Luisa 3

25. mail sai Luisa juba 3 aastaseks. Aeg on läinud lennates, samas ei mäleta enam päevagi ajast, kui teda meiega polnud :)

Kolmeaastane Luisa on väga tegus ja aktiivne laps. Ta on pidevas liikumises ja kõige enam meeldib talle hüpata, joosta ja jalgrattaga sõita. Ma olen siiralt tänulik, et elu meid meie armsa hoidja, Tädi Tiiuga, kokku viis. Endise kehalise kasvatuse õpetajana suudab ta kolme hoitavat rüblikut kõvasti tegevuses hoiab. Luisa on Tiiu juures käinud septembrist saati ja on lausa kahju, et augustis lasteaiatee meid temast lahku viib. Ka hoidja sõnul on iseloomu meie tüdrukule kõvasti jagunud, kui ikka midagi pähe võtab, tuleb tükk aega ümberveenmisega tegelda. Tulemus ei ole garanteeritud :)

Luisa korraarmastus aga ei ole ilmselgelt meilt pärit, iga vaibanurk sätitakse ka kiiresti paika ja oma väikse mopiga nühib pidevalt põrandaid. Kui kumbki meist Allaniga köögis midagi teeb, on väike abiline kohal ja tahab segada, kloppida ja suhkrut kõigele sisse puistata. Samuti teab väga täpselt mis kellegile kuulub või kust miski pärit on. Kui vihmajope on talle pärandatud Adele poolt, siis see fakt on talle teada ning ta ei unusta oma tedmist pidevalt kuulutada. Üldse jutustab Luisa lakkamatult, suu on kinni vaid magades. Päris väsitav vahest :) R tähte ei ütle, teised häälikud on paigas ja tähti ära ei vaheta.

 

Meelistegevuseks on puslede kokku panemine, legodega mängimine, voolimismassiga meisterdamine ja vesivärvidega värvimine. Lastepsühholoogid ilmselt minestaks, aga esimesena saab meil tühjaks alati musta värvi lahter - sünge elu meie tüdrukul :) Ja nukud, lemmik Niina ja sünnipäevaks saadud Baby Born, keda kutsutakse lihtsalt beebiks, on väga kallid. Pestakse ja mähitakse, kussutatakse ja pannakse lutti suhu, väga armsad on tema beebid talle.

Veel meeldib talle väga raamatuid vaadata. Suur lemmik on Väike Mutt, mida me sageli ka raamatukogust toome. Ka Marta varbad ja Muumid on kõrges hinnas. Muumisid pidime pool aastat tagasi iga õhtu ette lugema, nii, et meil kõigil olid jutud juba täitsa peas. Igasugused printsessid jmt eriti huvi ei paku, multikatest vaatab "Karupoeg Puhhi" ja "Tweenie põngerjad" meeldivad ka endiselt väga. "Joona jutud" on ka suur lemmik, kahju, et jälle otsa lõppes.

Söögi osas läheb ajaga aina viletsamaks. Tädi Tiiu juures pidavat kõike sööma, meil kodus eriti miskit ei lähe. Oliivid ja kirsstomatid on enamasti kõrges hinnas, kõrvitsapüreesupp ja piima-makaronisupp läheb ka, kuigi viimast teen ainult talle, ise ei suuda seda süüa.

Sünnipäevahommik algas tavapäratult hilja, kuna eelmisel õhtul sai pikalt onulastega üleval oldud ja müratud. Me polnud oma kingituses sugugi kindlad aga kui Luisa sünnipäevahommikul oma nukumaja nägi, läks melu lahti. Suuremad tüdrukud näitasid ette, mis sellega peale hakata :) Peale pannkoogihommikut jäigi üle pidu ootama hakata.

onutütre Sonjaga sünnipäevahommikul

inspekteerivad kingitusi

 

suuere sõbra Liisaga

suure sõbra Gertrudiga

Kuna Luisa sünnipäev on nii ilusal ajal, siis pidasime ka sel aastal peo koduõues. Luisa kindel ja suurim soov oli taas batuut. Kutsusime lapsi lõbustama ka Pipi, kes oli päris tore, kuigi Luisa poole peo pealt küsis, kuna Pipi juba koju läheb ;) Pidu oli vahva, kõik lähimad sõbrad olid kohal ja sünnipäevalaps vajus 5 minutiga õhtul sügavasse unne. Sugulastega pidu oli nädal hiljem Põlvas.

 

vanaema ja vanaisaga

Üks video ka vahepeal

Üldiselt käitus publik Vabadus väljakul JazzOn Festivali muusika saatel pigem vaoshoitult, õnneks leidus üks nautija ja kaasaelaja.

