Harutamisest

Üldiselt mul harutamisega probleemi ei ole, külma kõhuga tõmban kasvõi valmis viimistletud töö üles ja hakkan otsast peale. Sest kudumid mis nukralt garderoobinurgas lebavad, teeksid mulle oluliselt suuremat meelehärmi. Seekord aga, ma ju tahtsin nii väga seda kardigani kanda sügisilmadega :( Õige pea on juba liiga külm ning tuleb tõhusamad rõivad selga panna. Lõng on mul ka imeline, Cascade Yarns Ecological Wool, mis mul sagedases kasutuses oleks kui selle kätte saamine pisut lihtsam oleks.

Viimased paar aastat olen alati hoolikalt proovilappe kudunud ja kalkuleerinud, nii ka seekord. Aga jäin uskuma Ravelrys mitmel puhul mainitud kitsaid varrukaid ja noh, tegin liiga laiaks need hoopis ja sellega seoses ka kehaosas lai mis lai. Eile Midsommeri mõrvalugude ajal kudusin veel viimaseid ridu suures lootuses kardigani juba sellel nädalal kandma hakata. Kurb-kurb. Tuleb vist täna süda külmaks teha ja õhtul kohe harutama hakata, ja kohe uuesti kuduma. Muidu juhtub nagu mu palju mainitud Starskyga, see on mul garderoobis lebav patt millega eile suveriideid ära pakkides taas silmitsi seisin :)

Ja mul oli juba välja otsitud lilla Gedifra Shetland deluxe, et hakata Krentu vesti viimasest EN kuduma. Ootele siis.

Tšillimoos

Magus, terav, tuline ja oi kui hea! Mulle hirmsasti meeldib eelnimetatud maitsekooslus, mistõttu käin tööl lõunaks Mamos nende ahjuliha wrappi tšillimoosiga aegajalt söömas. Selleks pole õnneks kaugele vaja minna, 5 korrust trepist alla ja kohal :)

Kuna see moos mul juba hinge peal oli, siis vaatasin netis sobiva retsepti järgi ringi. Otsustasin Good Foodi Sweet chilli jam'i kasuks, kuna see tundus olevat just see õige. Retsept lubab, et on piisavalt terav kuid pead õlgadelt ei lennuta ja nii ka on. Tegin prooviks 1/4 kogusest ja sellest sai täpselt 0,25 l. Küpsetasime eile ahjus sea kaelakarbonaadigi selleks, et moosi proovida :) Mina määrisin lihatüki ikka särav oranzi-punase kihiga kokku, Allan andis tagasihoidlikumalt oma lihalõigule värvi. Ma olen igatahes väga rahul selle tšillimoosiga ja plaanin mõned purgid veel teha, eriti kui oma (loe A. ema) kasvuhoones ilusaid punaseid paprikaid on veel rohkesti.

Magus tšillimoos

8 punast paprikat, seemnetest puhastatud ja suurteks tükkideks lõigatuna

10 tšillipipart, suurteks tükkideks hakituna koos seemnetega

näpusuurune tükk kooritud ja jämedalt tükeldatud ingverit

8 kooritud küüslauguküünt

400 g purk kirsstomateid

750 g valget peensuhkrut (Billingtoni golden caster sugar't, kui raatsid)

250 ml punase veini äädikat

Pane tšilli, paprika, inver ja küüslauk köögikombaini ja töötle kuni saad täiesti ühtlase segu. Kalla paksupõhjalisse potti, lisa tomatid, suhkur ja äädikas ja lase keema tõusta. Koori vaht ning seejärel lase madalal tulel keeda ca 50 minutit, aegajalt segades.

Kui moos on paksenenud, keeda veel 10-15 minutit aegajalt segades, et moos põhja ei kõrbeks. Moos on valmis kui see näeb välja nagu paks ja mullitav laava (otsetõlge :)). Lase hetk jahtuda ja pane steriliseeritud purkidesse ja kaaneta koheselt. Säilib ca 3 kuud jahedas ja pimedas kohas.