Kinu-kinu

Mul on Solarise keskuse avamise üle väga hea meel. Mitte et ma seal üle paari korra käinud oleks, vaid ikka seetõttu, et nüüd saan ma CCP-s 50 krooni eest kinos käia. Kui ma varem üritasin sättida oma kinoskäigud nädalavahetusele, siis nüüd, voilaa... saab õhtul ka soodsamalt kui varasemalt päeval. Ja selle raha eest võib juba igasugust kraami vaadata. Ei ole harv juhus, kui ma nädalas 2-3 korda kinno satun. Naistekaid naistega, õudukaid ühe töökaaslasest kinohuvilisega ja Allaniga ikka ka, ta lihtsalt valib rohkem.

Näiteks Morganid, treiler oli selline nii ja naa, kuid film ise päris tore. Vähemalt meie töökaaslaste seltskonnale, kes pika päeva lõpetuseks nii mõnedki korrad südamest naerda said. No see Manni poolt mainitud lõpp lihtsalt peab ju ameeriklastele olema.

Ja täna käisime Valenitine's Day'd vaatamas, mis ilmselt 120 kr pileti puhul ei oleks mu valikute hulka kuulunud. Ei tea kas ainult mulle tundub, et ameeriklased tahtsid oma versiooni Love Actually'st teha? Hästi sarnane loo ülesehitus ja kuidas need liinid siis lõpetuseks kõik kokku saavad viidud. Einoh, võib ikka vaadata, lihtne film mis tuntud näitlejaid täis topitud ja igav küll ei hakanud. Muidugi on rohkesti roosamannat ja klišeesid. Love Actually (mida ma väga-väga armastan) rafineeritusele ligilähedale ei pääse.

Aga Inglourious Basterds ja Sherlock Holmse oleks ma igal juhul vaadanud, need on mu viimase aja parimad elamused. Tarantino fänn olen pikka aega olnud ja tõbraste film oli täielik õnnestumine. Ja Holms oli üllatus, jube hea kaameratöö ja põnevad võtteplaanid ning muusika. Guy Ritchie käekiri on samamoodi ära tuntav nagu Tarantinolgi. Geniaalne film, mulle tohutult meeldis. Ja mul on paganama kahju, et Avatar oma uudsete tehnoloogiliste lahenduste tõttu need kaks filmi Oscarite jagamaisel raudselt ilma võimaluseta jätab.

Käidud, nähtud, tehtud.

Käidud - Nõmme turul. Kuigi jõudsime sinna täna võrdlemisi hilja, peale kella 3, oli parkimiskoha leidmisega raskusi. Turg ise aga mulle meeldis, väga mõnus. Ma ei ole muidugi väga agar turukülastaja olnud siiani, aga tänasest võib see muutuda. Igasugust värsket kraami rändas meie korvi, ostsin vist kõik erinevate müüjate käest, et saaks ikka võimalikult palju kaupa teha. Turul vahetab raha omanikku hõlpsasti, summad on ju eraldi arvestades väikesed ja pärast kokku lüües selgub, kas sai kui palju tegelikult kulutatud sai. Ja kuna ma teiste turgude hindadega võrrelda ei oska, jäin rahule. Väiketootjate piimatooteid ostaks ka hea meelega, hetkel ei leidnud miskit peale piima. Praegu on kõht karulauguga kartuliputru täis ja värsked maasikad magustoiduks ootamas.

Nähtud - Inglid & Deemonid. Eile oli meil väga meeleolukas kinoskäik. 1st saalist saadeti meid 6dasse, mis on kordades väiksem ja inimesed olid ikka oi kui pahased. Ma ostan ka reeglina piletid varem netist ära, et ikka keskele saaks. Nüüd siis pidime istuma kuhu mahub, ja me mahtusime täpselt äärmistele istmetele. Mingil hetkel, kui inimesi tõesti saali enam ei mahtunud, tuli kino töötaja meid 1sse saali tagasi kutsuma. Kõik said oma kohtadele ja rahu maa peal. Reklaamide ajal lülitus projektor jälle välja, saalis käis suur naer läbi, et siis hakkame jälle tromijooksu teise saali tegema. Õnneks kõik laabus, küll lõppes meie kinoskäik hilinemise tõttu peale südaööd. Film oli hea, kindlasti tunduks veel parem, kui raamat oleks enne lugemata.

