Vanessa omas elemendis ja uus mänguasi mulle

Et siis köögikombaini ostsin lõpuks ära omale. Küll ma valisin ja mõtlesin nende kahe Kenwoodi vahel, lõpuks FP270 ma koju tõin omale. Ja olen rahul. Klaasist blender on väga oluline, hea tsitrusepress, mahlapress, vürtside purustaja ja võimsust ka parasjagu. Ja muideks munavalgeid vahustab ka super hästi, seda ei osanud oodatagi. Ruumisäästlik on ka.

Vanessa meie uuest massinast suurt ei hoolinud, küll aga köitis tema jäägitu tähelepanu suur kast. Mõelda vaid, saab sisse ronida, närida, tuustida ning keegi ei keela. Cool. Kass kasutas võimalust ja tegi kõigepealt ühe uinaku, siis aeles niisama, vaatas kas me ka jälgime tema tegemisi ning hetkeks tüdis. Aga öösel leidis oma armastuse taas. See päädis kasti öösel trepikotta heitmisega, et pererahvas ikka und ka saaks :)

Laupäevast

Keerasin täna oma pärlite/helmeste kasti lauale laiali, nii 1,5 aastat on kogu see kokku ahnitsetud varandus puutumata olnud, vist. Lootsin, et tuleb idee mõneks jõulukingiks või midagi, tegelikkuses sai valdav osa ajast kassi keelamise peale kulutatud :) Vanessa oli ülimalt agar iga maha pudenenud helmetera taga ajama, kuni see kuhugi diivani-vaiba-laua-või-kes-teab-mille alla kadus. Sellele üärlisajule aidati, ise pärlite kastis istudes, käpaga muidugi jõuliselt kaasa ka :)

Kui kogu see tingel-tangel lõpuks ära tüütas, valmistasin endale varajaseks õhtusöögiks Juci retsepti järgi Tatrakarri. Minu lugupidamine inimesele, kes midagi nii maitsvat suudab välja mõelda. Mulle meeldib tatar küll väga, kuid ma ise ei oska peale pudru sellest midagi teha. Antud retsept tasub proovimist, mõnusalt seest soojendav ja kõhtu täitev toit! Samuti valmis ports piparkoogitainast, loodan homme esimese osa sellest ära küpsetada, saab selgust kas ise taigna tegemine ennast õigustab.

Kõige selle tegevuse saateks üürgas Mamma Mia, millele ma ise veel kõvemini südamest kaasa kriiskasin :) Huvitav kui mitu korda peaksin seda nägema, et tüdimus tekiks või silmavesi olemata jääks? Õhkama paneb kohe. Ja siis oli mul hädasti vaja Triibiku postitusest innustust saades Joikist kohe tellima hakata, ofkoos... Vastu ööd sai tädi ka veel voodist välja kupatatud, et ta oma soovid ka lisada saaks kulleritasu vältimiseks, sest tellimus oli otse loomulikult tarvilik kohe teele saata :)

Vanessa talverõõmud

Tutvustasime Nessale ka täna seda uhket talveilma, mida seni aknast vaid näha sai. Lumi oli põnev, eriti kui käpad sellesse sügavale vajusid. Õhtuhämaruses pildistamine ei ole muidugi suurem asi, pealegi jõudis allan fotokaga välja alles siis, kui suurem elevus lumest juba üle oli jõudnud minna.

Magamise stiilinäited

Magada on mõnus! Nessa tegeleb sellega märkimisväärse osa ööpäevast. Ja et uni eriti magus maitseks, tuleb ennast korralikult välja sirutada ja soovitavalt kõht taeva poole keerata! Erinevatele stiilidele nime leidmine on päevakorral :)

NB! Vanessast mõned pildid lisaks leiad siit.

