Lihtsalt niisama jutt

Hetkel on elus periood, kus tunnen, et tahaks võtta aega iseenda jaoks, samas kogu aeg koos olla ja ma ei teagi mida ma tahan tegelikult. See tähendab, et tean küll kuid täiesti talumatel kombel keeldub elu allumast minu tahtele. Suur planeerija ja plaanimeister nagu ma olen, ei taha see mulle kuidagi kohale jõuda. Samas kui kõik ongi hästi, ei suuda ma seda nautida, kuna kardan, et kohe tuleb tagasilöök. See ei puuduta eraelulisi suhteid, pigem kõik mis selle piiridest välja jääb. Oma kodus tunnen ma end alati hästi, ja kui üksi olen, ning emotsionaalne madalseis koidab, aitavad sõbrad dvd'd mind jälle laineharjale tõusta või siis langeda. Vahet pole, nad aitavad :)

Laupäeva hommikul läks Allan tööle, ja ma võtsin järgmise plaadi oma riiulist. P.S. I Love You, ma ei suudaks seda filmi iialgi kinos vaadata, mulle meeldib nutta kodus, omaette. Kuigi mu viimase aja kodune filmilist on suht samasse teemasse, ei ole miski nii kaasa haaranud ja härdaks teinud, tekitades küsimuse, miks ometi elu vahel nii ebaõiglane peab olema. Ja samas mitte kaotada lootust, üllatusi on tal varuks igaühe jaoks. Tundub, et mulle meeldib hetkel kurvameelne olla, ilmselt ühe eesseisva ja minus pisut hirmu tekitava ettevõtmise tõttu. Samas olen veendunud selle vajalikkuses, ei taha enam lihtsalt oodata ja loota, et mis elul mulle veel pakkuda on.

Vanessa talverõõmud

Tutvustasime Nessale ka täna seda uhket talveilma, mida seni aknast vaid näha sai. Lumi oli põnev, eriti kui käpad sellesse sügavale vajusid. Õhtuhämaruses pildistamine ei ole muidugi suurem asi, pealegi jõudis allan fotokaga välja alles siis, kui suurem elevus lumest juba üle oli jõudnud minna.

Ms.Marigold

Juhend: Ms.Marigold
Lõng: Rowan Silk Wool, 300 g
Vardad: ringvardad nr 3,25 & 3,75

Veel üks sinine :) Hetkel mul pooleli ega plaanis rohkem selles toonis kudumeid ei ole.

Veimevakas silitasin neid lõngatokke ja mõtlesin milleks mul küll neid vaja võiks minna. No ja üks vest kulub alati ära. Ravelrys panin tähele, et selle juhendi järgi kududes jäävad rahule peamiselt XS ja S numbri valinud, suuremate suuruste puhul kipub v-kaelus nabani venima :) Juhend on pisut kehvake, joonise ja silmuste arv mingi osa lõppedes oleks muudatuste tegemist märgatavalt hõlbustanud.

Mul ei ole varem lõnga nii viimseni ära kulutada õnnestunud, mitte sentimeetritki ei jäänud alles. Käeaukude üleheegeldamiseks lõikasin isegi pikemad lõngaotsad ära, nii-nii vähe jäi puudu :) Algselt oli plaan küll käeaukudesse soonikäär kududa, kui õlapealne osa sai nii lai (olgugi, et M suurus), et soonik sinna otsa tundus liiast.

Rogue teine tulemine

Pikalt ei peatu, vana jutt juba :) Nii palju apsakaid, kui Rogue juures ette tuli, ei ole minu kudumisteele enne sattunud. Alles paar nädalat tagasi ajasin viimased lõngaotsad peitu.

Pikkusesse lisasin pihast 4 palmikukõrgust, varrukad kudusin samuti omajagu pikemaks. Seda lõnga ei ole võimalik harutatuna enam normaalselt kududa, jääb hõredam ja ebaühtlasev, eriti häiriv on see efekt varrukate ülaosas. Viimistlemisest lootsin enamat, pisut ühtlustas aga jah... Kõige tipuks komistasin esimest korda erinevate partiide lõksu, varrukad ja kapuuts on märgatavalt sinakamad kui ülemine kehaosa. Aga tegelikult see meeldib mulle ikkagi, vaatamata kõigele :)

Jõuluootusest tulvil laupäev

On juba 15.november ja ma ei ole sõnagi jõuluootsusest kirjutanud... Tavaliselt tõstab pisike jõulusaatan minus pead juba septembri alguses, siis ma hakkan unistama ja kujutlema, kuidas ma kodu kaunistama hakkan ja mida kõike ma sellel aastal kingituseks valmistan. Vahetult enne jõule ma muidugi torman poest poodi, et lähedastele ikka midagi kuuse alla oleks panna :) Kodu kaunistamine tuleb mul pisut paremini välja, detsembri alguses on see tavaliselt juba piduehteis. Praeguseks on pea mõtetest tulvil, kuid need on meie esimesed jõulud kassiomanikena. Seega puudub mul ettekujutus kuidas Vanessa minu lennukatesse ideedesse suhtub. On kuri kahtlus, et suure huviga, kuid see ei ole see mida mina loodan :)

Täna on üle pika-pika aja jälle üks vaba laupäev, ja ma istun ikka veel hommikumantlis ja küünlavalgel. Vanaema õlasallist on veel mõni rida kududa ja Oskari mütsil tuleks voodriosa sissepoole õmmelda. Ja dvd-mängijas lõppes just The Family Stone ehk Tere tulemast perekonda. Põsed on siiani pisut niisked. Nii lõbus, naljakas, armas ja kurb on see film, ning kui palju häid näitlejaid. Ja milline hubane ja õdus kodu, nii suur ja kirju perekond kes kõik jõuluajaks oma vanemate juurde kokku tuleb... Ma armastan seda filmi! Üldse olen mõne viimase kuuga nii palju dvd'sid endale muretsenud, et peab vist Ikeasse uue riiuli järele minema varsti. Minu egoistlik pool soovib lemmikuid originaalkujul omad, mitte laenutada või ... :)

Ja kui ma olin arvestanud täiesti kohustustevaba nädalavahetusega, siis eile õhtul selgus, et meil on tänaseks piletid "Nii on meil moes" muusikalile. Ja ma olen päris kindel, et pärast seda ei hakka meil keegi kodus süüa tegema, ilmselt Vapiano taas, hea lähedal :)

Midagi sinist ja pitsilist

Muster: Sandra September 2006

Lõng: Alvita Silkid 4,3 tokki

Vardad: 4 mm

Suure õhinaga alustatud kuid venima kippunud kardigan. Vahepealsest lõngakriisist aitas välja Oravake, suur aitäh sulle! Silkid on nii mõnus lõng kudumiseks, kuid pusserdada ei maksa, harutamine on puhas õudus. Juhend oli lühike ja selge, nagu euroopa mustrite puhuk tavaks. Praktiliselt ainuke muudatus seisnes parempoolse pinna pealepoole jätmises, originaalis peaks põhipind pahemidises koes olema.

Ma ei ole nende hõlmade kinnitamise suhtes veel päris kindel. Originaalil olevad heegeldatud paelad mulle ei meeldi, hetkel kasutuses olev hõbepross on pisut raske. Arvatavasti lisan sisehõlma kinnitamiseks paar pisikest nööpi ja välimise jaoks jääb siiski pross või mingi pael. Lõpptulemus mulle väga meeldib, värv on ka ideaalne. Tundub, et mind on vallanud sinisemaania :)