Et siis kiiksud jah? Anniki viskas kinda ja ega ma siis seda maha kukkuda ei lase ;) Mulle endale küll tundub, et ma suht kiiksuvaba inimene aga siiski, midagi ikka leiame.
1) kokkamises - kui ma süüa teen, siis pesen kõik nõud kohe ära. Et lusikaga segasin, siis kohe puhtaks; hakkisin noaga, kohe puhtaks; segasin kausis midagi, jälle ruttu pessu jne. No loomulikult kui kiire ja kõike kohe ei jõua, siis enne sööma hakkamist peab plats raudselt puhas olema. Muidugi võivad sellist kiiksu lubada endale vaid sellised üksikud isendid, kelle nõudepesumasinat kodus pole ;) Ja ma armastan sibulat ning juustu, need ei tohi iialgi mu köögist puududa.
2) majapidamises - ma vahetan iga päev köögirätikut, ei talu kui need jätavad kuivatades udemeid; kasutan vaid öko-kodukeemiat, osaliselt vist ka seetõttu, et mulle meeldivad ökopoed ja nendes müüdavad tooted ja neid aegajalt näppimas käia meeldib mulle ka; mind ärritab kui asju ei panna tagasi õigele kohale, ma ei viitsi igakord mööda maja taga otsida nt küüneviili vms.
3) muu vaba teema - ma kuulun ka sirgete voodilinede klubisse, alati kui Allan enne mind magama läheb, tuletab talle meelde, et voodilina olgu sirgu tõmmatud, muidu ma ei saa lihtsalt uinuda; kummuti jm sahtlid tuleb absoluutselt korralikult kinni lükata, kõige väiksemgi ebakõla segab mind ja ma pean minema seda kohendama.
Polegi nii kiiksuvaba aga päris Monk ka veel ei ole. Aga oma kiiksudest võiks pajatada Tiina, Jaanika ja Evelyn.
kolmapäev, juuni 27
pühapäev, juuni 24
Jaanipäev
Seekord ei teadnud me kuni 22. juuni hommikuni mida Jaanipäeva õhtul ette võtta. Kuna meelierutavad pakkumised jäidki tulemata ja ise ka midagi käigupealt enam välja mõelda ei suutnud, otsustasime vaiksete perekondlike pühade kasuks. Sõitsime Räpinasse Allani vanemate juurde. Tuleb välja, et sellel aastal otsustasid päris mitmed meie sõbrad samalaadse ürituse kasuks.
Grillimisega tegime algust juba päeval, ilm oli lihtsalt nii ilus, et kõik tahtsid väljas olla ja miks siis oodata õhtuni pidutsemisega. Menüü oli meil vägev nagu alati sealses majapidamises. Alustuseks grillribid Allani isa specialmarinaadis, suitsutatud latikas ja angerjas värske omaaia salati ja kurkidega. Vahepeal värsked maasikad ja õhtul järgnes grill vol 2, seekord lõhefilee lõigud ja tofukuubikud prantsusepärases marinaadis, magustoiduks Allani ema tehtud rullbiskviit värskete maasikate ja kohupiimakreemiga. Ja õhtu jooksul tarbisin veel peaaegi terve pudeli VanaTallinna Shokolaadi kreemlikööri. Ei maksa siis imestada, et kaalunumber visalt allapoole liikumast keeldub.
Vahepeal jalutasime natuke ringi ka, ja palusime naabrite kaks kassi lahkesti meie peost osa saama, kuna nende pere sõitis jaaniõhtuks ka vanemate juurde. Olid teised nii üksi ja kurvad seal. Ja mingil ajal võtsid mehed nõuks vanaaja adraga Allani ema paar varajase kartuli vagu ära künda ;) Et siis natuke kasulikku sai ka tehtud.
Lõke oli meil ka, tegelikult paar Lapi pakku põletasime õhtu jooksul ära. Hästi ilus. Minu isa varub alati mõne paku ka jõuluks, siis lume taustal pimeduses lõõmavad need hoopis teisiti. Aga sobivad ka mahedasse suveöösse imehästi.
