Käsitööpäevad Põlvas

Sellel nädalavahetusel olid Põlvas Käsitööpäevad. Kuna sattusin samuti Põlvas olema, käsisime koos ema ja tädiga laupäevasel näitusel teiste tehtuga tutvumas. Olid õpitoad, oli uhket käsitööd ja oli ka kauplejaid. Kahjuks meenus mulle kaasasolev fotokas alles siis kui pool näitust läbi käidud.

Kahtlemata oli näituse kauneim ehe muhu tikandis paljudest ruutudest koosnev lapivaip, minul käsi kahjuks värises ja pilt on teenimatult hägune. Mõnest ruudust hädised lähivõtted ka, aga tegelikult oli iga ruut nii ilus ja ainulaadne, et võttis lausa sõnatuks selle vaiba ilu.

Taskurätikud, ma ei tea mis võtetega on võimalik midagi nii peent luua. Tundub kohutavalt keeruline ja aeganõudev olevat, imeilusad.

Päris palju oli lapitöid, erinevaid tekke ja sekka mõned pildid.

Kudumeid oli oodatust vähem, hästi armsad olid rahvuslikes mustrites labakud ja loomulikult Haapsalu memmed oma vapustavate sallidega. Mul on kindel plaan, et ühe sellise pean ma ka oma elus valmis kuduma :)

Mõeldes Kajale, mulle meenutab küll väga sinu linnukesi ;)

Ja veel mõned lihtsad kuid armsad asjad.

Päris ilma ostuta ma lahkuda ka ei suutnud. Ostsin kahte erineva mustriga linast riiet, millest peaks lähitulevikust meie kööki uued rätikud saama. Maarjaküla inimeste tehtud kaarte ostsin ka, väga armsad ja andekalt teistatud. Pilte näidata ei saa, sest läksid juba kinkimiseks :)

Mõjutatud

Tänase päeva märksõnaks võib nimetada: mõjutatud.

Kõigepealt Anu, kes viimasel ajal tõeliseks fimo-tegijaks on hakanud. Mul kodus juba kaks tema kunstiteost, sel kolmapäeval sain tema külmkapimagnetist liblika omanikuks. Tundub, et kui tahan Anuga lõunale minna, siis on selleks vaja vaid temaga kaupa teha :) Aga viimasest lõunalkäigust Pärnusse sain väärt nõu, et fimot müüakse ka Hobikeskus ja just sinna ma tänasel kaunil laupäeval asja tegingi. Peale hommikul aset leidnud seiklusi kassiga ei tulnud küll voolimise vaimu peale, kuid homme on plaanis esimest korda näpud valgeks saada selles kunstis. Ja kui läheb nässu, palun lahkesti Anu omale õpetajaks ;)

Teine tänane mõjutaja... dadadaaaa.. on Kaja. Mis ma oskan kosta, kõik kes teda teavad-tunnevad ja kel silmanägemine enam-vähem, saavad ise aru. Minu puhul kj ei toiminud, sest olen liiga laisk ja mugav, aga võimalik, et viimaste sündmuste valguses hindan oma suhtumise ümber. Igaljuhul otsustasin tagasiulatuvalt uurida, mis imeasju Kaja ometi söögiks tarvitab ja sellest tulenevalt sai meie tänane õhtusöögiks, nimetagem asju õigete nimedega: Proua Kajaka Kana-Läätsehautis. Issandjumalküll, kui maitsev see on. Ma ei tea kui paljudele inimestele see retsept mõeldud on, aga meie pistsime küll kahekesi terve pajatäie nahka. Ok, valget veini selle kõrvale ei maini keegi aga ma ju täna alles alustasin oma uut elu ;)

Esimene õhulend

Nii, tehtud! Vanessa kukkus täna meie 5. korruse aknast alla.

