Luisa on märkamatult juba 1,5 kuuseks saanud ning sisustab kenasti kõik minu päevad. Öösel ta õnneks magab, siiani :) Kui ma varem mõtlesin, et ehk jõuan nii mõnegi raamatu lapse magamise ajal läbi lugeda ning kudulisti aina uusi pisikesi esemeid lisasin, siis tuleb tunnistada oma naiivsust ja tõdeda - beebid siiski vaid ei söö ega maga :) Luisa nimelt ei pea päevasest unest sugugi lugu, seega olen kõik oma soovid tagaplaanile lükanud ja tegelen meie pisikese preili imetamise, lõbustamise, lohutamise, mähkmete vahetamise ning magama kussutamisega. Õhtul ja nädalavahetusel on mul õnneks nii hea abiline, et minu osaks jääb enamasti nendest viiest vaid esimene tegevus :)
Iga päevaga läheb meil kodus aga lõbusamaks. Naeratab ta juba paar nädalat laialt meile oma hambutu suukesega ja nüüd juba ka jutustab nii emme-issi, oma tegelusputuka kui ka värviliste raamatuselgadega, mis mähkimislaua kõrval tähelepanu köidavad. Ma oleks kohe väga rahul kui ka vanker alati sõber oleks, kahjuks on 50:50 võimalus ühel hetkel siiski lohutamatult nutva lapsega tänavat mööda kodu poole liduda. Rõngaslina ei oska ma nii pisikesega kasutada ning eile Linalapsest ostetud pikas linas ei paista talle ka väga meeldivat. Kuid ma ei anna alla, tahaks ikka veidi rohkem liikuma pääseda. Oleme ise külalisi juba võõrustanud, samuti ise külas käinud. Kuigi viimase variandi puhul - ütleme nii, et ma olen juba mitmete sõprade magamistubadega põhjalikult tutvunud :) Aga ta on veel pisi ja liialt me teda ei taha traumeerida, kuigi temaga on külas üsna lihtne. Uudistab ja vaatab ringi, sööb ning teeb mõne uinaku.
Aga enne Luisa sündi ma siiski natuke kudusin ka. Üks tuunika ootab veel nööpe ja mõned asjad viimistlemist, kuid üks kampsun on meil juba kasutusel.
Juhend: Krentult, EN 01/2011
Lõng: Schachenmayr Nomotta Cotton Eco
Vardad: 3mm
Puuvillane kampsun jahedateks suveõhtuteks. Kui valmides tundus see nii tilluke, siis hetkel on see 1,5 kuusele Luisale veel õige pisut suur :) Aga talle on alles nüüd ka 56 nr riided parajaks hakanud saama. Kasutasin siin tekist üle jäänud Cotton Eco 3 tooni lõnga, kahjuks otsa ei saanud neist veel ükski. Kuigi võib tunduda, et tegemist on nii lihtsa kampsuniga, siis minul oli Krentu juhendist palju abi. E. Zimmermanni passe kudumise meetodit olen varem kasutanud Coraline kardigani kududes (pilte ei ole veel teinud, sest ei lähe hetkel rinnust kinni :) ), ja seetõttu mulle tundub, et villase lõnga puhul jääb tulemus parem. Puuvillast on raskem märkamatult seal varrukate all ilusasti kokku õmmelda külgedel kus venivad silmused veidi välja.
Ilmselt kõik teavad seda ringselt ühtlaste triipude kudumise nippi, aga panen siinjuures kirja igaks juhuks. Selleks, et saada nn jõnksuta üleminek triipudel:
* vaheta lõng ja koo esimene rida tavapäraselt
* tõsta teisel real esimene silmus ilma kudumata pahempidisel moel vardale ja koo rea ülejäänud silmused tavapäraselt läbi
* koo ülejäänud real tavapäraselt
Sellisel juhul jääb esimese silmuse veergu 1 silmus vähem kuid jõnksu ei teki (peenema lõnga või laiema triibu puhul) või on see vähem aimatav.
Aga selle tõestuseks, et me tasapisi üksteist oma igapäeva ellu integreerida püüame, lihtne liblikaga heegeldatud mütsike ja osa selle tööprotsessist :)
Lõng: Love Soft 8/4
Heegelnõel: 2,5
