Rosamund

Kui heita pilk Ravelrysse, siis tundub, et ma pole endale alates eelmisest suvest midagi kudunud. See on küll pisut poolik tõde aga näidanud küll ei ole tõesti midagi. Alates septembri lõpust pole ma midagi selga pandavat alustanud, kes teab mis mõõtmetega mu keha mind pärast rasedust üllatada kavatseb :) Mõned mütsid, sallid jms on sel talvel ikka valminud, kuigi pildile pole neid saanud.

Kuid on üks kardigan, millest ma siin juba varem korra kirjutanud olen. Ma kudusin ikka kohe uuesti ja olen väga rahul, et selle saatuseks kuhugi poolikult vedelema jääda ei saanud. Kuna teatud mööndustega venitan kardigani ka praegu selga, siis ei mallanud enam kauem oodata ja näitan ära. Küll ei hakanud ma hetkel veel haake ette õmblema, sest üle kõhu ei vea ma seda nii või naa.

Juhend: Rosamund's Cardigan, Andrea Pomeranz, Interweave Knits Fall 2009

Lõng: Cascade Yarns Ecological Wool, 500 g

Vardad: 4 ja 5 mm

Kõigepealt lõngast. Ma oleks kohe väga õnnelik, kui Eestis oleks võimalik Cascade lõngu osta. Just sellises mõistliku hinna ja tohutu värvivalikga nagu seda mujalpool saada on. Antud lõng on tellitud USA lõngapoest The Yarn And Fiber. Väga hea valiku ja teenindusega pood, kuid need tollimaksud mis nüüd juba üsna väikeste summade puhul tasuda tuleb, ei soosi USAst tellimist kuidagi. Lõng oli peale harutamist nagu uus ja teistkordselt kududes ei jäänud koepind sugugi hõredam, nagu mul mõne teise lõngaga juhtunud on. Rustikaalselt villane aga nii pehme ja soe, et tahaks seda muudkui kaisutada ja kaisutada :) Koepind tuleb kenasti esile ja hetkel ei ole märke ka topiliseks muutumisest.

Kardigani vaadates ma juba mõtlesin, et oleks võinud veel pisut kitsamad varrukad teha ja selja peale ka mõned kahandused. Aga ega hetkel ei saa täielikku pilti asjast. Põhiline on see, et kutsub kandma ja praeguste ilmade juures on see just paras mõnele sviitrile või pluusile peale võtta. Kududes järgisin üldjoones juhendit, lisasin vaid vöökohale paar cm pikkust ning alumises osas tegin 3 kasvatamist 8 realise vahega 4 asemel. Kuna mul puudub ka tavalises olekus sale vöökoht, siis enamasti ma puusade juures pean vähem kasvatama kui juhendid ette näevad. Paljud on Rosamund'i puhul keeranud parema koepinna välispidiseks, kuid mulle meeldib just see vasakpidine pind palju enam :)

Ilusaid pühi!

Nädalavahetuse imeilusad ilmad ei soosinud köögis toimetamist, särav päike ja kauaoodatud plusskraadid meelitasid rohelusse. Nii ma seekord piirdusingi vaid ühe juba traditsioonilise pashaga, kuigi enamasti teen ma kaks erinevat varianti sellest pühaderoast. Meie pühadelauale kuuluvad kindlasti ka kiluleivad, millega katki koksitud mune toredam süüa. Ja siis fetapirukad. Seda ma ei mäletagi, kuidas need meie ülestõusmispühade lauale on sattunud. Igal aastal fetapirukad aga iga kord uut moodi.

Seekordne retsept on pärit Oma Maitse retseptiraamatust, lk 55. Mulle tohutult meeldis nende pirukate pärmitainas - kerkib külmkapis ja sisaldab ohtralt võid. Maitselt hoopis pehmem ja soolaste pirukate jaoks ideaalne variant. Kasutan seda kindlasti ka edaspidi. Ühtlasi sain tänu nendele pirukatele sügavkülma spinativabaks, jälle sammuke suvele lähemale.

Spinati-fetapirukad

Peterburi pärmitainas:

• 2,5 dl piima
• 50 g pärmi
• 200 g margariini (kasutasin Tere võid)
• 7,5 dl nisujahu (mul sellest 1 dl rukkijahu, ootamatult lõppes nisujahu otsa)
• 4 tl suhkrut
• 1 tl soola

Täidis:

• 150 g külmutatud spinatit (mul veid üle 200 g)
• 100 g seedermänniseemneid
• 1 muna
• 200 g fetat (mul pigem 300 g)
• musta pipart
• värsket või kuivatatud punet

pintseldamiseks 1 muna

Lahusta soojas piimas pärm. Sulata või, sega jahuga läbi ning lisa piima-pärmisegu, sool ja suhkur. Sõtku ühtlaseks tainaks ning jäta külmkappi vähemalt 1 tunniks ootele.

