Ood prantslastele

Kunagi, siis kui me Tulliaga veel noored ja ilusad olime, no nii aastat 10 tagasi, otsustasime ühel ilusal õhtul sibulasuppi teha. Ma ei usu, et kumbki meist mäletaks millisest allikast tollane retsept pärit võis olla ja mis komponente peale sibula ja puljongi sisaldas, aga seda mäletan küll, et valmis supp maitses imehea. Istusime kahekesi minu vanemate elutoas diivanilaua taga ja muudkui kiitsime kui head rooga me ikka valmistada oskame ;) Peenetest juustusortidest ei teadnud me tollal midagi ja tavalise poesaia viilakad röstisime supikõrvaseks ahjuplaadil krõbedaks.

Üksjagu aega on mööda läinud, aga meie sibulasupilugu kerkib üha sagedamini vestlustes esile. Kui Jamie Oliver kolmapäevases saates ka sibulasuppi keetma asus, oli selge, et tuleb teha. Otsustasin Juci poolt ära proovitud üleküpsetatud sibulasupi retsepti kasuks, suurendasin vaid pisut sibula ja puljongi kogust, ning Gruyere juustu asemel valisin Jamie nakkaval eeskujul vana hea inglise Cheddari. Muidugi oleks ma eelistanud Tullia nippi, sibulat küünlavalgel hakkida, teada enne selle vesise töö ette võtmist. Aga järgmine kord proovin ära. Krõbeda saia-juustukoorikuga kaetud supp maitses aga oivaliselt, natuke jäi veel homseks ka.

Teiseks prantslaseks meie tänasel toidulaual olid seest pehmed ja pealt karamelliseks kõpsenud Cannelé koogikesed, seekord õiged. Sest ma jõudsin eile viimaks Farwellist läbi põigata ja vormid osta. Võtsin 2 viimast ära, algse plaaniga üks neist Mari-Liisile toimetada, kuid kodus sai ahnus minust võitu ja jätsin mõlemad endale. Palju mugav on ju terve kogus ühe ahjutäiega ära küpsetada. Aga ma luban, et Mari-Liis saab ka oma vormikesed. Need koogid on jumalikud, uskumatu, et niivõrd pretensioonitute ainete kokkusegamisel midagi nii hõrku valmis küpseb. Juba esimesne katsetus tavaliste muhvinivormidega tõestas, et õigete vormide hankimine on ei oleks mahavisatud raha, cannele’d on lihtsalt nii maitsvad. Välimus tuli esimese korra kohta enam-vähem. Mõned vormist "väljaroninud" koogikesed ei mahtunud enam pärast küpsemist vormi tagasi vajuma ja said sellised seenekese kujulised, aga enamus käitus siiski nii nagu ette nähtud ;)


Cannelé koogikesed

• 5 dl piima
• 25 g võid
• 125 g nisujahu
• 225 g suhkrut
• 2 tervet muna ja veel 2 munakollast
• 2 tl vanillsuhkrut
• 1 sl rummi

Valmistamine:

Klopi suures kausis suhkur, munad ja jahu ühtlaseks. Kuumuta potis piim ja või keemiseni. Vala kuum piim peene joana munasegu hulka, segu hoolega segades.Lisa vanilje, lase toatemperatuurini jahtuda, siis lisa rumm.Kata kauss kaane või toidukilega ning pane vähemalt 24 tunniks külmkappi. Enne küpsetamist sega tainas uuesti läbi. Täida vormid 3/4 ulatuses tainaga. Küpseta 200kraadise ahju keskosas 40-60 minutit, kuni koogikesed on pealt tumepruunid. Võta vormid ahjust välja ja kummuta koogikesed kuumalt vormist välja. Õiged cannelé-koogid on seest pehmed ja pealt karamelliseerunud.