Tehtud - minu esimene kossumängu külastus. Eneselegi suureks üllatuseks - mulle tohutult meeldis. Allanil on töökoha tõttu Kalev-Cramo kodumängudeks hooajakaart juba aastaid, ja no tõesti, ma ei ole kunagi avaldanud soovi kaasa minna. Nüüd aga tuli jutuks ja ta võttis mulle kutse kaasa, mõtlesin , et lähen käin siis ära. Esimene veerandaeg istusin vaoshoitult kõrval kui mu kallis mees tõmbles ja häälekalt arvamust avaldas. Neljandal veerandajal karjusin ja plaksutasin vist Allanist kõvemini :) Lahe, ma nüüd lähen järgmisele finaalmängule ka.

Lihtsalt niisama jutt

Hetkel on elus periood, kus tunnen, et tahaks võtta aega iseenda jaoks, samas kogu aeg koos olla ja ma ei teagi mida ma tahan tegelikult. See tähendab, et tean küll kuid täiesti talumatel kombel keeldub elu allumast minu tahtele. Suur planeerija ja plaanimeister nagu ma olen, ei taha see mulle kuidagi kohale jõuda. Samas kui kõik ongi hästi, ei suuda ma seda nautida, kuna kardan, et kohe tuleb tagasilöök. See ei puuduta eraelulisi suhteid, pigem kõik mis selle piiridest välja jääb. Oma kodus tunnen ma end alati hästi, ja kui üksi olen, ning emotsionaalne madalseis koidab, aitavad sõbrad dvd'd mind jälle laineharjale tõusta või siis langeda. Vahet pole, nad aitavad :)

Laupäeva hommikul läks Allan tööle, ja ma võtsin järgmise plaadi oma riiulist. P.S. I Love You, ma ei suudaks seda filmi iialgi kinos vaadata, mulle meeldib nutta kodus, omaette. Kuigi mu viimase aja kodune filmilist on suht samasse teemasse, ei ole miski nii kaasa haaranud ja härdaks teinud, tekitades küsimuse, miks ometi elu vahel nii ebaõiglane peab olema. Ja samas mitte kaotada lootust, üllatusi on tal varuks igaühe jaoks. Tundub, et mulle meeldib hetkel kurvameelne olla, ilmselt ühe eesseisva ja minus pisut hirmu tekitava ettevõtmise tõttu. Samas olen veendunud selle vajalikkuses, ei taha enam lihtsalt oodata ja loota, et mis elul mulle veel pakkuda on.

Jõuluootusest tulvil laupäev

On juba 15.november ja ma ei ole sõnagi jõuluootsusest kirjutanud... Tavaliselt tõstab pisike jõulusaatan minus pead juba septembri alguses, siis ma hakkan unistama ja kujutlema, kuidas ma kodu kaunistama hakkan ja mida kõike ma sellel aastal kingituseks valmistan. Vahetult enne jõule ma muidugi torman poest poodi, et lähedastele ikka midagi kuuse alla oleks panna :) Kodu kaunistamine tuleb mul pisut paremini välja, detsembri alguses on see tavaliselt juba piduehteis. Praeguseks on pea mõtetest tulvil, kuid need on meie esimesed jõulud kassiomanikena. Seega puudub mul ettekujutus kuidas Vanessa minu lennukatesse ideedesse suhtub. On kuri kahtlus, et suure huviga, kuid see ei ole see mida mina loodan :)

Täna on üle pika-pika aja jälle üks vaba laupäev, ja ma istun ikka veel hommikumantlis ja küünlavalgel. Vanaema õlasallist on veel mõni rida kududa ja Oskari mütsil tuleks voodriosa sissepoole õmmelda. Ja dvd-mängijas lõppes just The Family Stone ehk Tere tulemast perekonda. Põsed on siiani pisut niisked. Nii lõbus, naljakas, armas ja kurb on see film, ning kui palju häid näitlejaid. Ja milline hubane ja õdus kodu, nii suur ja kirju perekond kes kõik jõuluajaks oma vanemate juurde kokku tuleb... Ma armastan seda filmi! Üldse olen mõne viimase kuuga nii palju dvd'sid endale muretsenud, et peab vist Ikeasse uue riiuli järele minema varsti. Minu egoistlik pool soovib lemmikuid originaalkujul omad, mitte laenutada või ... :)

