Saabub peagi aasta uus + natuke hala vana teemal

Jõulupühad on läbi ja aastavahetuse õhtuks valmistumine täies hoos. Uue aasta võtame vastu sõprade juures ning täna saime lõpuks Riinuga ära jagatud kes mida valmistab, minu osaks jäi magusa eest hoolt kanda. Olin kaval ja valisin kõik sellised toidud, mis päev varem valimstamist võimaldavad/nõuavad. Minu panus siis Karamelliküpsiste-Pohlamoosi kook, Pipargoogi tiramisu ja sellest ülejäänud munavalgetest veel kahte sorti beseed. Homseks jääb veel puuvilja-juustu salat teha. Tiramisu idee Kajaka blogist ja Pille sulest ;)

Tegelikult tahaks natuke halada ka. Viimasel ajal on mu suhe tehnikaga aiva kiiva kiskunud. Kõigepealt ütles üle telekas - ok, saime uue ;) Siis jõululaupäeval selgus, et fotoka akulaadijal on miskit viga ja mõne pildiga meie jõuludeaegne fotojäädvustus piirduski. Täna käisime mitmes fotopoes sooviga uus laadija soetada, kuid selgus, et sellist enam ei müüdagi ja tellimisvõimalus ka puudub. Et siis osta nagu uus fotokas :( No tegelikult mulle meeldiks uus fotokas ka väga aga peale eelpoolmainitud teleka soetamist ei tule see hetkel kõne allagi, seda enam, et ma endale hoopis vingemat kaamerat igatsen kui mu praegune tavaline digifotokas. Ja sinna juurde veel objektiiv(id) ja ... - ei vea välja ühesõnaga hetkel. Pealegi andis isa lootust, et laadijat peaks tegelikult parandada ka andma, eks hakkame uuel aastal hoopis elektroonikut otsima siis.

Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, viis Allan eile mu uue telefoni garantiiremonti, klapp natuke logiseb ühest nurgast. Kaks nädalat sain vaevu kasutada kuigi klapp lõksus veidi juba algusest peale aga kohe ei olnudaega sellega tegeleda. Ei oleks pidanud välisele survele alistuma ja oma vana head 4 aastat vastu pidanud Nokiat Soni-Ericsoni vastu välja vahetama ikka, lõiv edevusele. Jõulupühade ajal olin hoopis levist väljas operaatori vahetusest tingituna. Elisa ei suutnud mu sim-kaarti numbri ületoomisega seoses 23.-26.detsembrini aktiveerida, neile helistades mühatati vaid, et ma polevat ainuke. Palju huvitab, et on teisigi kes nende jama tõttu kannatama peavad. Eks siis sain Allani numbrile paanilisi kõnesid sõpradelt kes hämmelduses miks ma numbrit olin vahetanud neile teatamata ;) Tänaseks töötab number, kuid sealt ostetud telefon on nende käes vähemalt järgnevad 2 nädalat ja minu truu Nokia teenib mind edasi ;)

Üks vähestest jõulupiltidest ka lõpuks, Allanile tõi jõuluvana uue tennisekoti ja talle vist päris meeldis ;)

Aga et uus aasta parem tuleks ja kõik enam minu käes ei laguneks ;) Ilusat aastavahetust!

Kauneid jõule!

Rahulikku ja kaunist jõuluaega kõigile!

NB! Napp tunnike tagasi saabus siia maailma meie pisike jõuluime, tädipoja pisitütreke!

Saabuvad jõulud

Meie koju saabus jõulupuu juba eelmisel nädalal, kui pühi mitte kodus veeta, peab ometi saama ka ise puust rõõmu tunda. Samas oli nii tore eile Tallinnast minema saada. Ülemiste parklast möödudes tundust uskumatu kui palju autosid seal reede õhtul olla võib, ma kujutan ette milline mass veel nädalavahetusel kaubanduskeskusi ründab. Meil aga on kõik kingid olemas ja hakkame vaikselt pühadeks Põlvas valmistuma.

