Soe kampsun Luisale

Talv hakkab oma kohta kevadele loovutama ja mina sain Luisa alpakavillase kampsuni valmis. Milline ajastus :) Õnneks ma oskasin taolist asjade käiku ette aimata ja kampsuni suuruse valikul sellega arvestada. Vähemalt sügisel peaks veel kindlasti paras olema, ilmselt järgmisel talvelgi.

Ma ei ole eriti mitmevärvilisi pindu kudunud ja see pahemal poolel õige lõngajooksu pikkuse jätmine oli täitsa harjutamist nõudev. Eriti kui sattusid ette read, kus iga 10 silma järel alles tooni vahetada tuli. Esimese katsetuse pididn üles harutama, liigselt kiskuma kippus jääma. Teisel katsel tegin keeru iga kolme silmuse järel ja selle tulemusel nägi nii pealmine kui ka tagumine pool hoopis viisakam välja. Aga nii ma siiski kududa ei suuda, et üks lõng jookseb ühel ja teine teisel sõrmel. Seega suurt pinda ma mitme värviga kuduma ei hakka. Lapse kampsun aga on täitsa paras näpuharjutus.

Kampsun on tänu lõngavalikule piisavalt õhuke, et jope alla mahtuda ja samas soe. Sobib teksadega ja kleidiga, ning on roosa :) Mul lihtsalt oli seda tooni lõng kunagisest ajast kodus ootamas ja ülejäänud sobivad toonid tõin poest juurde, et natuke nagu lõngavarusid vähendav projekt.

Juhend: Drops

Lõng: Filcolana Indiecita 4142 (roosa), 243 (tumepunane), 100 (valge), 401 (hall)

Vardad: 2,5mm

Nööbid: Käsitööjaam

Nüüd on viimane aeg suviste kudumite juurde asuda!

Roosa, nii roosa

Ma olen juba mitu head aastat piilunud Malabrigo lõngu ja õhanud nende järele. Kunagi sügisel sattusin aga lugema ühte blogipostitust, kus koostellimisega neid toredaid lõngu soetama asuti ning ei suutnud sugugi võimalust kasutamata jätta. Valiku protsess oli aeganõudev ja keeruline, oi kui keeruline. Tahaks ju kõike aga peab piirduma vähesega. Tellimuse sain siiski tehtud ja milline rahulolu mind valdas, kui kotitäis varandust minu valdusesse jõudis. Oi kui imelised, pehmed ja siidised lõngade vihid need olid. Esmalt ainult vaatasin ja silitasin teisi :)

Idee: Just Enough Ruffles, Laura Chau

Lõng: Malabrigo Yarns Merino Worsted, Pink Frost ca 150g

Vardad: 5mm

Merino Worsted sai tellitud eesmärgiga saada salliks minu kaela ümber. Parim valik tundus olevat Laura Chau satsiline sall, disaini lihtsuse tõttu ma mustrit siiski ostma ei kippunud. Vabandused disaineri ees! Aga asi millega ma ei arvestanud, et ripskoes äär hakkab alla keerduma. Ei aidanud viimistlemine ega nõelte all venitamine, rullub alla nii mis kole. Ja mu suur rõõm sallist on puhta kadunud. Nii head lõnga aga ei saa ju ometi kulutada millelegi, mis 100% rõõmu ei valmista. Kuigi veel kahtlen pisut, saab suure tõenäosusega see sallike üles harutatud ja ülejäänud 1,5 vihiga millekski hoopis toredamaks kootud.

Juhend: Starflower, Eveli Kaur

Lõng: Drops Polaris, powder pink, ca 150g

Vardad: 9mm ja 10mm

Nööp: Käsitööjaamast

Aga enne kui ma sallis pettuda jõudsin, sai see omale seltsiks heleroosa bareti. Soetasin eelmisel kevadel 2 tokki puuderroosat Drops Polarist, millest pidi Krentu Starflower müts saama. Eks neid milleksi saama pidavaid lõngu on mul mitu kastitäit, kuid hilissügisel ilmunud Eveli südantsoojendav raamat lihtsalt ei lasknud mind oma lummusest enam lahti ja müts sai valmis. Mul tuli õnneks kahest tokist ilusti välja, kuigi ehmatusega avastasin, et raamatus oli sama lõnga ette nätud pool tokki enam. Müts mulle meeldib kohe väga! Kodutänavatele lapsega jalutama minnes panen küll midagi palmikulist pähe, kuid "linna" minnes langeb valik kõige sagedamini õrnroosa bareti kasuks.