Mulle see film meeldib, väga. Philip Seymour Hoffman on Truman Capote'ina lihtsalt imeline, minu jaoks kadus filmi vaadates piir näitlemise ja tegelikkuse vahel, nii tõetruu oli see kehastus.
Nii umbes aasta tagasi lugesin "Külmavereliselt ", õudne ja kaasahaarav. Nii imelik kui see ka pole valdas mind raamatut lugedes kaastunne Perry Smith' vastu, imestasin ise ka kuidas Capote teda kujutanud oli, et sellise teo korda saatnud inimene nii sümpaatne võis tunduda. Film selgitas nii mõndagi, tema lähedus Trumaniga... eks selle mõju on aimatav ka raamatus kuigi kindlaid tõendeid sellele seni ei olnud minu jaoks.
Huvitaval kombel ei avaldanud tema Hommikueine Tiffanys minule nii sügavat mõju, kuigi viimast just tema tähtteoseks peetakse. Filmina samas väga nauditav, kindlasti ka tänu Audrey Hepburnile. Olen endale soetanud ka tema romaani Rohukannel mis alles ootab oma aega riiulis. Hetkel ei taha ma aga midagi Capote'ilt lugeda, naudin veel filmi lummust kuni seda jätkub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar