpetus: Knitscene Fall 2006
lõng: Novita Tennessee toon 550
vardada: nr 3,5
heegelnõel: nr 2

Niipea kui ma seda toppi Knitscene's nägin, nii ma ka sellest võlutud olin. Mõnda aega seisis asi idee tasandil ja ma vahaetevahel ikka vaatasin seda pilti, kuid paar nädalat tagasi lihtsalt läksin ja ostsin lõnga ära ja valmis ta saigi, 2 nädalaga. Siin on veel üks pilt ja lähemalt ka.

Tegelikult olid mul suured eelarvamused puuvillase lõnga suhtes. Kartsin, et kude ei jää ühtlane ja valmis kudum kipub vormist välja venima. Viimase kohta ei julge veel vastuväiteid esitada, kuna olen ainult ühe korra kandnud oma Molly't, aga kududa oli teda igaljuhul päris mõnus. Villane lõng ei tulnud minu jaoks kõneallagi, kuna tahtsin seda kindlasti ka suvel kanda. Tööl kavatsen seda kanda vestina, särk/pluus alla ja voilaa. See on vist üks väheseid ise tehtud asju mille olen praktiliselt ilma harutamata valmis saanud, seekordne mõõtmine ja arvutamine läks õnneks. Hirmus rahul olen ise ;)

Käisin juuksuris

Käisin juuksuris, ei nutnud ;)

Juuksed on tänuväärne materjal eksperimenteerimiseks, kasvavad ca 1,5 cm iga kuuga pikemaks ju (minu puhul). Ainus mida ma enam iial ette võtta ei kavatse on juuste ise värvimine, vot sellest vallast on mul küll nii mõnigi õudusjutt varuks.

Oma lemmikjuuksurit usaldan aga jäägitult. Asja traagika on aga selles, et tema salong asub Põlvas ja ta ie ei tööta just sageli laupäeviti. Kui mul aga tekib vastupandamatu soov oma juustega midagi põhjalikumat ette võtta kui lihtsalt otste lõikamine ja värvimine, siis sätin oma käigud Lõuna-Eestisse tema graafiku järgi. Eks aastatepikkusest tutvusest on kasu ka, ta ikka kutsub mu kasvõi hommikul varem või õhtul hiljem, kui ka päev juba töid täis kipub olema. Tallinnas ei ole ma leidnud seda õiget juukurit, küll ei jää värv selline nagu tahan või ei tehta soengut minu soove arvestades või läheb ilgeks omaloominguks ja ma ei saa enne jaole kui ühel poolel peast juba jäädavad kahjustused on tekitatud. Aga Külli toolist olen lahkunud nii peaaegu mustade, punaste, heleblondide kui ka kõiksugu nende vahepeale jäävates toonides kiharatega; lühikese ja pika, sirge ja viltuse tukaga; triipudega, salkudega ja tont teab mis moodi juustega veel. Lihtsalt nii hea juuksur on, vot. Täna ka läksin mõttega natuke pehmem tukk lõigata, mis on mul ka eelnevalt olnud, kuid tema soovitust arvesse võttes jäin ka sellise sirge variandiga päris rahule. Koju jõudes ei suutnud küll mu isa kommenteerimata jätta, et näe milline korralik koolilaps astus uksest sisse:D

IK Uus number

Üleval on juba Interweave Knits suvenumbri ülevaade, mida aga pole, on ajakirja kevadnumber minu postkastis. Kuna ka paljudel teistel on olnud probleemiks esimese tellitud numbri üüratu pikk kättetoimetamise aeg, siis pole lootus minus veel täielikult kustunud.


Suvenumberist meeldivad mulle enim alljärgnevad asjakesed. Kuigi ma pole elu sees veel mitte sokipoega ka kudunud, pakkuvad need mulle jätkuvalt huvi ja ilmselt pole enam mägede taga aeg kui ma ka ühe paari valmis teen. Need põlvikud on kuidagi eriti armsad ;)