Hapuoblikasupp suitsukamaraga

Kui juba kord veab ja õnnestub korralik suitsuliha tükk hankida, siis see hea kraam tuleb viimse raasukeseni ära tarbida. Unustatud on ninakirtsutused liiga pekise liha teemal ja muud tütarlapselikud veidrused. Liha on hea musta leiva peale, killukese võib muna praadimisel kasutada ja ega meil teda muuks enam jagugi.

Väiksena tundus suitsuliha mulle vastik, nii tulisoolane ja valdavalt pekist koosnev. Ei tea kas on tänaseks päevaks mu maitseeelistused muutunud või hangib Allani isa meile lihtsalt nii suussulavad tükid, et midagi maitsvamat on raske ette kujutada. Kui lihaga ühele poole on saadud, jääb järgi hea suitsukamar, millest kevadel ja suve hakul saab maitsva supi.

suitsukamarat
korralik peotäis hapuoblikaid (kaalusin, ca 130 g oli mul)
6 keskmist kartulit

2 l vett
puljongikuubik (soovi korral)
5 keedumuna
soola, musta pipart

Pane suitsukamar veega potti keema. Keeda kuni kamar on pehme, nii umbes 30 minutit ehk. Seejärel võid lisada soovi korral puljongikuubiku ja tükeldatud kartuli. Kui kartul on pehme, lisa pestud ning tükeldatud hapuoblikad. Mõne minuti pärast lisa keedetud muna, mina surun poti kohal lihtsalt kahvliga peos puruks. Maitsesta soola ja pipraga, lõika kamar väiksemateks tükkideks ja serveeri. Igale portsule võid raputada veel natuke keedumuna tükikesi.

Väga hea supp on, ausalt :) Allani ema teeb seda suppi vahel ka noorte rabarbrilehtedega.

Aegnal

Täna oli "ideaalne" ilm Aegna külastuseks. Ausalt, hommikul ärgates oli null soovi kodust välja selle muutliku ilma meelevalda astuda. Kuid mis teha, oli antud lubadus tööüritusel kohal olla. Ja nagu kirsiks tordil, ei minul ega mu lähikonnas elavatel alalistel kopanjonidel polnud seekord kellelgi autot, mis omakorda tähendas kodust lauluväljaku juurde vantsimist. Sealt korjas üks kolleeg meid õnneks peale.

Rohuneeme sadamast transporditi meid kaatritega saarele, nii et vesi tuiskas igast ilmakaarest. Ja ega me enne sedagi enam kuivad olnud. Natuke töist juttu, lõuna söödud ja saadeti meid aardejahile. Täitsa põnev jaht oli, meie grupp sattus ka eriti lõbusatest inimestest koosnema, nii et ilmaolud väga ei muserdanudki. Eks esimesest punktist leitud Jägermaister aitas ka selle pisut kaasa :) Veel saime vett ja liiva tasakaalu seada, aardekirstude lukke lahti muukida, puzlet kokku panna, kookospähkleid aukudesse ajada jms. Ainult see vihmakeebi pidev selga ja seljast ära tirimine muutus ühel hetkel nii tüütuks, et lõin käega. Pealegi oli päike niipea väljas kui trukid eest kinni said ja vihm kohe kallal kui keebi töökaaslase seljakotti olin sokutanud. Õnneks mu jope on üsna ilmastikukindel. Viis punkti erinevate ülesannetega olid mööda saart niimoodi laiali paigutatud, et tänase päeva sammudeks tuli lõdvalt 17 tuhat, tore.

Koju toodi õnneks ära. Autost välja ronides tunsin küll, et kaunis külm ja niiske on olla. Jopp, teksad ja jalanõud olid suht läbivettinud. Aga soojas kodus sooja dušši all sai tõdeda, märg aga õnnelik. Jah, loodame et see ekstreem meil esmaspäeval kontorit päris tühjaks ei jäta :)

Kuidas karulauk mu nädalavahetuse plaanid sassi lõi

Tegelikult oli mul plaanis nädalavahetusel logeleda ja kududa ja lugeda. Sest esiteks - terve see aasta on mul erakordselt tihedad ja seejuures imetoredad nädalavahetused olnud; teiseks - hirmammu ei ole siin ühtegi valmistööd näidata olnud; kolmandaks - esmaspäeval pean raamatukokku hunniku raamatuid tagastama millest üks ikka veel pooleli. Ja läks ikka nagu alati.

Reede õhtu veetsime sõpradega Tallinna lahel jahiga seilates. Imeline ilm, kallid sõbrad ning võimalik, et merelt tuleva maheda briisi mõjul oivaliselt maitsenud söök-jook. Täiuslikult alanud nädalavahetud.

Ja siis kirjutab Vernanda nii toredasti karulaugu sügavkülma pistmisest, et ma veedan enamuse laupäeva pärastlõunast karulaku pestes, kuivatades, hakkides, kotikestesse toppides. Sest muidugi ma pidin ju keskturult 5 punti endale koju tooma. Et jätkuks ikka kohe söömiseks ja tallele panemiseks. Minu enne ja pärast pildid järgnevad nüüd :)

Sügavkülma läks 8 väikest minigrip kotikest. Natukeseks ikka jagub, ma loodan.

Kohe söömisek valmis purgike karulaugupestot. Alles eelmisel nädalavahetusel sai Kaja juures söödud seda hooajalist lemmikut, kuid sellest ei saa kunagi küllalt. Läheb tuleval nädalal nii pastale kastmeks kui risoto sisse.