Hommikul tõid isa Allaniga kuuse tuppa ja seadsid üles, samal ajal küpsetasime emaga hirmuäratava laari piparkooke, mida Allan praegu köögis kaunistab. Mehed lõikusid süldiliha ja peatselt saab valmis sült kaussidesse valatud. Vanaema ja vanavanaema toodi meile sauna, maal ootab hapukapsas ja kindlasti isetehtud verivorstid. Kassid on kuuse tõttu muidugi õnnest pöörased ja käivad keeldudele vaatamata kuule toksimas ja ehteid maha tõmbamas. Ahh, nii hea on jõulupühade ajal kodus, st vanematekodus, olla ;)

Homme lähme Võrru tädipojale külla ja vaatame J paisuva kõhukese üle ning jääme pinevalt teiselt tädipojalt titeuudiseid ootama, H tähtaeg on lausa 24. detsembrile määratud. Esimest korda jäid nad seetõttu Tallinnasse, ei riskinud enam lõunasse sõitma hakata. Mu ristiema on täiesti pöördes, et paarikuise vahega lausa kahekordseks vanaemaks saab. Nii vahva. Ma ei suuda jõululaupäeva ära oodata ;)

TV-hooliku raske elu

Ma põen kergemas vormis tv-sõltuvust ja seetõttu on mõistetav minu pahameel teleka üle kui see otsustab vastu pühi vanadustunnuseid ilmutama hakata. Tegelikult ei olegi ta veel nii vana kuivõrd vanamoodne, 6 ja pool aastakest turjal. Isa ostis mulle Tallinnasse kolides, et tv-hoolikust laps igavusse ei sureks.

Aga nüüd on see otsustanud eriefektid käiku lasta, plingib ja vahel läheb pilt ka päris mustaks. Kuna kineskoopteleka remont ei tundu kuigi mõtekas, siis oleme sunnitud uue järele ringi vaatama. Muidugi on kaasaegse LCD soetamine plaanis olnud nagunii, kuid praegu on ju jõulud ukse ees ja rahaga oleks ka miskit targemat teha kuid ... ilma telkuta ka nagu hästi ei oska. Selle nädalaga peaks välja valima, sest peale jõulupühi lõunas tuleb mul ennast veel vaid 27.detsembril tööle vedada sellel aastal ning kodus olles on ju teadagi mõnus diivanil vedeledes jõulufilme ja muud sellist värki vaadata ;)

Koolituse oluline osa - lõuna

Sellel aastal on mul olnud väga palju võimalusi ennast koolitada. Osa sisseostetud, osa oma ettevõtte koolitajate poolt korraldatud. Aga mitte koolitustest enestest ei tahtnud ma kirjutada vaid hoopis nendest toredatest kohtadest kus need toimunud ja täpsemalt söögist ;) Varasemalt tundus see mulle tobe, tähtsustada sellist tühist asja nagu lõuna - aga see nädal tõi selgust, ei ole see tähtsusetu ühtgi. Kuna ma ise puutun tööalaselt kokku ka teise poolega, ehk tegelen ka ise inimeste koolitamisega, siis sellel nädal ma käisingi oma teadmisi ja oskusi antud valdkonnas täiendamas. Ja isegi meie kogenud koolitajad tõid välja olulise komponendi - lõuna, sellele tuleb tähelepanu pöörata mitmest aspektist lähtuvalt, millel täpsemalt ei peatu, küll aga panen siinkohal kirja oma viimased head kogemused.

Seekordne toimumiskoht: Savoy Boutique Hotell - lõunad selle restoranis L´Arancia . Oivaline, nii teenindus kui toit, mulle pole veel kunagi varem näiteks ettekandja salvrätti ise sülle laotanud ;) Portsjonid on muidugi gourmet, st miniatuursed, kuid iga amps oli puhas nauding. Eriti maitsev oli üks magustoit, vist pirni-valgehallitusjuustu sorbee, no oleks võinud olla rohkem kui üks lusikatäis aga ....

Veel on üks super atmosfääriga koht Viru Inn hotell, samuti vanalinnas. Õdus, sellises õhkonnas on enesearenguga ideaalne tegeleda. Restoran ja ka kohvikupool on tasemel. Seal on üks vanem härrasmees restorani poolel teenindaja - ülimalt vahva ja abivalmis ;) Menüüs on ka traditsioonilisemaid roogasid aga siiski piisavalt peen, et minna nauditavat õhtut veetma. Esimesel päeval oli meile tellitud kolmekäiguline lõuna, see osutus siiski liialduseks, head kraami ei jaksa siiski korraga palju tarbida.

Ka suuremates hotellides leidub mõnusaid restorane. Näiteks Centralis Novell või Olümpias Senso, nedesse satumine on muidugi tõenäolisem sest enamus koolitajaid armastab steriilseid konverentsikeskusi.