Ja täna käisme veel Põlvas minu vanemate juures ka natuke tähistamas, kuna igasugustel pühadel ja nädalavahetustel on mu helitehnikust isa alati tööl. Tegelikult on tal ka mitu muud ametit aga see on ainuke mis paneb meie peret pühi ja sünnipäevi pisut omamoodi tähistama. Aga selline kodune ja tore Jaanipäev oli meil kokkuvõttes.
Grillimisega tegime algust juba päeval, ilm oli lihtsalt nii ilus, et kõik tahtsid väljas olla ja miks siis oodata õhtuni pidutsemisega. Menüü oli meil vägev nagu alati sealses majapidamises. Alustuseks grillribid Allani isa specialmarinaadis, suitsutatud latikas ja angerjas värske omaaia salati ja kurkidega. Vahepeal värsked maasikad ja õhtul järgnes grill vol 2, seekord lõhefilee lõigud ja tofukuubikud prantsusepärases marinaadis, magustoiduks Allani ema tehtud rullbiskviit värskete maasikate ja kohupiimakreemiga. Ja õhtu jooksul tarbisin veel peaaegi terve pudeli VanaTallinna Shokolaadi kreemlikööri. Ei maksa siis imestada, et kaalunumber visalt allapoole liikumast keeldub.
Vahepeal jalutasime natuke ringi ka, ja palusime naabrite kaks kassi lahkesti meie peost osa saama, kuna nende pere sõitis jaaniõhtuks ka vanemate juurde. Olid teised nii üksi ja kurvad seal. Ja mingil ajal võtsid mehed nõuks vanaaja adraga Allani ema paar varajase kartuli vagu ära künda ;) Et siis natuke kasulikku sai ka tehtud.
Lõke oli meil ka, tegelikult paar Lapi pakku põletasime õhtu jooksul ära. Hästi ilus. Minu isa varub alati mõne paku ka jõuluks, siis lume taustal pimeduses lõõmavad need hoopis teisiti. Aga sobivad ka mahedasse suveöösse imehästi.
Ja täna käisme veel Põlvas minu vanemate juures ka natuke tähistamas, kuna igasugustel pühadel ja nädalavahetustel on mu helitehnikust isa alati tööl. Tegelikult on tal ka mitu muud ametit aga see on ainuke mis paneb meie peret pühi ja sünnipäevi pisut omamoodi tähistama. Aga selline kodune ja tore Jaanipäev oli meil kokkuvõttes.
esmaspäev, juuni 4
Tasakaalustatud elu
Elus on kõik tasakaalus, hea ja halb ma mõtlen. Kui ikka pikka aega läheb aina hästi, siis loomulikult peab midagi juhtuma.
No ja täna Lasnamäe Postkontori juures sõitis Allan ühele piirdekivile lihtsalt otsa. Need sunnikud on sinna alles hiljaaegu tekkinud, eelmine kord igatahes veel polnud. Ja kuna sinna siis parkida ei saanud, lasi ta mu autost välja ja ise pani klõmaki ühest poolkerakujukisest kivist üle, nii, et see taolise manöövri tulemusel ilusasti masina "kõhu alla" jäi. Ma vaatasin tükk aega lolli näoga seda pilti, pöörasin selja ning astusin Postkontorisse, nii totter tegevus võtab lihtsalt tummaks, ei viitsi näägutada ka mitte. Kusjuures ei maksa arvata, et mees mingi autopede või rullnoks on, lihtsalt sujuva liigutusega tegi selle triki ära. Pärast kommenteeris ise ka, et ei saa aru mis tegi. No ja kaskol on see neetud omavastutus teatavasti, urr.
Juba varem päeval pani mind urisema inimeste absoluutne suutmatus tegevusi organiseerida. Kui ettevõtte kolimine on mitu kuud väldanud planeerimise tulemusel kavandatud kogu nädala peale ära jaotada ja siis enamus meie osakonnast täna juba Pärnu mnt'le ära kolitakse, siis loomulikult ei saadud seal serverid tööle ja inimesed läksid juba kella 13'st koju ära. Ja mina, kes ma alles homme pidin kolima, rabasin seetõttu täna koos ühe teise "õnnetuga" viie inimese tööd teha. Päeva nael tuli veel õhtul, et homme pole mingit lootust kolima hakata enne, kui telefonid-arvutid oma funktsionaalsuse on tagasi saanud, mille juhtumises ma eelnevale põhinedes üldsegi kindel enam ei ole. Seega minu kolimiselevus ja rõõm uue ilusa office üle on asendunud sujuvalt masendusega, veel üks päev meeletut tõmblemist ilma, et lõunalegi jõuaks.