Luisa 2

Meie väike marakratt sai laupäeval 2 aastaseks. Malbe preili ta meil paraku enamasti ei ole, vaid krutskeid täis pisike tirts. Pidevalt liikumises ja toimetamas, kui mängibki rahulikult, siis mitte kauaks. Me loodame, et keskendumisvõime tal ikka vanusega suureneb :)

Sünnipäevahommik Põlvas

Vaatamata pidevale tegutsemisele, on ta meil üks suur kalli- ja musimasin. Kui Allan hommikul tööle läheb, jookseb alati suure hooga issit kallistama ja musi andma. Kui oma ports käes, hõikab nõudlikult "emme ka", et mina jumala eest ilma Allani kallistuse ja musita ei jääks. Päeva jooksul poeb ka aegajalt sülle pusserdama. 

Issi tehtud liivakastis

Õues meeldib talle üle kõige. Nüüd me veedamegi enamuse ärkveloleku ajast väljas, kas kahekesi või koos mõne naabri lapsega. Mängib meelsasti liivakastis, laseb liugi, sõidab rattaga (mina ikka lükkan) ja jalutab ning jookseb koos sõpradega. Aga üle kõige meeldib kiikuda. Üks õhtu mel kiikusime 1,5 h järjest, mul oli täitsa kõrini juba aga no mis sa teed. Eriti tore on koos kiikuda naabri Liisa, Leona või Kristoferiga. Need on Luisa lemmikumad sõbrad. Tore on see, et tüdrukud on kõik üheealised,  Kristofer on küll natuke noorem aga muidu väga vahva sell ja kaaslane. Lemmik inimene oma pere ja vanavanemate kõrval on minu sõbranna Marjana, kellega Luisa Skypis pea iga päev lobiseb ja kellega ta nüüdseks alati on nõus jääma. Luisa sünnipäeva päeval olime Allaniga minu sõbranna pulmas ja Luisa lustis terve päeva Manni ja Põlva naabritüdruk Liisuga. See oli ka esimene kord kui jätsime ta nii pikalt kellegi teisega ja ka magama läks ta probleemideta.

Lemmik Manniga

Hüvastijätt venib tal alati kohutavalt pikaks. Miljon korda on vaja hõigata tadaa-tadaa-sauki-tadaa ja lehvitada ning saata õhumusisid. Sõpru ja temas usaldust äratanud inimesi kallistab ka meelsasti. Uute inimestega on sageli ettevaatlik ja ei taha näiteks võõrastel (lastel) käest kinni võtta või ka rääkida.

Toas mängib palju Leonalt saadud nukumajas, oma mänguköögis, laob totsikutest torni ning lükkab ümber, paneb nuppe restile ja võtab ära, mängib Lotte Lotot, laob puust kujundeid, ehitab Lego Duplo klotsidega, joonistab palju, mängib oma klaveril ning hoolitseb oma titade ning lemmik lammas mä-mää eest neid magama pannes, kussutades ja ringi kärutades. Väikeste nukkudega meeldib ka mängida, neid voodisse tuttu panna ja riidest lahti võtta. Riidessse pean mina panema. Ja raamatuid meeldib tohutult vaadata. Alles see oli, kui  ma kurtsin oma ristitütre vanematele, et Luisa ei taha üldse, et talle loetaks, vaid pean lihtsalt piltide juurde oma teksti jutustama. Nüüd torgatakse pidevalt raamat pihku ja nõudliku ning vastuvaidlemist mittesalliva häälega öeldakse "loe-loe". Hetke lemmikud on karupoeg Bruno sarja raamatud, eriti "Bruno räägib tõtt" milles on juttu küpsistest :) ja "Bruno joonistab" milles karupoeg joonistab seina peale. Viimases käib seinale joonistatud pildi juurde tõsine nägu, pearaputus ja "ei tohi" :)

Rääkimise koha pealt ma ei teagi, minu meelest tuleb juttu juba küll, kuid eks mõned samaealised jutustavad kindlasti rohkem. Laulda meeldib talle ka, sageli joriseb kiikudes mingit lastelaulukest või kui meie laulame siis hõiskab tuttavaid sõnu kaasa. 

