Öökullid Karelile

Karelile oli vaja vesti, kuid tema ema ei läinud seda kohe poest otsima vaid rääkis sellest minule. Ja mina haarasin kohe mõttest kinni ning saatsin mõned näidispildid valimiseks, ise lootes, et palun valige need öökullid. Õnneks meeldis Kareli emale ka kõige enam just öökullidega vesti idee. Plaanisime lõnga koos Veimevakka ehk nüüdsesse Käsitööjaama ostma minna, kuid ei õnnestunud, seega valisin ise sellise hallikas-sinaka peruu villase. Mõnus pehme jäi, ei torgi, kuid hoiab viisakalt vormi ning ei ole "lörts". Meriinot ma seetõttu ei tahtnud kasutada, kuigi oleks veel pehmem saanud.

Juhend: Owl baby vest - kasutasin vaid öökullide mustrit, muidu kootud vastavalt mõõtudele.

Lõng: Hjertegarn Lima, 2176, ca 150 g

Vardad: 3,5 ja 4 mm

Eelmisel pühapäeval tegime väikese proovi ka ja siis tundus, et oleks võnud isegi suurem olla pisut. Harutasin õhtul kodus õlad uuesti lahti ja lisasin paar cm pikkust seeläbi. Aga eks näeb, kui nüüd Karelile tõesti väikseks jääb, siis pisike venna on kasvamas ja saab temale. Kuigi ma siiski loodan, et sellel talvel saab õige omanik ka seda edukalt kanda.

Täna hommikul tegin natuke tikkimistööd ka, kuigi selles vallas ei ole ma just eriti osav. Sai kah :) Silmadesse lisasin veel mustad pisikesed pärlikesed, et oleks toredam.

Jõulupalavik, vaikselt hiilib ligi.

Juba teine advent läbi ja jõuludeni vaid 18 päeva jäänud. Lugedes Paranksi juures kuidas ostukeskused rahvast üle ajavad ja parkimiskohtagi keeruline leida, siis tundub, et olen oma kingijahiga juba hiljaks jäänud. Hetkel mind kohe üldse ei ahvatle ükski rahvast pungil kauplus. Äkki nädala sees on rahulikum? Peab katsetama.

Nädalavahetus möödus kudumise (jippii, kudusoon on üles leitud) ja kokkamise tähe all. Eile tegin piparkoogitaigna valmis, mida järgmine nädalavahetus loodetavasti koos sõpradega küpsetama saab hakata. Üks õnnetu kõrvits ootas ka kapi otsas, lõin noa sisse ja kõik sabast sarvedeni läks käiku. Kõigepealt meile kõrvitsa-juustu püreesupp. Siis sektorid ahju röstima (180 kraadi juures ca 45 minutit) ning hiljem püreeks ja sügavkülma. Mari-Liisi eeskujul nokkisin seemned ka välja, loputasin puhtaks, kuivatasin ja seejärel röstima. Õhtul torkasin veel kahe keeksi jagu mammusid ja natuke pähkleid tumeda rummi sisse likku. Eelmisest aastast oli meeles, et jube head on selle keeksi see kuivatatud pirni tükid, natuke teraline ja mõnus hamba all. Lisaks läks veel suuri rosinaid, kirsse, jõhvikaid, aprikoose, poolik pakk datleid ning veidi poolitatud sarapuupähkleid. Kuigi ma ei minesta ei vorsti ega ka poesaia peale, siis igasugu värvilist ja eksootilise maitsega kraami ma keeksi sisse ei kipu panema. Aga ainult mahedat kraami ma ka osta ei näe mõtet, võimaluse piires küll aga mitte nui neljaks.