Ood prantslastele

Kunagi, siis kui me Tulliaga veel noored ja ilusad olime, no nii aastat 10 tagasi, otsustasime ühel ilusal õhtul sibulasuppi teha. Ma ei usu, et kumbki meist mäletaks millisest allikast tollane retsept pärit võis olla ja mis komponente peale sibula ja puljongi sisaldas, aga seda mäletan küll, et valmis supp maitses imehea. Istusime kahekesi minu vanemate elutoas diivanilaua taga ja muudkui kiitsime kui head rooga me ikka valmistada oskame ;) Peenetest juustusortidest ei teadnud me tollal midagi ja tavalise poesaia viilakad röstisime supikõrvaseks ahjuplaadil krõbedaks.

Üksjagu aega on mööda läinud, aga meie sibulasupilugu kerkib üha sagedamini vestlustes esile. Kui Jamie Oliver kolmapäevases saates ka sibulasuppi keetma asus, oli selge, et tuleb teha. Otsustasin Juci poolt ära proovitud üleküpsetatud sibulasupi retsepti kasuks, suurendasin vaid pisut sibula ja puljongi kogust, ning Gruyere juustu asemel valisin Jamie nakkaval eeskujul vana hea inglise Cheddari. Muidugi oleks ma eelistanud Tullia nippi, sibulat küünlavalgel hakkida, teada enne selle vesise töö ette võtmist. Aga järgmine kord proovin ära. Krõbeda saia-juustukoorikuga kaetud supp maitses aga oivaliselt, natuke jäi veel homseks ka.

Teiseks prantslaseks meie tänasel toidulaual olid seest pehmed ja pealt karamelliseks kõpsenud Cannelé koogikesed, seekord õiged. Sest ma jõudsin eile viimaks Farwellist läbi põigata ja vormid osta. Võtsin 2 viimast ära, algse plaaniga üks neist Mari-Liisile toimetada, kuid kodus sai ahnus minust võitu ja jätsin mõlemad endale. Palju mugav on ju terve kogus ühe ahjutäiega ära küpsetada. Aga ma luban, et Mari-Liis saab ka oma vormikesed. Need koogid on jumalikud, uskumatu, et niivõrd pretensioonitute ainete kokkusegamisel midagi nii hõrku valmis küpseb. Juba esimesne katsetus tavaliste muhvinivormidega tõestas, et õigete vormide hankimine on ei oleks mahavisatud raha, cannele’d on lihtsalt nii maitsvad. Välimus tuli esimese korra kohta enam-vähem. Mõned vormist "väljaroninud" koogikesed ei mahtunud enam pärast küpsemist vormi tagasi vajuma ja said sellised seenekese kujulised, aga enamus käitus siiski nii nagu ette nähtud ;)


Cannelé koogikesed

• 5 dl piima
• 25 g võid
• 125 g nisujahu
• 225 g suhkrut
• 2 tervet muna ja veel 2 munakollast
• 2 tl vanillsuhkrut
• 1 sl rummi

Valmistamine:

Klopi suures kausis suhkur, munad ja jahu ühtlaseks. Kuumuta potis piim ja või keemiseni. Vala kuum piim peene joana munasegu hulka, segu hoolega segades.Lisa vanilje, lase toatemperatuurini jahtuda, siis lisa rumm.Kata kauss kaane või toidukilega ning pane vähemalt 24 tunniks külmkappi. Enne küpsetamist sega tainas uuesti läbi. Täida vormid 3/4 ulatuses tainaga. Küpseta 200kraadise ahju keskosas 40-60 minutit, kuni koogikesed on pealt tumepruunid. Võta vormid ahjust välja ja kummuta koogikesed kuumalt vormist välja. Õiged cannelé-koogid on seest pehmed ja pealt karamelliseerunud.