Toredad kasutusel olevad sõnad:

nossuma - joonistama

pisikas - asja kohta mida võib nimetada pisikeseks, nt tilluke liivavorm või pall vmt
lallukas - lastelaulu küsitakse minult nii
piia - piim

Kaalu on Luisal ligi 13kg ja pikkust umbes 92cm, arsti juurde täpseid numbreid saama lähme 31. mail. Söömisega on nii ja naa. Väga isukas laps ta ei ole. Hästi läheb hommikune puder, supp, leib, kartul hakklihakastmega, kohupiimakreemid-jogurtid (ainult maitsestamata või vaniljemaitselised) puuviljad ja toores porgand. Veel paar nädalat tagasi hakkas ta rõõmust kilkama ja hüppama kui ma talle maisi lubasin keeta ja sellele võid ning natuke soola riputada, kuid nüüd on see üks kindel lemmik järsku täitsa out. Patustest toitudest võiks peenikesi naturaalsooles grillvorste süüa lõputult, ning loomulikult jäätis, see eriti rammus ja ainult vanilli või ploomimaitseline. Õues käime nii, et naabritega kahasse on meil taskud parankasid täis, see on lemmik snäkk. 

Magab oma toas omas voodis alates eelmise eesta septebrist ja meie kaissu öösel ei kipu. Hommikul ka jookseb kohe tegutsema, ei taha enamasti voodis kaisutada. Ärkab endisel kella 7 ringis ja mõnusaid üksi kohvi joomise hommikuid pole ma lapse sünnist saati kogenud :) Selline väike naaskel siis.

Kuna elu Luisaga on üsna intensiivne, siis polegi ma enam jõudnud siia midagi kirjutama. Eks Luisa omaette tegutsemise sagenemisega on mul lootust taas blogima hakata. 

Meie jõulud

Eelmise postituse jätkuks seoses lapsehoiuga, siis Luisa leppis mu sõbranna Marjanaga lausa nii hästi, et polnud meid kordagi tagagi otsinud. Kingid said ostetud, kaardid postitatud ja jõuluõhtu võis tulla.

Meie pühad möödusid traditsiooniliselt Lõuna-Eestis, kuid ebatavaliselt vaikselt. Minu jaoks. Meie haiguste laine siin tipnes minu jaoks hääle kaotamisega ja Allanil põskoopapõletikuga. Pidudevahelise aja ravitsesime ennast tublisti ja nii ei jäänud kusagil käimata. Jõululaupäeval valmistasime kodus kõik ette ja käisime kõik koos vanaemale-vanavanaemale häid pühi soovimas ning surnuaias küünlaid süütamas. Jõulujumalateenistusele läksid isa ja Allan (kes siis oli veel suhteliselt terve) kahekesi, me Luisaga pidasime targemaks endid kodus ravida. Hiljem liitus meiega veel mu tädi pere ning meil oli igati lõbus õhtu maitsvate toitude ja toredate kingitustega. Isa ja Allan ei istunud siiski kogu õhtu pidulauas, vaid panid ka Luisa kingituseks saadud mänguköögi kokku. Omaniku valvsa pilgu all mõistagi :)

Vanaemaga

Vanaisaga

Leiab tegevust

Mõni kink on kohe nii suur, et sobib turnimiseks

Ei jõua ära oodata kuna issi uue nukubeebi karbist kätte saab

Taas abilise rollis

Jõulu esimesel pühal sõitsime Rõugesse mu ristitütre sünnipäevale. Käisime küll ka Greete sünnipäeval Tallinnas, aga me ei hakanud traditsiooni rikkuma ja pealegi soovisime kõiki teisi ka taas näha. Jõulu teisel pühal oli meil traditsiooniline pidu Allani sugulastega. Seal käib meil alati ka jõuluvana, nii et keegi ei saa kohale ilmuda ettevalmistumata :) Kuna mina polnud võimeline piuksugi kuuldavale tooma, lunastasime Luisa kingipakke jõuluvanale patsu lüües, habemele pai tehes ning hädast aitas välja ka Luisa vanem onutütar Greta.

Jõuluvana ei ole vaja karta

Uudistame kingitusi

Kui ise veel salmi ei oska, siis kutsu onutütar appi :)

Jõudsin sel aastal ka mõned kingid kududa, kuigi natuke jäin küll aja- ja lõngahätta. Isa mütsi juurde kuuluv sall ootab lõngalisa, et pikemaks saada ning ühte kinki ma lihtsalt ei jõudnud valmis. Aga küll ta tee omaniku juurde leiab, on ju tähtpäevi aastas veelgi mil kingitus asjakohane ;) Ruumi kokkuhoiu mõttes lisan seekord pildi alla Ravelrysse viivad lingid, kus rohkem infot ja pilte kudumite kohta.

 Müts Poppy ristitütar Greetele

Honey müts Lisandrale

Norie müts Luisa onutütar Gretale

 Omaloomingulised põvikud Luisa onutütar Sonjale

 Turn a square müts isale, ootab salli oma kõrvale ;)

Log Cabin sokid emale

 ja Kalevile

Talvevarustus

Autoomanikele tuleb esimene lumi ikka ootamatult, kudujale enamasti mitte. Mul oli meie pere pisema talvevarustus aegsasti valmis - uued sokid, sall ja müts. Nii tore, et lapsed kasvavad, pidevalt on vajadus midagi kududa. Mitte nagu varem, kui varrastele sai suuresti loodud asju mis lihtsalt meeldisid või kutsusid kuduma. Tegelikult ma tahan veel ühed topeltkindad ja villapüksid ka Luisale teha, kuid pisikeste sõprade sünnipäevad ja jõulud nõuavad oma osa.

Juhend: Mini Micro no purl Monkeys
Lõng: G-B Wolle Jil, 1tokk
Vardad: 2,5mm

Mulle meeldivad ikka natuke pikema säärega sokid ja põlvikud. Eelmise talve triibulised olid nii armsad, et kudusin vahepeal uued pikemad pöiaosad, sest sääred sobisid endiselt :) Selle hooaja sokkide puhul kasutasin õpetusest vaid koemustrit, muus osas lähtusin kandja mõõtudest. Kõik minu sokid on ümara soki nina kahandusega, mulle teravad tipud ei meeldi. Kanda koon ka alati sama põhimõtte järgi, lihtsalt mõnikord koon kõik silmused läbi ja teinekord jälle kasutan venitatud silmuseid. Olulisemad märkmed on kirja pandud Ravelrysse.

Juhend: Scallo-Pie
Lõng: Gedifra Cashmerino, 1 tokk
Vardad: 4mm

Leidsin armsa salli mustri ning mul üks tokk kašmiirisisaldusega lõnga, need pidid kohe üheks saama. Mõtlesin küll baktust esialgu kududa, kuid antud sallike oli tüdrukule palju sobivam. See on täiesti igapäevases kasutuses meil, sest tuukrimütsid mulle väga ei sümpatiseeri ja seega sall hädatarvilik ese. Hea kiire kudumine ka oli. Hea trikk on selle salli juures veel see, et salliotsa saab ääreaasast läbi tõmmata, ei pea otsi sõlmeks siduma :)

Juhend: omalooming
Lõng: Drops Nepal
Vardad: 4mm

See sai hea müts nii õues käimiseks ning ka linna/külla minekuks. Tahtsin tutti ka lisada aga siis jääks kombeka kapuutsi all halvasti hoidma. Aga võibolla lisan ka, saak armsam :) Selle mütsiga nägin ma veidi vaeva ka. Mustri klapitamine võttis aega ning sain mitmeid kordi harutada. Kõvaklappidega mütsi puhul oli mulle oluline, et kuklaosa oleks sügavam kui esiosa, et lumehelbed krae vahele ei tuiskaks :) Ma olen ütlemata rahul lõpptulemusega. Ma ei pannud isegi voodrit alla, sest nii mõnusalt soe sai see müts Nepalist ning miinuskraadide alguspoolel just paras lapsele pähe panna.

Kõigi nende pudinate juures on mul juba suur isu luua varrastele midagi ka enda jaoks. Uuel aastal alustan :)

Väike liblikas laval

Eile oli Luisa esimene lavaline ülesastumine, seekord küll turvaliselt minu kukil. Musamari kevadkontsertil esitasid putukateks riietatud beebid O.Ehala laulu "Kevad käes" saatel oma tantsu. Nagu juba mainitud, pisikesed putukad jälgisid mängu emade turjal ja emad pabistasid hoopis enne tantsu :)

Ma olin täitsa veendunud, et peale etteastet päeval vaid napi 1,5 tunnise une teinud pisike piduline väsib, kuid hüppas hoopis rõõmsalt minu või Allani süles ja plaksutas hoogsalt kõigile esinejatele. See oli õnneks ka selline pidu kus kaasaelajate kilked kedagi ei häirinud. Natuke enne lõppu hakkasime siiski tulema, kuna Luisa huvi eesistuva tädi patsi vastu ei kippunud raugema ja ma ei tahtnud, et ta sellest päriselt ka kinni jõuab haarata :) Väga vahva pidu oli ja tund aega teisi lapsi kuulata/vaadata ei kujunenud Luisale mingiks probleemiks. Meile suureks üllatuseks.

Käsitööst nii palju, et liblika tiivad on minu poolt maalitud. Poes oli ju ainult mesimummude ja haldjate tiibu, tegin ühed haldjate omad veidi rohkem liblika tiibade sarnaseks.