Ma olen kogu aeg kartnud, et ükskord võib selline asi juhtuda. Eks ma olen ettevaatlik ka olnud, aga täna sahmisin ringi ja üksi kodus olles ei saa kogu aeg ta järgi luurata. Korraga käis üks küünteklõbin ja kadunud ta oligi. Ma pole iial sellisel kiirusel neid viit korrusevahet väisanud, alla jõudes oli üks plätu kadunud aga sellele polnud aega mõelda. Õnneks oli äsja meie majja korteri soetanud mees oma kahe lapsega rõdul kes andsid teada, et kass kukkus õnneks murule ja näitasid mulle kiiresti suuna kätte kuhupoole ta jooksu oli pistnud. Tormasin maja taha ja kutsusin Vanessat nimepidi, kahjuks jooksis selle peale vaid esimese trepikoja must kiisu minu juurde. Nessast polnud jälgegi. Meie maja on küll aiaga ümbritsetud, kuid metall-aiavarbade vahe on piisavalt lai, et üks sale kiisu sellest läbi mahuks pugema. Juba valgusidki mul silmad pisaraid täis ja peas keerlesid kujutluspildid minu vaesest kiisumiisust, kes üksi ja õnnetult kuskil tühermaal oma elu eest võitlema peab.

Kuid siis jooksis rõdul olnud tüdruk mind otsima ja hüüdis, et kass jooksis nende trepikotta kui nad mulle appi kiisut otsima tõttasid. Oligi keldrikorrusele kuskile plaatide vahele pugenud ja ühiste jõupingutuste tulemusel sikutasin ta tukkapidi sealt välja. Oi milline tolmuahv mulle siis sülle puges, südameke peksles metsikus tempos. Tänasin toredaid uusi majaelanikke ja suundusin oma, end lendoravaks pidava kassiga, koju. Ja esimene asi mis see elukas tegi, ta suundus joonelt akna juurde :) Igaljuhul aken läks kinni ja nüüd tuleb mingi turvaline nipp välja mõelda, kuidas me ka kevadõhku korterisse saaksime lasta.

Pätt ise vitsutas kõhu pasteeti täis ja magab nüüd õndsat und ning küllap unistab oma järgmistest vallatustest. Kusjuures plaan ta täna välja viia oli päris olemas, ostin talle eile roosa nahast popi jalutusrihma ning tahtsime hiljem ühe väikse koduümbrust tutvustava tiiru teha. Nüüd ei ole ma eelnevas kavatsuses enam kuigi kindel, üheks päevaks ehk küllalt seiklusi juba ;)

Ei suuda veel uskuda

Eile õhtul juhtus minuga midagi imelist, midagi mis mind südamepõhjani liigutas.

Külaskäigul Tarmo-Helje ja jõululapsukesest Greete juurde esitati mulle küsimus, mis pisara silmanurka tõi ja südame ärevusest põksuma pani. Kuna ma ettepanekuga pikemalt mõtlemata nõustusin, ei suuda ma oma õnne enam enda teada hoida - minust saab ristiema! Ma olen nii piiritult uhke, et mulle selline oluline roll kanda usaldatakse.

Augustis toimuva ristimise tarvis oli tänahommikune esimene kõne Kaarli Kogudusse, sest me Allaniga oleme leeris käimist siiani edasi lükanud. Nüüd oli vaja kiiresti tegutseda ja nii käisimegi juba täna lõunal avaldusi sisse viimas. Tore sekretär oli meid nõus lubama juba käimasolevale leerikursusele, kuigi kaks esimest tundi juba toimunud olid. Ma olen nüüd nii suures õhinas, kuid samas loodan, et suudan minule pandud ootusi täita ja Greetele hea ristiema olla. Just selline, nagu Greete vanaema on minule kogu mu elu olnud.

Pavlova

Loomulikult ei suutnud minagi sellest kõrvale jääda, nädalavahetusel valmis koguni kaks tükki ;)Laupäevane Pavlova sai küpsetatud sõna-sõnalt retsepti järgides ja tulemuseks oli minu jaoks pisut liiga "vahuse" sisuga besee. Pealegi avasin ma ahjuukse ilmselt liiga vara ja liiga palju ning besee pragunes kohutavalt. No ja ümberkeeramine ei teinud olukorda kuidagi paremaks, maitsele negatiivselt see ei mõjunud õnneks.

Pühapäeval lasin beseel ahjus olla 1,5 tundi ja ahjuukse avasin alles mitme tunni pärast. Tulemus meeldis märksa enam, besee oli rohkem läbi küpsenud ja ei murenenud ;) Katteks mõlemal juhul vahukoor natukese laimimahlaga ja maasikad.