Ja kui ma olin arvestanud täiesti kohustustevaba nädalavahetusega, siis eile õhtul selgus, et meil on tänaseks piletid "Nii on meil moes" muusikalile. Ja ma olen päris kindel, et pärast seda ei hakka meil keegi kodus süüa tegema, ilmselt Vapiano taas, hea lähedal :)

Ooo, Mamma Mia!

Ma nii ootasin seda filmi, loomulikult käsime siis esimesel võimalusel Mamma Miat ka vaatamas. Muusikal, mis mõned aastad tagasi meile näha toodi, oli super. Muidugi, see et Mann antud etendust Londonis on näinud, tegi mu ikka tohutult kadedaks :)

Piisas juba esimestest kaadritest, kus paat tasa ööpimeduses üle lainete liugleb ja saateks laulusõnad "I have a dream", kui mul juba silmad niiskeks kiskusid. Üliemotsionaalsus ei ole midagi uut minu puhul :)

Ahh, see oli nii ilus, armas, võluv ja kaasahaarav, et ma istusin ilmselt kogu filmi aja totakas rõõmuirve näol. Muidugi väljaarvatud kohad mis oma ilust mind pisaraid pühkima panid :) Meryl Streep on vaimustav, ma ei teadnudki, et ta nii hästi laulda võiks osata. Ja mu lemmikmehed, lausa kaks tükki ühes filmis! Pierce Brosnan on seda olnud juba igiammusest, kui ta veel Remington Steel seriaalis mängis ja ma lapsena tema poole õhkasin :)) Muhedad inglise härrasmehed Colin Firthiga mõlemad. Allani muidugi esmalt irvitas, kui Pierce oma laulu lahti lõi, et kuidas nüüd James Bond lembelaulikuks kehastus, aga minu arust oli päris usutav. Ok, võibolla ainult hetkeks tundus mulle ka naljakas, aga edasi oli ikka super. Selline mõnusalt rokilik tämber on tal.

Kui mul oli vaja wc'sse minna (mida mul on alati, täiesti masendav), siis ma ikka lükkasin seda minekut nii kaua edasi, kui tõesti enam ei suutnud. Ei raatsinud sellest lummusest kuidagi lahkuda.

Aga, nagu te aru olete saanud, siis mulle HIRMSASTI MEELDIS! Tõeline heatuju film.

Unistused - jõuluvana kingikotti

Väikesed tüdrukud tahavad tänapäeval saada lauljaks ja modelliks. Kui mina ca 10 aastane olin, tahtsin saada tantsijaks, päriselt ka. Ma olin naelutatud teleka ette kui kui meile taevakanelite vahendusel selliseid filme nagu Dirty Dancing, Flashdance, Footloos, Saturday Night Feaver jne näidati. Peotantsus käisin ja koolis oli meil aktiivne klassijuhataja, kes kõikvõimalikeks pidudeks meile tantsukavasid seadis, mille tulemusel meie klassi tüdrukuid kui V....- Varieteena kooli peal teati ;) (punktide asemel õpetaja nimi, ei midagi siivutut).

Aga ei saanud minust tantsijat. Puudu jäi graatsilisusest ja tegelikult mulle meeldiski vist rohkem unistada. Hetkel suudavad isegi aeroobikasammud mu endast välja viia ;) Aga ikkagi. Kui kuskilt kanalilt tuleb jälle Dirty Dancing, pole Allanil mitte mingisugust võimalust minuga puldi pärast võidelda. Pühapäeval jälle vaatasime ;) Ma armastan seda filmi, kõigist kõige rohkem ilmselt. Minu pärast võivad kõik inimesed maamunal seda kitshiks või imalaks armastuslooks pidada, vahet pole. Ma armastan seda filmi ikkagi. Oma 30 korda olen seda kindlasti näinud, seega kõik "õiged kohad" on peas ja ma tean juba oodata kuna järgmine "ahhhh" hetk tekib.