Jõulukingid vol2

Muster: North Roë Shawl by Dodile
Lõng: Raasiku villane 8/2, 680 g
Vardad: 3,5 bambuseset ringvardad

Lõng oli impulsiivne ost Veimevakast, värvide pärast. Juhtus aga nii, et juba samal päeval lõin vardad sisse ja hakkasin North Roe salliga pihta. Kingituseks vanaemale. Paljud, mina sealhulgas, põlgavad tavalise villase lõnga liiga karedaks, kuid teadsin, et vanaema villast ei karda ja no need värvid… Peale pesu muutus ka lõng üsna inimsõbralikuks. Vanaemale meeldis sall õnneks väga.


Muster: Strawberry Hill by Melissa Matthay
Lõng: GB Wolle Jil, ca 3,5 tokki
Vardad: 3,5 ja 3,75 bambusest ringvardad

Kuna Greete sünnipäev on jõululaupäeval, siis ühe kingitusena tahtsin talle kindlasti ise midagi kududa. Ja see armas kampsun oli mul juba Ravelrys ootele pandud. Kuigi kõige väiksem suurus on 2 aastasele, siis mu pisut peenema lõnga ja varrastega sain üsna selle tulemuse mida ootasin, Greete on üsna suur tüdruk ka. Juhendis toodud imeliku rullkaeluse asemel kudusin korraliku tagasipööratava kaeluse.

NB! Rohkem pilte Ravelrys ja Flickris, nagu ikka!

Aastavahetus

Kui kolmas aasta järjest samas kohas ja samade inimestega uue aasta saabumist tähistada, siis võib seda juba väikest viisi traditsioonika pidada, või mis? Riinu-Priidu juurest ei pea öösel koju minema hakkama ja poolele linna ilutulestikule on suurepärane panoraamvaade, ning nendega on meil vahva koos olla.

Sõime ennast oimetuks, nagu ikka ja mehed olid meile agarad kokteilide segajad. Isegi kui leppisime kokku, et sellel aastal me toitudega üle ei pinguta, läks nagu alati. Ehk mõlemad tegime oluliselt rohkem kui keegi ära süüa jõuaks. Seda, et aastavahetusel tuleb kala süüa, sain ma teada eelmisel aastal Kajakalt, no ja olin kohe kurb, et ma seda varem ei teadnud. Sellel aastal oli meil pearoaks siis kohafilee :) No muidugi on täna Kaja kirjutanud veelgi vürtsikamaid detaile kuidas õnn ja raha majja tuua, aga need teadmised jäid meile selleks aastavahetuseks siis hiljaks :))

Laual oli lisaks praele igasugu traditsioonilist toitu, nagu singirullid kahe erineva täidisega ja täidetud munad. Sekka krevetisalatit, peedi ja sinihallitusjuustu pirukaid ja värsket salatit. Minu tehtud küpsisetort jõhvikate ja halvaaga ning Riinu pavlova vaarikatega oktoober'08 Oma Maitsest.

Mängisime erinevaid laua- ja mälumänge, jõime kokteile, lobisesime ja naersime, vaatasime Etv'd, südaöist ilutulestikku ja tegime mõne üksiku "head-uut-aastat-kõne". Ja siis läksin mina tuttu, sest mingi eriliselt jõhkrat sorti kõri pitsitav tõbi on mind juba viiendat päeva agressiivselt ründamas ja kella 12'ks olin häälest täiesti ilma jäänud. Kell 3.30 ühe sõbranna kõnele vastates suutsin ma telefonitorusse vaid midagi piuksuda, tea mis ta must mõtles ;)

Praegu aga joon rohke meega teed imearmsatest tassidest, mille päkad olid muuhulgas R&P juurde meie jaoks jätnud ;) Ja taruvaik ning kõiksugu imemistabletid kuuluvad mu tänasesse menüüsse, loodan et 1.jaanuari järgi siiski ei saa tulevat aastat ennustada :)

Seepärast loodan, et kõigil meil, kallid sõbrad ja lugejad, tuleb huvitav ja rõõmuderohke aasta, kus muredele ja raskustele palju kohta ei ole! Ilusat Uut!