Sellesse suvesse jääb ka veel üks hoopis isemoodi kogemus. Maardu külje all on talu, mille perenaiseks on üks tuntud lektor ja koolitaja, ning osa tema koolitusi leiavad aset just seal. Perenaise õde aitab korraldusliku pooel pealt, valmistab süüa jms. Rehialune on sisse seatud koolitusruumiks, kus vana (mööbel ja muu sisustus) ja uus (tehnika) imehästi kokku sobitatud. Lõunate ja pauside ajal kostitati meid maailma parimate ahjusoojade saiade ja muude hõrgutistega, lõunaks toodi lauale värske keedukartul, sealtsamast peenramaalt pärit salatiga. Lihtsuses peitub võlu, kui maitsev see kõik oli...

Ah, öö on käes ja ma pigem ei mõtle enam toiduteemal.

Ostupall põrkas siia...

... Anult. Mis muud kui mängin kaasa. Musta vööd mul küll veel shoppamises pole aga suht sageli satun ostukeskuste pinda kulutama küll ;)

Väärt ostud:

Köögipoolelt on mu absoluutseks lemmikuks muffinipann (ca 200 kr). Ostsin vähem kui aastat tagasi ja see on mind ikka suurepäraselt teeninud. Mitu karpi pabervorme, milles sees 200 tk, olen suutnud ära kasutada ja lõppu pole veel näha.

Magamistoa favoriit on Joutseni suletekk, mis alles hiljuti meie koju saabus (soodushind ca 2000 kr). Mõnus! Ma ei kujuta ette kuidas suutsime senini selle kerakiud asjanduse all uinuda, mis meil varem oli. See tekk on iga senti väärt, nii kerge ja õhuline, imeline!

Meigikotis on häid oste palju,palju aga viimati soetatud lemmikuks Make up Store silmapliiats dusty smoke (hinda ei mäleta, ostsin koos hunniku teiste asjadega, aga ilmselt kuskil (150 kr). Pliiats on täpselt õige, piisavalt pehme-piisavalt kõva, asjatult laiali ei lähe aga samas pintsliga annab pisut hajutada. Kanebo Liquid Finish jumestuskreem on ka pikaajaline lemmik ja kui siin juba Nina Ricci Nina lõhna kiitmiseks läks, siis kiidan ka takka. Pealegi on selle lõhna pudel ilmselt minu jaoks disainitud, kes mu perekonna nime teab saab aru ;)

Keha ligi luban kõige meelsamini La Zensa pesu (hinnad erinevad, viimane komplekt ca 700 kr). Ausalt, pole kuskilt mujalt nii hea numbrivalikuga ja nii hästi istuvat pesu leidnud. Ka sealsed pidzaamad on mu lemmikud. Ma ei kanna neid mitte magades vaid lihtsalt chillin nendega kodus ringi.

Kehvad ostud:

Mul on mingi kamm Bronxi jalanõudega. Eelmisel talvel saatsin prügikasti ühed valged saapad, napilt paar kuud sain kanda, siis oli nahakroogetelt (no oli nahk nagu kroogitud ühe triibuna või nii) värv täiesti õudsalt maha kulunud. Kui poodi tagasi läksin viima, siis nähvati, et ma olen valet värvi viksiga oma saapaid hooldanud, et need ei ole valged, vaid pisut hallikasvalged ja kuna nii viks kui saapad on eraldi tsekil (mis siis et 1,5 minutilise vahega on need) siis nemad pole süüdi, et mulle valet värvi saapaviksi müüsid.... ning garantii seetõttu ei kehti. Tule taevas appi!!! Ja ühed kingad lagunesid ka õige varsti jalga ära.

Bodumi piimavahustaja, see lehvikukujulise otsikuga. Kui keegi mulle palun õpetaks mis nipiga selle imeloomaga piima vahtu saaks, siis oleks tänulik. Olen proovinud nii külma kui soojema piimaga, 3,5 % ja lahjemaga - tulemust see ei mõjuta.

Mingi klaaspudelis õliprits, pool eluaegset garantiid lubati vist sellele. Viskasin prügikasti! Ei viitsinud jamama hakata ja poodi tagasi viia. Maksis miski paarsada krooni, kuid ma olin liiga vihane selle asjanduse peale, et see kotis kuhugi kaapima hakata. Pumpama pidi selle korgiga, et tekiks rõhk ja siis pidi idee järgi pritsida saama. No sai jah kaks sutsu lasta ja siis pidi jälle pumpama kukkuma, ei viitsinud mässata.

