laupäev, märts 1
Jääle, jääle
Mõnus oli jääl koos liuelda ja lobiseda. Vahepeal jäeti mind muidugi ka üksi, et paar kiiremat tiiru teha. Ma ilmselt pole maininud, et Allan nüüdseks ka hokit mängima on hakanud, eelmisel nädalavahetusel tuli Riiast tagasi küll lõhkise põlvega aga hambad on õnneks kõik veel tänaseni suus;) Kui ma muidu tema harrastusi (tennis, korv- ja jalgpall) ei jaga, siis uisutama olen nõus minema küll iga kell. Ma loomult mugav inimene aga uisutamine on lõbus ja ei nõua liigset pingutust ;) Ainult uisud peaks endale ostma, need laenutuse omad on ikka hirmsad juustud.
Tänahommikune sportlik tegevus nägi ette Piletilevis Linnateatri piletite jahtimist, kuid ma ebaõnnestusin taas.... Ma ei mõista mis valemiga õnnestuks küll soovitud etendustele neid hankida. Kui ma jaole sain, oli üks etendus välja müüdud ja teisel veel ühele kuupäevale 3 piletit erinevates ridades pakkumises :(
kolmapäev, oktoober 31
Soome Hobune
Eile käisime oma toa inimestega teatris. Nimelt Draamateatri uut etendust "Soome Hobune" vaatamas. Põhimõtteliselt olen ma nõus Ita Everit telefoniraamatut ettelugemas ka tundide kaupa ennastunustavalt kuulama aga etendus oli hea. Näitlejad üldse fantastilised - Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Viire Valdma... ja nende poolt kehastatud karakterid vaimukad. Tegemist on Soome maakohas elutseva perekonnaga, mis koosneb - külamehest pereisast, pisut elule allavandunud pereemast, pereisa uuest kultuurilembesest ja ontlikust elukaaslasest, pereema koomikseid armastavast ja teravmeelsest emast, ühiskonnas oma kohta otsivast puberteetikust peretütrest ja luuserist perepojast.
Etendus on liigitatud küll komöödia valdkonda, siiski pisut traagiline ja vürtsitatud musta huumoriga. Üldiselt olen ma valmis uskuma, et kajastab Soome, kuid miks mitte ka Eesti, külaelu üsnagi audentselt ja karakterid on ka nagu elust enesest, pisut liialdustega loomulikult. Nii naljakas mul küll ei olnud, et lausa pisarad oleks silma tükkinud, nagu etenduse tutvustuses lubati, aga lõbus oli küll. Humoorikalt pilati Euroopa Liidu norme ja seda, kuidas need naeruväärselt tobedaks on timmitud ja mida kõik nendega normeerida on võimalik. Etenduse lõppedes jõudsin juba mõelda, et ega ometi jälle üks õnnelik lõpp, aga ei ;)
Ahjaa - vanaema õpetab peretütrele hip-hop-mütsi heegeldama ja seda tegevust saatis peretütre pidev vandumine, mille peale Ita Everi kehastatud vanaema käratab "Jäta kuradid ära kui minuga heegeldad!" :D
neljapäev, detsember 28
Jõulupidu
Astoria, hmm, pigem üllatavalt kitsas ja mitte sugugi luksuslik nagu oleks oodanud. Viimase paari aastaga olen suhteliselt viletsaks klubikülastajaks muutunud ja seetõttu polnud sinna varem jõudnud. Ma arvan, et meid oli kokku ca 200 inimest ja seda on selle klubi jaoks selgelt juba liiga palju. Istekohti vähe ja õhku veel vähem.
Kokkuvõttes õnnestunud ja kaunis oli see jõulupidu,jääme ootama järgmist aastat!
laupäev, november 4
Fame ja Rahauputusest ka näpuotsaga
Teisipäeval käisime töökaaslastega Draamateatris Rahauputust vaatamas. Ükspäev tekkis meil selline tunne, et oleks vaja end oimetuks naerda ja etenduse valiku otsustas eelkõige sobiv õhtu leidmine. Mingit sügavat sisu ei oodanud meist keegi ja seatud eesmärgi täitis etendus 100%liselt. Ainuüksi Ain Lutseppa rollikehastus pani naerust vappuma. Lõbus ja tore oli. Pikemalt ei peatu, vana nali ka juba.
Neljapäeval käisin Allaniga Linnahallis Fame 'i vaatamas. Ma austan väga Jüri Naela ja tema tööd, aga... Iga kingsepp peaks vist siiski oma liistude juurde jääma. Kõik mis puudutas tantsu ja tantsimist oli lihtsalt suurepärane, aga muusikaline osa jättis minu jaoks küll soovida. Võibolla oli viga minus, aga ma ei saanud kahjuks aru mitte ühestki sõnast mis Tatjana Mihhailova e JZ Belle laulis. Sama lugu ka Danne Dahlin'i esitusega, arusaadaval põhjusel küll tema puhul, ta tantsunumbrid aga võtsid muidugi sõnatuks. Nele-Liis Vaiksoo on mulle varasemalt hästi positiivselt meelde jäänud, aga seekord nagu üritas kõva "karjumisega" tasa teha puudujääke hääle võimsuses. Positiivselt üllatas Kaido Põldma, ei oleks temalt nii head esitust oodatagi osanud. Minu kõrval istunud ca 11-12 a poisid läksid eriti änksi täis muidugi breikarite esituse peale, ise ka vaatasin imetlusega. Aga harva on minuga juhtunud, et ootan etenduse võimalikult peatset lõppemist, seekord nii oli. Lõpupopurii oli muusikalises mõttes parim. Kui ikka väga häid lauljaid (Kaire Vilgats ja Rolf Rooalu olid vinged) eriti võtta ei ola ja kõik näitlejad ka tantsima pannakse, siis välja kukkus just sedamoodi. Mina pettusin pisut, aga nagu öeldud, subjektiivne arvamus, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele. Kollase kiisu etteaste teenis ka korraliku aplausi:)
PS. Kellel Fame'i külastus veel ees, pange ennast soojalt riidesse. Meie etenduse vaheajal käis julgelt pool saali garderoobist omale mantleid ja jopesid toomas.