Tegelikult ma kirjutasin siia sellepärast, et ma palun Allanil lahkesti jõuluvanale teada anda, et ma ootan seda DVD'd tema kingikotti. Et ma ei peaks enam ootama kuni mõni telekanal kavatseb jälle DD näidata ;)

Ostuhullu pihtimused - teenindusest Eestis

Viimaste päevade jooksul olen paljudelt tuttavatelt kuulda saanud kui kohutav on Eestis teeninduskultuur, tänase päeva kogemused panevad mind selle ümberlükkamiseks lausa blogima üle pika aja.

Alustasime puhkuse esimest päeva Simpsonite filmiga (väga lahe, soovitan kindlasti vaatama minna kui seriaal meeldib) ja ülejäänud päeva veetsime osteldes. Alustasime Foorumist. Timberlandi viisakas ja sõbralik teenindus küll ei üllatanud millegagi, kuid üldmulje oli meeldiv. Morganis ja Denim Dreamis olid juba lisaks eelnevale ka väga abivalmid ja asatundlikud müüjad, lugesid puha sõnad peale mis temperatuuril ja kuidas rõivaid pesta jne. Lush'is käis teenindaja meiega tervele sortimendile tiiru peale, näitas ja soovitas mida kuidas kasutada ja suutis isegi minu otsustusvõimetuse juures rahu säilitada. Otsisin kingitust sõbrannale ja vahetasin ikka mitu korda kogu valitud kauba välja enne kui ostmiseni jõudsin ;)

Kaubamaja - tavaline asjatundlik tenindus. Kui ühele särgile jäi turvaelemendi eemaldamisel väikene auk, juhtis müüja sellel kohe tähelepanu mitte ei pakkinud seda lihtsalt kotti ära. Olgem ausad, ma poleks seda ise ilmselt märganudki, võibolla peale esimest kandmist pesusse pannes, siis poleks seda aga enam tagasi viima läinud nagunii.

Ülemiste Your Face, kõige eelneva valguses tavaline. Kõigele pani punkti taas kord La Senza, selle poe eenindajate koolitamise pealt pole küll kokku hoitud, tuuakse vastavalt vajadusele teisi suuruseid ja püütakse abistada igal moel. Mulle meeldivad ka selle poe riietuskabiinid, nagu buduaar, pesupoele sobilik ja hubane. Ja ma naudin kuidas nad sinu valitud ostu siidpaberisse pakivad, tšekk eraldi pisikesse La Senza ümbrikusse ja elegantse liigutusega puistatakse veidi lõhnasoola kotikesse. Uhh, narr olen, aga mulle tõesti meeldivad sellised pisiasjad ning ilusasti pakitud ostud tekitavad hea tunde. Kodus oste lahti pakkides on tunne justkui oleks jõulud ;)

PS1! tegelikult ma ei ole ostuhull, lihtsalt täna kukkus välja nii, et peaaegu igast poes kus käisime, leidus midagi sobilikku.

PS2!Kõige vähem meeldib mulle pealetükkiv teenindus. Lee Cooperi poed on minu puhul näiteks välistatud. Seal ei tohi ühtegi asja pikemalt kui 3 sekundit vaadata kui juba müüja on platis ja üritab sind aitma hakata. Kui ütlen, et saan ise hakkama, on ta siiski juba minuti pärast jälle kohal. Kuidagi jube tüütu, kuna ma tunnen ise ka numbreid ja vajadusel pöördun ise teenindaja poole. Olen mitmel korral poest minema ka marssinud, kui müüja peale korduvatele kinnitustele et abi ma ei vaja, siiski rahu ei andnud. Ma arvan, et inimesele võiks ikka otsustamiseks ja valimiseks natuke aega ka anda, ei pea kogu aeg sabas jõlkuma ja aitama.