Sulata spinat ning pigista sellest liigne vesi. Rösti seedermänniseemned kuldseks. Sega kõik täidiseained kausis ühtlaseks.

Rulli kerkinud tainas õhukeseks ning lõika sellest klaasi või vormi abil rattad. Pintselda pind lahtiklopitud munaga ja aseta sellele paras kogus täidist. Voldi pirukad pooleks ning suru ääred tugevasti kinni. Aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja lase 5 min kerkida. Pintselda pealispind munaga ja küpseta 220-kraadises ahjus 18 minutiga isuäratavalt pruuniks (minu ahju puhul piisas 12 minutist).

Pisikesed edusammud

Edusammud mu lõngajääkide vähendamisel :) Mida muud ikka nende üksikute ja poolikute lõngatokkidega teha kui pisikesi asju pisikesele inimesele. Võtad aga Ravlerys oma salvestatud ootel tööde nimekirja lahti ja hakkad otsast kuduma. Lihtne. Not. Sest ega ikka ei ole küll sobivat lõnga või olemasoleva lõnga jaoks sobivat mustrit/ideed võtta. Olenemata sellest kui suur su lõngavaru ka ei ole.

Aga ma ei andnud alla ja nüüd on mul juba päris mitu asja valmis või pooleli või ootab veel viimistlemist. Papude ja mütsi komplekti ma plaanisin võtta kaasa pildistamisele Krista juurde, kuid mütsi unustasin maha. Papude pilt on aga Krista tehtud, ma ei hakanud kodus ennast üldse enam vaevamagi :)

Juhend: Blue Steps - Baby Booties Regina Willer'ilt

Lõng: Steinbach Wolle Golden Baby ja Angels & Elephants Hand Dyed Knitting Wool sock/4ply

Vardad: 2,25 mm

Kogenud emalt sain kuulda, et need asjandused jalas ilmselt ei püsi, aga tore teha oli neid ikka:) Ma valisin küll pigem sellise sokilaadse mustri, need nööbikestega variandid nagu nt ülipopulaarsed Saartje's Bootees tunduvad kohe väga mõttetud. Ilusad vaadata küll, kuid ....

Juhend: Top Down Bonnet Adrian Bizilia'lt

Lõng: Steinbach Wolle Golden Baby

Vardad: 3 mm

See müts ootas mul ammu kudumist, nii armsalt vanamoodne. Loomanäod ja -kõrvad ei ole minu teema, ei selle mütsi ega üldse laste riiete puhul. Seega lihtne mütsike millele tikkisin sama angels & elephants lõngaga liblika, et oleks midagi ühendavat papudega. Tikkimist pean ma küll veel harjutama. Iga kord kui mul tuleb lõng nõela taha ajada, tekib mul tohutu tõrge ja ma võin tühiste pistetega ennast terve päeva vaevata.

Kihilised šokolaadiküpsised

Aegumatu klassika! Ma ostan neid ka praegu, vaatamata sellele koledusele mis poekookides reeglina sees on. Aga nii head on ju :)

Kui mu sõbranna aga kihilisi küpsiseid ise tegi ja väitis selle toimingu veel suhteliselt lihtsa ka olevat, pani see mul mõtte idanema. Nii ma eelmisel nädalavahetusel namis oleva Tallinna Teeninduskooli retsepti järgi neid headele sõpradele pakkumiseks valmistasingi. Jah, keerulist ei ole siin midagi. Veidi tüütu on 5 põhja küpsetamine, kuid samal ajal kui üks põhi küpses panin teise plaadi lahtise akna juurde jahtuma ning kolmandale määrisin moosi. Kokku läks aega kindlasti alla 2 tunni.

Kihilised küpsised

350 g võid

350g suhkrut

350 g jahu

9 muna

Vahele:

600 g moosi (kasutasin punasesõstra tarretist)

Peale:

350 g tumedat šokolaadi (kasutasin Laima 70%)

Vahusta toasoe või pehmeks vahuks, lisa jahu. Vahusta munad koos suhkruga kohevaks. Sega munamass osade kaupa jahu-või segule, kuni saad ühtlase taigna.

Määri saadud taignast 5 õhukest küpsisepõhja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures kuldseks. Minul kulus selleks ca 11 minutit.

Määri jahtunud küpsisepõhjadele keedis ja pealmine kiht kata sulatatud šokolaadiga.

Originaalretseptis oli šokolaadi kogus küll 400g tumedat + 100 g valget, aga minu arvates sai 350 g juba päris paksu kihi katteks. Ma ilmselt paneks teinekord ka viimasele kihile šokolaadi alla moosi, sest külmikust võttes lõi osadel tükkidel šokolaadi kihi lahti. Ja veel, ilmselt oleks mõistlik pisut oodata šokolaadi tahenemist ja enne külmikusse panemist plaadid tükkideks lõigata. Ma ootasin tükeldamisega küll lausa paar tundi peale külmikust võtmist, kuid ikka kippus pealmine kiht murenema.