Retsept on tegelikult tunde järgi

100 g karulauku (mina panen koos vartega)
50 g piiniaseemneid
1 dl oliiviõli
50 g parmesani
soola

Töötle saumikseriga pestud ja kuivatatud karulauk koos pähklitega peeneks. Lisa vähehaaval oliiviõli niipalju kuni sulle sobiv konsistents tekib. Sega juurde riivitud parmesan ja maitsesta soolaga. Voilaa, valmis.

Karulauguvõi

100 g võid
15 lehte karulauku
poole sidruni koor
soola

Haki karulauk peeneks, sega toasooja või, riivitud sidruni koore ja soolaga ühtlaseks. Taas, imelihtne.

Tänaseks õhtusöögiks on ahjukartulid karulaugu-kurgi-kodujuustusalatiga.

75 g karulauku
pool pikka kurki
250 g kodujuustu
150 g hapukoort
soola
pipart

Haki karulauk peeneks, lõika kurk kuubikuteks, sega kodujuustu ja hapukoorega. Maitsesta soolaga.

Kuna karulaugu hooaeg nädala-paari pärast lõppema hakkab, siis viimane aeg proovida. Retseptideks saab ideid Nami-namist.

Jänes roolis

Kuidas tunda ära bussis jänest sõitev reisija? Eks ikka pikkade kõrvade järgi. Aga kuidas tunda ära juba 9 kuud kehtivate juhilubadeta autot rooliv juht? Vot see on küsimus.

Aga kui te mind tunnete siis võite tunnuste üle pikemalt juurelda :) Sest reedel võtsin nagu muuseas juhiload üle piiiika aja rahakoti vahelt välja ja mis ma seal näen.... kehtiv kuni 06.08.2009. Ma pidin krambid saama. Mõelda vaid kui midagi juhtunud oleks, kasko poleks isegi mitte hüvitanud, sest juhiluba on kehtetu. Täitsa pekkis. Aga mis sest oleks-poleksist enam. Nüüd ma enne rooli lihtsalt enam ei istu kui asi korras. Teisipäev saan arstitõendi ja siis kähku Maanteeametisse. Ja reedeks broneerisin Allani endale autojuhuiks. Mul on päeval Tartusse tööasjus vaja minna ja mõelda vaid kui tore, saan auto koos juhiga oma käsutusse.

Aga pole halba ilma heata. Hästi et selle enne augustit avastasin, eksamit ma poleks vist küll enam võimeline sooritama :)

Isetegemised toidu vallas

Ma klassifitseerun kindlasti suureks pasteedisõbraks. Parematel päevadel on mul kodus A. ema tehtud variant, mitte nii headel aegadel sobib Selveri oma kah. Aga... nüüd kui mul köögikombain olemas on, otsustasin hoopis ise teha. Ma muidugi tean, et õiget pasteeti läbi hakklihamasina aetakse, kuid mulle sobib minu variant ka väga hästi :)

Eelmise nädalavahetuse esimene katsetus sai veid liiga tihke ja kõva. Seekord timmisin omale sobivamaks ja väga mõnus saiakate on mul nüüd külmikus ootamas. Pildil on küll eelise nädalavahetuse katsetus.

Konjakimekine kanamaksapasteet

500 g broilerimaksa (külmutatud variant oli minul)

125 g võid

1 peeneks hakitud sibul

1 peeneks hakitud porgand

1 dl kanapuljongit

sortsuke konjakit

soola, pipart, muskaatpähklit

Hauta võis (1/3 kogusest) sibul ja porgand madalamal kuumusel pehmeks. Lisa tükeldatud kanamaks ja hauta ilusati läbi, kuid ära pruunista. Maks ei tohiks olla enam roosa. Mul kulus selleks oma 20 minutit. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga. Lase jahtuda.

Peenesta veid jahtunud maks köögikombainis pehmeks ja lisa ülejäänud või tükikestena, puljong ning konjak. Lase masinal veel natuke käia ning vala valmis pasteet kausikestesse. Lase jahtuda. Imehea sai.

Teine isetegemine jäi eelmisse nädalavahetusse. Suures tuhinas otsustasin ka paljude teiste eeskujul jogurti tegemise ette võtta. Lasin liitri piima (3,5%) peaaegu keema tõusta ning veidikese jahutamise järel (näppu enam piim ei kõrvetanud) lisasin Farmi maitsestamata jogurtit nii 1 dl jagu. Seejärel segasin läbi ning tõstsin potiga suurde saunalinasse mähituna põrandaküttega vannitoa põrandale järele mõtlema. Ca 10 tunni pärast segasin läbi ning lisasin ristiema tehtud vaarikamoosi.

Ma nüüd ei tea mis valesti läks, aga pisut tükiline jäi see asi mul. Maitsel polnud viga, päris hea oli, aga soovitud kreemist tekstuuri ei saavutanud. Hetkel otsustasin mitte uuesti proovida. Seedin natuke seda teemat ja kui keegi oskab soovitada mida paremini teha, siis ootan tagasisidet.

Kui ma Allanile mainisin plaani ka müslit tegema hakata, sain laia muige osaliseks. Et nüüd teeme kõik ise, poodi asja enam varsti ei olegi :) Ma siis tõmbasin piduri peale korraks, kuid täna tõin ikka pähklite segu müsli jaoks ära ja homme hakkan kaerahelbeid röstima.