The Holiday

Käisime täna töökaaslastega vaatamas Puhkust, esilinastus on küll alles homme aga meil oli selline meeldiv võimalus. A.Le Coq Sviit on väga mõnus koht sellise armsa ja romantilise komöödia nautimiseks ja punane vein sobis oluliselt paremini selle kõrvale kui coca ja popcorn. Et natuke õigustada sellist ajaviitmist, eelnes filmile ettevõtte juhi poolt ettekanne töötajate rahulolu uuringust;)

Filmi algus tundus vägagi bridgetjoneslik - Iris'e (Kate Winslet) armumine töökaaslasse, reetmine, kihluse teatamine teise naisega (ka töökaaslane) ettevõtte jõulupeol, kibedad pisarad, ohtralt veini jne. Maakera teisel küljel jätab oma truudusetu elukaaslase maha Cameron Diaz'i kehastatud Amanda ja lähebki lahti. Kas olete kuulnud midagi puhkuse veetmisest kodude vahetamise teel? Mina ka mitte, aga sellest ettevõtmisest saabki kõik alguse. Murtud südamete ravimine keskkonna vahetuse teel - pole ju uus mõte tegelikult. Aga filmis töötab eriliselt hästi. Pole ka ime, Jude Law võiks iga südame paugupealt terveks ravida ;)

Inglismaa külad ja justkui muinasjutust pärit majakesed tekitavad minus alati vastupandamatu soovi kohvrid pakkida ja maalt välja rännata. Kaunis lumine Inglise maastik, hubased pubid ja mõnusalt õdusad ja asjadest pisut nagu ülekuhjatud kodud, see kõik on nii igatsust tekitav.

Ei olnud imalaksmuutuvalt magus, just parasjagu selleks et mõni pisar silmanurka meelitada. Suurpärane inglise huumor. Ja muusika oli supper, natuke jõulu ja natuke romantilisi meloodiad, koju minnes ümisesin endamisi Have yourself a merry little christmas...

NB! Cameron Diaz kandis filmis mitmeid väga isuäratavaid kudumeid ;)

Kui ma vaatan naistekaid

Kuna kodus veedetud päevad on minust TVhooliku ja melanhooliku teinud, siis sobib täna Sat1 pealt tulev üks mu all times favorite , Pretty Woman, lihtsalt suurepäraselt minu õhtusse. Ma ei tea mitu korda ma seda näinud olen, ega ei hakka nüüdki lugema. Reeglina magusad filmid mulle isegi ei meeldi, aga lisaks Ilusale Naisele, olen võimeline lugematuid kordi vaatama näiteks ka Dirty Dancing'ut ja Notting Hill'i. Nende filmide puhul ma varun koju head veini ja lemmikshokolaadi, tõmban kerra sohvanurka ja läks lahti. Allanile on need õhtud, kus ta üritab jalkatrenni või bowlingut mängima ennast sättida. Aga alati ta ei viitsi ka ja viimane kord kui eesti pealt Notting Hill tuli, pani ise koguni õigel ajal õige kanali peale ja vaatas koos minuga ;) Aga täna on ta jalkat mängimas ja õhtu minu päralt.

Capote

Mulle see film meeldib, väga. Philip Seymour Hoffman on Truman Capote'ina lihtsalt imeline, minu jaoks kadus filmi vaadates piir näitlemise ja tegelikkuse vahel, nii tõetruu oli see kehastus.

Nii umbes aasta tagasi lugesin "Külmavereliselt ", õudne ja kaasahaarav. Nii imelik kui see ka pole valdas mind raamatut lugedes kaastunne Perry Smith' vastu, imestasin ise ka kuidas Capote teda kujutanud oli, et sellise teo korda saatnud inimene nii sümpaatne võis tunduda. Film selgitas nii mõndagi, tema lähedus Trumaniga... eks selle mõju on aimatav ka raamatus kuigi kindlaid tõendeid sellele seni ei olnud minu jaoks.

Huvitaval kombel ei avaldanud tema Hommikueine Tiffanys minule nii sügavat mõju, kuigi viimast just tema tähtteoseks peetakse. Filmina samas väga nauditav, kindlasti ka tänu Audrey Hepburnile. Olen endale soetanud ka tema romaani Rohukannel mis alles ootab oma aega riiulis. Hetkel ei taha ma aga midagi Capote'ilt lugeda, naudin veel filmi lummust kuni seda jätkub.