Kõrvitsapräänikud

Kõrvitsaga on ikka selline lugu, et olgu ta kui väike tahes, ikka on seda üheks toidukorraks liiga palju. Ma lõikan tavaliselt uue kõrvita lahti kui püreesuppi hakkan tegema. Ahjus röstitud kõrvitsa püreest saab meie peres kõige sagedamini risotot ning keeksi. Kuni ma avastasin need kõrvitsapräänikud.

Kõrvitsapräänikud (Nami-nami)

100g võid

150g fariinisuhkrut

200g kõrvitsapüreed

100g rosinaid

1tl vaniljeekstrakti

225g nisujahu

1,5tl küpsetuspulbrit

1tl kaneeli

Vahusta või suhkruga heledaks, lisa kõrvitsapüree, rosinad ja vanilliekstrakt.
Sõelu teise kaussi jahu, küpsetuspulber, küpsetuspulber ja kaneel, lisa seejärel või-kõrvitsasegule. Sega hoolega.
Tõsta dessertlusikaga võitatud ahjuplaadile 18 tainaportsu, jättes tainaportsude vahele piisavalt ruumi, kuna küpsised valguvad küpsedes laiali.
Küpseta 200-kraadises ahjus 12-15 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud.
Jahuta ahjuplaadil 5 minutit, seejärel libista metallrestile ja lase jahtuda.

Nii head! Kohe nii maitsvad, et ma olen viimaste nädalate jooksul neid juba mitu satsi teinud. Ja kunagi ei saa pilti ka tehtud, sest need süüakse lihtsalt käest ära. Juba tainas ise on tohutult maitsev, ma alati pisut maiustan sellega enne kui hakkan präänikuid ahjupannile laduma. Esimesel korral ma lasin neil 14 minutit ahjus olla ja jäid pealt pehmeks. Nii oli ka hea aga tõeliselt mõnusa krõbeda pealispinnaga präänikud saavad minu ahjus ca 17 minutiga. Natuke jõuluse maitsega ja väljas oleva talve taustal parim amps tee kõrvale. Pildi sain siiski ka tehtud, päästes selle tarvis ühe küpsise lausa Luisa hammaste vahelt :)

Sügisjakk

Täna hommikul ärgates oli muru jäitest hall ja esimesed lumehelbed keerlesid meie akende taga. Pisut vara ehk tõesti aga ilus. Järgnenud seenevihm pühkis selle ilu kiiresti minema kahjuks.

Kirjutada tahtsin aga hoopis jakist, mis Luisale jahedate sügisilmade jaoks sai kootud. Tahtsin sellist veidi toekamat kui tavaline kardigan, avaramat ja kindlasti kapuutsiga. Kevadeks saab sellele  loodetavasti ka vooder alla paigaldatud, nüüd ei jõudnud ja samas saab seda  talvel ka ehk jahedmates siseruumides kanda. Selle jaki juures meeldib mulle väga palmikutega passe ja muidu lihtne vorm. Kapuuts sai pisut suur, nagu paljud teised selle juhendi järgi kudujad olid kommenteerinud, kuigi ma tegin selle isegi mõned read lühemaks. Aga ma olin seekord laisk ja ei hakanud enam harutama. Pealegi oli jakki juba hädasti vaja ka, sügis algas seekord varakult. Hetkel keerame veel käised üles aga kevadeks peaks Luisa kasvutempo juures varrukad juba täitsa parajad olema :)

Juhend: Top-down Baby Cable Yoke Jacket

Lõng: Drops Nepal 6,5 tokki

Vardad: 4 ja 4,5

Nööbid: Karnaluks

Dropsi lõngu ma endiselt kiidan. Hea hinnaga ja väga kvaliteetsed seejuures. Kampsuni ülejääkidest valmis veel üks müts Luisale. Nepal on hea paraja jämedusega lõng sügis/talviste kudumite jaoks, mul on veel mitu tooni ootamas lõngakorvis.