Aga vaja nüüd vaid neljapäeva õhtuni vastu pida, siis saab Tallinnast jalga lasta. Reedel on meil selline tore sündmus nagu Allani ülikooli lõpetamine, vahepeal lõputöö tõttu lootusetuna tundunud etapp saab oma lõpplahenduse ja mul on selle üle äärmiselt hea meel ;)
No ja täna Lasnamäe Postkontori juures sõitis Allan ühele piirdekivile lihtsalt otsa. Need sunnikud on sinna alles hiljaaegu tekkinud, eelmine kord igatahes veel polnud. Ja kuna sinna siis parkida ei saanud, lasi ta mu autost välja ja ise pani klõmaki ühest poolkerakujukisest kivist üle, nii, et see taolise manöövri tulemusel ilusasti masina "kõhu alla" jäi. Ma vaatasin tükk aega lolli näoga seda pilti, pöörasin selja ning astusin Postkontorisse, nii totter tegevus võtab lihtsalt tummaks, ei viitsi näägutada ka mitte. Kusjuures ei maksa arvata, et mees mingi autopede või rullnoks on, lihtsalt sujuva liigutusega tegi selle triki ära. Pärast kommenteeris ise ka, et ei saa aru mis tegi. No ja kaskol on see neetud omavastutus teatavasti, urr.
Juba varem päeval pani mind urisema inimeste absoluutne suutmatus tegevusi organiseerida. Kui ettevõtte kolimine on mitu kuud väldanud planeerimise tulemusel kavandatud kogu nädala peale ära jaotada ja siis enamus meie osakonnast täna juba Pärnu mnt'le ära kolitakse, siis loomulikult ei saadud seal serverid tööle ja inimesed läksid juba kella 13'st koju ära. Ja mina, kes ma alles homme pidin kolima, rabasin seetõttu täna koos ühe teise "õnnetuga" viie inimese tööd teha. Päeva nael tuli veel õhtul, et homme pole mingit lootust kolima hakata enne, kui telefonid-arvutid oma funktsionaalsuse on tagasi saanud, mille juhtumises ma eelnevale põhinedes üldsegi kindel enam ei ole. Seega minu kolimiselevus ja rõõm uue ilusa office üle on asendunud sujuvalt masendusega, veel üks päev meeletut tõmblemist ilma, et lõunalegi jõuaks.
Aga vaja nüüd vaid neljapäeva õhtuni vastu pida, siis saab Tallinnast jalga lasta. Reedel on meil selline tore sündmus nagu Allani ülikooli lõpetamine, vahepeal lõputöö tõttu lootusetuna tundunud etapp saab oma lõpplahenduse ja mul on selle üle äärmiselt hea meel ;)
pühapäev, juuni 3
Clapotis
õpetus: Knitty
lõng: Novita Cocos toon 807, kulus 370g
vardad: nr 5 ringvardad
Kõik need ilusad clapotised, mida lugematute blogide vahendusel nägema olen juhtunud, ei andnud mulle rahu. Nüüd on minul ka selline ;) Ilmselt oleks mul see sall juba palju varem olemas olnud, lõngavlik osutus hoopis kõige keerulisemaks ülesandeks. Sellel kevadel aga kui novita oma Cocos lõngaga lagedale tuli, vaatasin poes kohe, et vot sellest saab minu Clapotise-lõng. Üldiselt ma paellõngasid ei fänn ei ole aga see on natuke teistsugune. Aga kui veel ühe kuduma peaks, siis ilmselt valiks siiski mingi teise lõnga, et oleks pisut pehmem ja mõnusam.
Tegin seekord täpselt õpetuse järgi, nii laius kui pikkus on samad mis originaalil. Hirmus kaua aega kulus, natuke igav oli ka ja vahepeal ei viitsinud üldse edasi kududa. Aga valmis ta sai ja selle üle on mul küll hea meel. Kandnud olen wrapina, jahedama ilma korral hea ümber võtta.
Tellimine:
Postitused (Atom)