Koolituse oluline osa - lõuna

Sellel aastal on mul olnud väga palju võimalusi ennast koolitada. Osa sisseostetud, osa oma ettevõtte koolitajate poolt korraldatud. Aga mitte koolitustest enestest ei tahtnud ma kirjutada vaid hoopis nendest toredatest kohtadest kus need toimunud ja täpsemalt söögist ;) Varasemalt tundus see mulle tobe, tähtsustada sellist tühist asja nagu lõuna - aga see nädal tõi selgust, ei ole see tähtsusetu ühtgi. Kuna ma ise puutun tööalaselt kokku ka teise poolega, ehk tegelen ka ise inimeste koolitamisega, siis sellel nädal ma käisingi oma teadmisi ja oskusi antud valdkonnas täiendamas. Ja isegi meie kogenud koolitajad tõid välja olulise komponendi - lõuna, sellele tuleb tähelepanu pöörata mitmest aspektist lähtuvalt, millel täpsemalt ei peatu, küll aga panen siinkohal kirja oma viimased head kogemused.

Seekordne toimumiskoht: Savoy Boutique Hotell - lõunad selle restoranis L´Arancia . Oivaline, nii teenindus kui toit, mulle pole veel kunagi varem näiteks ettekandja salvrätti ise sülle laotanud ;) Portsjonid on muidugi gourmet, st miniatuursed, kuid iga amps oli puhas nauding. Eriti maitsev oli üks magustoit, vist pirni-valgehallitusjuustu sorbee, no oleks võinud olla rohkem kui üks lusikatäis aga ....

Veel on üks super atmosfääriga koht Viru Inn hotell, samuti vanalinnas. Õdus, sellises õhkonnas on enesearenguga ideaalne tegeleda. Restoran ja ka kohvikupool on tasemel. Seal on üks vanem härrasmees restorani poolel teenindaja - ülimalt vahva ja abivalmis ;) Menüüs on ka traditsioonilisemaid roogasid aga siiski piisavalt peen, et minna nauditavat õhtut veetma. Esimesel päeval oli meile tellitud kolmekäiguline lõuna, see osutus siiski liialduseks, head kraami ei jaksa siiski korraga palju tarbida.

Ka suuremates hotellides leidub mõnusaid restorane. Näiteks Centralis Novell või Olümpias Senso, nedesse satumine on muidugi tõenäolisem sest enamus koolitajaid armastab steriilseid konverentsikeskusi.

Sellesse suvesse jääb ka veel üks hoopis isemoodi kogemus. Maardu külje all on talu, mille perenaiseks on üks tuntud lektor ja koolitaja, ning osa tema koolitusi leiavad aset just seal. Perenaise õde aitab korraldusliku pooel pealt, valmistab süüa jms. Rehialune on sisse seatud koolitusruumiks, kus vana (mööbel ja muu sisustus) ja uus (tehnika) imehästi kokku sobitatud. Lõunate ja pauside ajal kostitati meid maailma parimate ahjusoojade saiade ja muude hõrgutistega, lõunaks toodi lauale värske keedukartul, sealtsamast peenramaalt pärit salatiga. Lihtsuses peitub võlu, kui maitsev see kõik oli...

Ah, öö on käes ja ma pigem ei mõtle enam toiduteemal.

Jälle kooli

Käisin eelmisel neljapäeval Tartus liisingutöötajatele koolitust tegemas ja sellega seoses otsustasin ka Narva mnt'lt läbi astuda, majandusteaduskonna hoone oli ikka samasugune ja lõhngi sees endine kuigi terve eelmise aasta ma olin sinna sattumist vältinud ;) Kuna eelneval õppeaastal ei liigutanud ma lillegi, siis selle järgneva aastaga olen otsustanud kriipsu alla tõmmata oma õpingutele TÜ's. Kursusetöö kaitsmine jaanuaris ja bakalaureuse oma juunis - see on kõik mis mind lõpetamast on veel lahutamas.

Kõik siiski tegelikult ei olnud enam endine, Avatud Ülikoolis on uus sekretär Kersti, hästi sõbralik ja abivalmis sealjuures. Mitte, et eelmisele sekretärile Jutal midagi ette heita oleks olnud;) Aga selline hea tunne jäi, läksin sinna pisut kloppiva südamega, et kas ikka antakse tõend õppepuhkuse saamiseks, kuna olen pikendatud õppeajal. Tõend anti ja tänaseks on isegi personaliosakond juba mulle selle võtmise võimaluse veebi tekitanud. Kui juba lahke oldi, julgesin ka õpilaspileti kohta küsida ja isegi see väljastati minusugusele kummivenitajale. Ja mõelda vaid, ma olen kogu aasta nii teatrites, raamatupoodides kui ka ühistranspordis täiesti ülemaksnud ju, üliõpilane ikkagi, mis siis et looder ;)

Mitu sõna minutis loed sina?

Kiirlugemise koolitus sadas mulle sülle selgest taevast. Tegelikult läks sinna registreerunud töökaaslane ootamatult reisile ja siis mina lihtsalt hõivasin tema koha. Mõelnud olen sellele juba tegelikult varem ka, aga näed tegudeni pole lihtsalt jõudnud.

Jüri Sööt on fantastiline koolitaja, oskas luua meie väikeses grupis kohe sõbraliku õhkkonna ja tänu temale olen nüüd kiirlugemisest vaimustuses. Kahepäevane koolitus tõestas, et peaaegu kõik meie grupist tõstsid oma lugemise kiirust ligi 3 korda. Esimese testi tulemuseks sain 900 sõna minutis, arvestades tekstist arusaamist. Selleks on peale teksti lugemist kontrollivad küsimused mis näitavad kuidas on tekstist aru saadud ja kas oluliseim on meelde jäetud. Teise päeva tulemuseks on 2650 sõna minutis - supperrahul olen endaga, kuigi Jüri arvates võiksin ma veelgi kiiremini lugeda. Nojah, Valge Maja kantseleisse ma ju veel tööle ei saaks, seal pidi Clintoni ajal lugemiskiirus olema vähemalt 4500 s/m :) Edasi kavatsen oma lugemise kiirust treenida kindlasti, iga päev saame nii palju infot, millest vajalik vaid välja sõeluda ja ebaoluline kõrvale heita. Kui palju tarbetut aega ma olen õppimisele kulutanud ja mõtetutest tekstidest end läbi närinud? Kahju hakkab kohe sellest ajast, oleksin ma vaid varem teadnud kuidas õppida ja milliseid vigu ma lugemisel teen.

Ja nagu Jürile sai lubatud- regressioonita lugemine saab olema mu esimene reegel :)