Kosmeetikavallas on neid apsakaid ka ikka üksjagu. Viimati sai arveid õiendatud ühe Lushi näokoorimisseebiga - sweet japanese girl oli vist. Jeerum, jeerum, oli see vast jõledus. Nägu jäi sellise vahakihiga kokku, et veetilgad libisesid ka mööda nahka maha. Puhtaks saamiseks võtsin kõige kangemad puhastusvahendid appi mis kodus olid. Või ei osanud ma seda jälle kasutada ...

Edasi põrgatan palli neile toredatele blogijatele, kelle headest ja mitte nii headest ostudest oleks ka tore kuulda. Krentu, Tullia, Mel, Heidi ja Elsa -- teie osutusite järgmisteks ohvriteks ;)

Ma tahan, ma tahan, ma tahan

Nunnu käis esimeses korralises hoolduses, kõigest 1 aasta ja 1 kuu võttis aega, et 30 tuhat kilomeetrit täis sõita ;) Eks sellise kilometraazi tekitamisele aitab kaasa vanemate paiknemine teises Eestimaa otsas ning nende sage külastamine.

Allan oli mind igasuguste juttudega nii ära hirmutanud, et nägin juba õudusunenägusid neist kümnetest tuhandetest kroonidest mis see maksma võib minna. Kui pärast arve vaid paarile tuhandele kroonile esitati, tekitas see lausa hetkelise joovastuse. Muidugi kui süveneda, siis ega nagu midagi eriti ei tehtud ka. Vähemalt võib nüüd taas mõnda aega muretult kihutada.

Eilse päeva urr oli aga teade, et me ei saagi endale seda Briti Lühikarvalist kiisupoega, keda olin juba nii väga ootama hakanud. Tahtsime kassipoja võtta alles peale jõulupühi ja algselt oli müüja sellega ka nõus. Siis aga kirjutas, et müüs siiski kiisu juba ära, kuna ostja oli nõus kohe võtma. Deem, oleks siis hoiatanud, me oleks ka ta kohe endale ära toonud aga kuna eelnevalt oldi nõus ootama, siis... Arvestades seda kui raske oli Allanit nõusse saada selle kassiteemaga, siis peaks kiiresti tegutsema, enne kui ümber mõtleb. Aga need hallid britlased on ju ka nii neetult kallid, et päris igat summat ei raatsi ka välja käia. Aga ma ju niiiii tahan!!!

Tartu trip

Eilne päev oli lahe! Kullaketrajate jõulupeol Tartus said paljud blogidest ja foorumist ammu tuntud-teatud tuttavad ka päriselus ära nähtud. Väga vahva oli teiega! Aitäh!

No ja kes see jõulupeolt ikka tühjade kätega ära tuleb, eks? Minnes olid mul küll kaasas vaid õuna-kaneeli muffinid, aga tulles... Karumammi lõngad olid minusuguse iseloomutu tegelase jaoks liiga ahvatlevad, süli lõngu täis oli ikka veel ühte tokki juurde vaja. Õnneks seadis sularaha olemasolu ostmisele mõningased piirid. Kajakaga tegin ka äri, kuigi ma sattusin jaole alles siis kui parimad palad olid juba läinud ;) Ühe imelise mobiiliripatsi lõi Mann Elsalt üle aga minu veenmisoskus Mannisugust kõva kivi enam murda ei suutnud. Sain ühe teise, ka väga ilusa ripatsi omanikuks. Kingipakid olid ka, mis jõul see muidu oleks. Ngu hiljem Catwalkis selgus, siis minu paki autoriks ei olnud keegi muu kui Mann ja dadaa... Mann sai loositahtel paki minult ;) Nüüd on vaja vaid kuuske st nulgu kuhu kingiks saadud kuldne süda rippuma panna ;)

Õhtu lõppesmeeleolukalt Manni, Anu ja Kajaga Catwalkis, kas ma juba ütlesin kui tore mul teiega oli ;) Kohati oli tunne, et veedan aega oma ammuste sõpradega, mitte ei näinud teid esmakordselt. Blogimaailm on kõikvõimas. Isegi harukordselt nigel teenindus ei suutnud õhtut rikkuda. Ma muidugi loodan kunagi koos teiega Mojitot tarbida, mida selle manustamist vaid vesise suuga kõrvalt vaadata ;)