Täna on üle pika-pika aja jälle üks vaba laupäev, ja ma istun ikka veel hommikumantlis ja küünlavalgel. Vanaema õlasallist on veel mõni rida kududa ja Oskari mütsil tuleks voodriosa sissepoole õmmelda. Ja dvd-mängijas lõppes just The Family Stone ehk Tere tulemast perekonda. Põsed on siiani pisut niisked. Nii lõbus, naljakas, armas ja kurb on see film, ning kui palju häid näitlejaid. Ja milline hubane ja õdus kodu, nii suur ja kirju perekond kes kõik jõuluajaks oma vanemate juurde kokku tuleb... Ma armastan seda filmi! Üldse olen mõne viimase kuuga nii palju dvd'sid endale muretsenud, et peab vist Ikeasse uue riiuli järele minema varsti. Minu egoistlik pool soovib lemmikuid originaalkujul omad, mitte laenutada või ... :)
Ja kui ma olin arvestanud täiesti kohustustevaba nädalavahetusega, siis eile õhtul selgus, et meil on tänaseks piletid "Nii on meil moes" muusikalile. Ja ma olen päris kindel, et pärast seda ei hakka meil keegi kodus süüa tegema, ilmselt Vapiano taas, hea lähedal :)
2 kommentaari:
Oih, ma polegi ainumas (juba pelgasin), kes omale meeldivaid filme käeligi varuda püüab.
Ja see "Tere tulemast perekonda" meeldb mulle ka väga. Ostsin täiesti juhuslikult mingitel sooduspäevadel Prismast, oli mõnikümmend krooni. Ma ei teadnud tost miskit. Ja nüüd paneb mu kaasa seda täitsa omal vabal tahtel ja üsna sageli massinasse ning nii me koos külg külje kõrval seda ikka ja jälle vaatame. Ma armastan seda filmi!
Hetkel olen ma üldse jõulude-teemaliste filmide lainel. Olgugi, et lillepeenras läksid priimulad õige, ootan mina juba jõule.
Ma avastasin pühapäeval, et 1. advent on nädala pärast. Ja mõtted liiguvad nüüd kaunistuste-kuuskede-kinkide kategoorias.
Postita kommentaar