Pühapäev

Hommikukohvi joodud, haarasin kepid kaasa ja sõitsime Piritale kõndima. Mulle see 8 km rada on täitsa paras, rohkem ei viitsi ja vähemast pole tolku. Kahju ainult, et radade märgistus kohati nõnda nigel on, vahepeal tuleb pisut ekselda ka. Samas ilus männimets, päike paistab ja sillerdab jõeveest vastu, ritsikad siristasid - mis seal ikka nuriseda. Pirita rajad meeldivad mulle pisut enam kui Harku terviserajad, maastik on vaheldusrikkam, Pirita jõgi ja mõni tõus võtab ikka suht võhmale. Vahva oli ka, kuidas mitmed välismaalastest jalgratturid meile vastu sõites rõõmsal häälel "tere" ja "hello" hõikasid. Tõi kohe naeratuse näole ja pani vastu tervitama :)

Selle nädala jooksul on Allan lausa kahest foobiast vabaneda suutnud. Neljapäeval käisime koos kassiga jalutamas, kuigi ta siiani seda äärmiselt veidraks on pidanud. Aga näed, ellu jäi! Pärast ajasime ühe majaelanikuga väljas juttu, kes ise ka kasse armastab ja meid sugugi napakateks ei pidanud. Tuli hoopis Nessat paitama. Ja siis täna, kepikõnd :) Ei esitanud ühtegi vastuväidet kui kõndima hakkasime minem, tõi ise mulle hoopis kepid kätte, et maha ei unustaks. Vahva!

Esimene õhulend

Nii, tehtud! Vanessa kukkus täna meie 5. korruse aknast alla.

Ma olen kogu aeg kartnud, et ükskord võib selline asi juhtuda. Eks ma olen ettevaatlik ka olnud, aga täna sahmisin ringi ja üksi kodus olles ei saa kogu aeg ta järgi luurata. Korraga käis üks küünteklõbin ja kadunud ta oligi. Ma pole iial sellisel kiirusel neid viit korrusevahet väisanud, alla jõudes oli üks plätu kadunud aga sellele polnud aega mõelda. Õnneks oli äsja meie majja korteri soetanud mees oma kahe lapsega rõdul kes andsid teada, et kass kukkus õnneks murule ja näitasid mulle kiiresti suuna kätte kuhupoole ta jooksu oli pistnud. Tormasin maja taha ja kutsusin Vanessat nimepidi, kahjuks jooksis selle peale vaid esimese trepikoja must kiisu minu juurde. Nessast polnud jälgegi. Meie maja on küll aiaga ümbritsetud, kuid metall-aiavarbade vahe on piisavalt lai, et üks sale kiisu sellest läbi mahuks pugema. Juba valgusidki mul silmad pisaraid täis ja peas keerlesid kujutluspildid minu vaesest kiisumiisust, kes üksi ja õnnetult kuskil tühermaal oma elu eest võitlema peab.

Kuid siis jooksis rõdul olnud tüdruk mind otsima ja hüüdis, et kass jooksis nende trepikotta kui nad mulle appi kiisut otsima tõttasid. Oligi keldrikorrusele kuskile plaatide vahele pugenud ja ühiste jõupingutuste tulemusel sikutasin ta tukkapidi sealt välja. Oi milline tolmuahv mulle siis sülle puges, südameke peksles metsikus tempos. Tänasin toredaid uusi majaelanikke ja suundusin oma, end lendoravaks pidava kassiga, koju. Ja esimene asi mis see elukas tegi, ta suundus joonelt akna juurde :) Igaljuhul aken läks kinni ja nüüd tuleb mingi turvaline nipp välja mõelda, kuidas me ka kevadõhku korterisse saaksime lasta.

Pätt ise vitsutas kõhu pasteeti täis ja magab nüüd õndsat und ning küllap unistab oma järgmistest vallatustest. Kusjuures plaan ta täna välja viia oli päris olemas, ostin talle eile roosa nahast popi jalutusrihma ning tahtsime hiljem ühe väikse koduümbrust tutvustava tiiru teha. Nüüd ei ole ma eelnevas kavatsuses enam kuigi kindel, üheks päevaks ehk küllalt seiklusi juba ;)

Kelm või pühak?

Just siis kui ma mõtlen, et mul on ikka maailma kõige nunnum kass, võtab see kätte ja teeb jälle mõne sigaduse ;) Ma parem ei räägi, kuidas see botaanikahuviline elukas mu lilledele järjest üks-null teeb ja kuidas ma oskan nüüdseks vaid pisaradada selle tegevuse kõrvaltvaataja olles. Veeprits on tore mänguasi aga Nessa peal kahjuks tulutu, ilmselt on mulle sattunud väike põrguline imearmsa triibiku nahas ;) Aga no ei saa salata, et pahalaseks-oleku välisel ajal on mul üks imearmas nunnukas, kes kurru-nurru sülle poeab ja hirmsasti miilutseda tahab.

