Mõned mälestused on lapsepõlvest nii ehedad, et neid taaselustada tundub võimatu. Kui mõelda maitsete keeles, siis on kaks rooga, mille maitset ma iialgi ei unustad. Üks neist on vanavanaema äsja ahjust tulnud ja imeliselt lõhnav karask, mille pärast tasus ahjukütmise perioodi oodata, sest see lükati ahju küpsema peale tuha väljavõtmist. Teiseks selliseks maitseks on sõir, tumekollane ja köömnene, mõnusalt tihke ja natuke juustuse mekiga.
Kui miski mälestus on nii ilus, siis seda rikkuda tundub kerge. Seetõttu ei ole ma kunagi isegi mõelnud, et võiks sõira tegemist proovida. Kuid kui Anu juures sain proovida Triinu tehtud varianti ja Triin selle valmistamist kui imelihtsat kirjeldas, hakkasi idanema idee ka ise katsetada. Retsept on nami-namist, ilma eriliste mugandusteta. Kuna ma köömneid eriti ei armasta tegelikult, siis Manni basiilikuga sõirast inspiratsiooni saades lisasin ka värsket maitserohelist, seekord murulauku siis.
500 g kohupiima
1 l piima
2-3 sl võid
1-2 muna (panin 1 muna + 1 munakollase)
1 tl soola
2 tl köömneid (panin selle asemel 3 tl hakitud murulauku)
Kuumuta rõõsk piim keemiseni, lisa kohupiim ja kuumuta, kuni eraldub vadak (ehk valge piima asemel on potis valkjaskollane läbikumav vedelik). Kalla sõelale nõrguma (ära raskust peale pane, lase rahulikult nõrguda 10-15 minutit).Sulata potis või, lisa nõrgunud kohupiimamass ja kuumuta pidevalt segades, kuni moodustub ühtlane mass. Sega juurde soolaga lahtiklopitud munad ja köömned. Kuumuta pidevalt segades veel 3-5 minutit keskmisel kuumusel, aga ära keeda! Pane külma veega kastetud vormi hanguma.
Ütleme nii, et kui ma nii selgelt ei mäletaks vanavanaema sõira maitset, siis võiks öelda, et tuli välja päris söödav. Aga minu oma sai oluliselt õhulisem ja pudedam, samuti ei ole sellel imelist kollast värvi, mille võin ilmselt tavaliste poemunade kasutamise kraesse kirjutada. Kuna ma aga laupäeval pean minema nagunii Tartusse bakatöö seminarile, siis pärast seda on kohustuslik käik vanavanaema juurde, tema sõiravalmistamise nippe uurima. Kuigi ma kahtlen, kas poekraamiga sellst audentset maitset on võimalik taasluua.
3 kommentaari:
no tubli sõiramaania on lahti läinud :) kle poes müüakse ka kollaseid mune muide. talumunad või kuis neil kiri karbi peal ongi, vbla ongi kohe et kollased munad.
aga sa oled õnnelik inimene, et lähed ja uurid vanavanaema käest kohe nipid järele :) ma tunnen nii puudust vanaema kokakunstist ja sellest, et ei saa enam ammu tema käest nippe uurida, siis, kui selleks veel võimalust oli, siis muidugi nipid ei huvitanud... ma kohe tervitaks su vanavanaema, kui ta mind tunneks, mina olen vähemalt teda pildi pealt näinud :)
Anu, ma jagan siis oma teadmisi ja vanavanaema sinuga ka, kuna sul omal vana(vana)ema käepärast enam pole :)
Mul on vedanud tõesti, meil on mu täditütr laste olemasolu tõttu 5 põlvkonda elus ja naisliinile on pikka iga antud. Aga oma vanavanaemast plaanin juba pikemat aega kirjutada, üks väga-väga tähtis inimene minu elus.
Mulle tuli kohe sõira maitse suhu, mmmõnus. Kahjuks meie kandis ja minu vanaema seda ei teinud, aga sõir on minu jaoks viimase aja avastus.
Postita kommentaar