Hetkel on elus periood, kus tunnen, et tahaks võtta aega iseenda jaoks, samas kogu aeg koos olla ja ma ei teagi mida ma tahan tegelikult. See tähendab, et tean küll kuid täiesti talumatel kombel keeldub elu allumast minu tahtele. Suur planeerija ja plaanimeister nagu ma olen, ei taha see mulle kuidagi kohale jõuda. Samas kui kõik ongi hästi, ei suuda ma seda nautida, kuna kardan, et kohe tuleb tagasilöök. See ei puuduta eraelulisi suhteid, pigem kõik mis selle piiridest välja jääb. Oma kodus tunnen ma end alati hästi, ja kui üksi olen, ning emotsionaalne madalseis koidab, aitavad sõbrad dvd'd mind jälle laineharjale tõusta või siis langeda. Vahet pole, nad aitavad :) Laupäeva hommikul läks Allan tööle, ja ma võtsin järgmise plaadi oma riiulist. P.S. I Love You, ma ei suudaks seda filmi iialgi kinos vaadata, mulle meeldib nutta kodus, omaette. Kuigi mu viimase aja kodune filmilist on suht samasse teemasse, ei ole miski nii kaasa haaranud ja härdaks teinud, tekitades küsimuse, miks ometi elu vahel nii ebaõiglane peab olema. Ja samas mitte kaotada lootust, üllatusi on tal varuks igaühe jaoks. Tundub, et mulle meeldib hetkel kurvameelne olla, ilmselt ühe eesseisva ja minus pisut hirmu tekitava ettevõtmise tõttu. Samas olen veendunud selle vajalikkuses, ei taha enam lihtsalt oodata ja loota, et mis elul mulle veel pakkuda on.
7 kommentaari:
me käisime täna genovat vaatamas. no oli alles karm film.
mida iganes sa ka ette ei võtaks, loodame, et see õnnestub! ja et hirmust saaksid üle olla. ole tublike ja kalli-kalli!
Kuule, kallike! Sa võiksid mulle helista, kui arvad . . .
Ole tubli ja saa hirmust üle! Ma arvan, et vahel kulub teatav annus kurvameelsust ära ja praegu ongi ju see aeg, kus peaks veidi enesega tegelema. Kallistused!
Mina lohutan end vahel sellega, et madalseis on vajalik, kuna see aitab helgeid ilusaid hetki rohkem esile tuua.
Läheb mööda!
See on film, mida mina ka kinos vaadata ei saaks. Ma ei saa seda kodus ka häeste üksinda vaadata. Tekitab möödapääsmatu füüsilise läheduse vajaduse.
Aga hirmud saavad alati otsa ja ka kurbus läheb üle. Nagu sa isegi ütled, elul on ikka ja jälle ilusaid üllatusi varuks ;)
hoian sulle pöialt, et ettevõtmine(sed) õnnestuks!
"Ps. I Love You" on film ,mille avastasin enda jaoks Sinu postituse kaudu. See on imeline film! Nüüd on mul DVD ja ma olen seda juba umbes 100 korda vaadanud. :) Iga kord ma nutan (ja ma ei nuta üldiselt filme vaadates), aga samas ma suudan seda vaadata ainult ja ainult üksinda. Ilmselt selle pärast, et kellegi köhatus vms. "rikub" minu jaoks selle unelma, et elus juhtub ilusaid asju. Just nimelt, see pole kurb film, see on ilus film. :)
Postita kommentaar