Kasvatasin talle, lootuses lillede probleemi lahendada, kassimuru. No kõigepealt ta üritas seda ka killida, siis aga otsustas selle poti oma hoole alla võtta ja truult selle kõrval valvata. Ja endiselt eelistab ta keelatud vilju oma murule ;)

Lõppu üks video (fotokaga filmitud, kehvakene) kuidas meie koer-kass palli-ära-toomise-mängu mängib ;) Siin on näha ka minu siiani ainus heidest vannutamise katsetus, millest pidi käekott saama. Nüüd lõikasin sangad küljest ja voltisin ääred kahekorra, ning sellest sai Vanessa pesa hoopiski.

Vanessa

Meil on juba üle nädala uus pereliige, Kasside Turvakodust pärit pisike triibuline tiiger Vanessa. Nn ametlikule nimele on nende kooselatud päevade jooksul lisandunud veel variandid Nessa, Kräu ja Bätt. Kräu on tingitud kiisu ülimast jutustamiskirest, iga asja kohta on tal vaja arvamust avaldada, vaatab otsa ja muudkui seletab omas keeles ;) Bätt nime olemust ei ole vist tarvidust lahti seletada, igaljuhul olen ma viimase nädala jooksul pooled lilles ümber jõudnud istutada kuna muld õhtuks kenasti mööda korterit laiali on laotatud, üks orhidee sai ka viimsele teekonnale saadetud. Jube uudishimulik on ta ka nagu alumisel pildil näha ;)

Vanessa on üldiselt armas ja sõbralik kiisu kes hirmsasti hellust tahab ja seda ka ise meelsati jagab. Me oleme lahke pererahvas ja kuna magamistoal ust nagunii ei ole, siis kass poeb ööseks enamasti meie voodisse magama. Ronib kuhugi patjade vahele ja laiutab seal, mitte mingil juhul ei tohi talle aga öösel pai teha, sest siis läheb meie traktor käima ja see nurr ei vaibu niipea. Veearmastaja on see kass ka, katsu vaid korteris mõnda kraani lahti keerata ilma, et Vanessa mõne sekundi jooksul juba kraanikausis ei oleks. Juua meeldib talle kas otse kraanist voolavat vett või siis kastab käpa vette ja siis limpsib selle kuivaks, viimast võtet kasutab ka pasteedi söömisel ;)

Kuna juba esimeste päevadega sai selgeks, et kui vähegi soov oma diivanit olemasoleval kujul säilitada soovime, siis tuleb kiiremas korras talle ronimispuu muretseda. Lisaks sellele sai ka küünetangid soetatud ja ütleme nii, et palju parem sai kohe ;)

Midagi head ka selle aasta algusesse

Aasta on seekord minu jaoks erakordselt näruselt alanud, lisaks tehnikaalasele ebaõnnele on see mind ka muudes eluvaldkondades kimbutamas. Ei mäletagi, et kunagi nii palju halba oleks ühte eluperioodi kokku kuhjunud, minu positiivne ellusuhtumine on saanud tõsise tagasilöögi. Eks näis mis ülejäänud aastal minu jaoks varuks on.

Esimesed arglikud sammud paranemise poole - uurimistöö sai neljapäeval kaitstud, üks samm lähemal kooli lõpetamisele kevadel ;) Naljakal kombel oli meie komisjoni kaitsmisele valitud nii erinevad tööd, kuidas küll võrrelda omavahel mingi ettevõtte põhjal koostatud finantsanalüüsi ja pangandus/investeerimisalaseid analüüse või laiemate teemade käsitlusi? Kohati tekkis kartus, nagu oleks mu töö kuidagi liiga lakooniline või pealiskaudne nende süvaanalüüside kõrva, kuigi minu uurimisvaldkond oli lihtsalt väga laiaulatuslik... Aga õnneks suutsid õppejõud hindamisel seda arvestada ja ma võisin oma hindega igati rahule jääda ;)

Minu kassiotsingud on suure tõenäosusega lõpule jõudnud, peagi saan meie uut pereliiget avalikkusele tutvustada ;) Kuna kiisu hetkel veel turvakodus, ei julge veel väga kuulutada, ebausk, mis muud. Ja läks siiski nii, et tõukassi seljatas üks imearmas ja esimesest pilgust mu südame võitnud kurva saatusega "kodukassi" tõugu kiisupoeg ;) Mu õhtuid täidab nüüd vajaliku soetamine meie nupsikule, issand, nagu lapseootel oleks kohe :D