pühapäev, aprill 12

Pasha ja ei muud

Plaanis oli tänahommikusest pidulauast pikemalt kirjutada, Allan vaeseke ei saanud söömagi hakata enne kui mul fotokaga mitu tiiru ümber laua tehtud :) Aga tulemuseks ainult üks õhtuhämaruses saadaud pasha pilt. Ei muud. Sest fotoka mälukaart otsustas just täna lolliks minna ja ainus mis aitas oli formaatimine, mille käigus tänastest piltidest ilma jäin. Õnneks olime hommikul keskendunud rohkem munade koksimisele ning kiluleibade ja fetajuustupirukate mugimisele, seega õige nurga all tehtud pilt ei reeda mõningate tükkide puudumist pashast ;)

Retsept on Krentu blogist, kes nii armsalt oma pasha saamisloost kirjutas, et mul ei tekkinud hetkekski kahtlust selle headuses. Kui ikka põlvkondade kaupa on mõnda rooga aastast aastasse valmistatud, siis peab millegi oivalisega tegu olema. Maitsestamiseks kasutasin sukaadi ja hakitud sarapuupähkleid ning ei tulnud pettuda. Kuna pasha sattus meie lauale üldse esmakordselt, siis kiitsime juba reedest lahjamat kakaopashat. See kuumutamata variant maitses meile mõlemale natuke enam ja nüüd hääd kraami maitsta saanuna ei möödu meil ilmselt ühedki ülestõusmispühad enam pashata.

Vaadake ka nami-nami kooskokkamisse, nii ilusaid ja ahvatlevaid pilte ning retsepte pashadest leiab sealt ;)

3 kommentaari:

Pille ütles ...

Mu tänavune kolmas pasha oli ka Krentu retseptist inspireeritud. Sealt läheb tükk mu emale, sest Krentu ema ja minu ema on head sõbrad ja ema tahtis väga seda pashat proovida :)
Aga ma muutsin retsepti, kuna eelistan natuke vähem võid pashasegus (kogemused, noh).

Krentu ütles ...

No tore et Sa ka "meie pere" pashat proovisid :) Me ka sõime seda (ema tegi, sukaadi ja mandlilaastudega).

Liina ütles ...

Võib vist ütelda, et Krentu pasha on läinud rahva sekka...:-) Ka mina katsetasin järele teha, aga pistaatsiapähklite ja marmelaaditükkidega. Ja tuli väga hea. Mulle meeldisid just keedetud munad retseptis.