Tavaliselt ma ootan oma sünnipäevi. Mõnusat olemist ja vahvat pidu sõpradega ning hubases õhkonnas õhtusööki sugulaste seltsis vanemate juures. Seekord oli kõik kuidagi teisiti. Mingi imelik ärevus oli hinges ja eks see uus number vanuse ees tundus ka hirmutav :) Ikka ju olen mõelnud, et mis minust on saanud ja millist elu ma elan kui olen näiteks ... aastane. Oma unistustest lähtudes oleks nii mõndagi teisiti, kui hetkel on. Mitte ilmtingimata halvasti ei ole praegu midagi, aga teisiti. Seekord piisas juba ühestainsast taolisest mõttest, et mind sünnipäeva eel kurvameelseks muuta.Aga ei juhtunudki midagi plahvatauslikku, kui 30 ette lõi. Oli hoopis Allani hommikune äratus lillede ja kingitusega ja armas pidu töökaaslastega (selle suure šokolaadist luige, nüüdseks küll juba pea ja kaelate, kinkis ka üks imearmas töökaaslane). Kuna pidime samal õhtul Põlvasse sõitma, siis õhtusöögiks mõnes õdusas restoranis aega ei jäänud, hoopis oma elu esimese kabanossi ostis Allan mulle :)
Laupäevane esimene pidu pidi algama päris varakult ja ilmselt sellest tingitud kiirustamise käigus lõi Allan grilli jaoks puid peenemaks nüsides kirvega kätte, mis päädis tema jaoks 5 õmblusega Põlva kiirabis, ilma tuimestuseta kusjuures. Aga ülejäänu õnnestus nii nagu lootsin ja pühapäeval heade sõpradega koos olla oli veel eriti tore. Nädalavahetuse lõppedes tuli tõdeda, et sünnipäevad on endiselt nauditavad ja minu kummalised meeleolukõikumised lihtsalt seekordse numbriga kaasnenud paratamatud kõrvalnähud. Nii, et laupäevast kodust pidu sõpradega meie Tallinna kodus ootan juba suure õhinaga :)
Aga et vanusega osavust juurde ei tule, on küll selgemast selge. Koju jõudes õnnestus mul kingitud orhidee kõige kaunimate õitega vars vastu köögi õhupuhastajat koksata, nii et see murdus. Küll mul oli kahju, pisarad tõi silma lausa. Aga kass andis täna vaesel lillele veel oma osa, ajades kapi pealt maha, nii et mu ilusaim lillepott täpselt pooleks löödud sai. Lill ise jäi terveks, niivõrd-kuivõrd.
18 kommentaari:
õnne sulle, lilleke. ma arvan, et uus Murphy seadus on olemas: mida ilusam orhideeõis, seda tõenäolisem, et kass või töömees või kesiganes, kasvõi sa ise :) selle ära murrab/murrad.
kusjuures mul on ka sulle kingitus :) loodan seda lähipäevil oma blogis presenteerida, eputada on ju ka vaja ;)
Veelkord õnnitlused!
Pole see 30 midagi hullu, on isegi veel vanemaid ja kah suht koht elus :).
Tuttav tunne. :) Kuigi ma ei saa aru, miks 30 teistmoodi on, kui 32 või 28.
Seepärast oli minu jaoks keeruline vastata küsimustele, et noooh, kuidas siis tunne on ja et kas nüüd peaks hakkama ikka rohkem tervist soovima. Omast arust ei saanud ma ka veel 60, et kohe tervis peaks käest minema. Nii et, säilitagem optimismi, 30-sed on alles noored, elu veel täitsa ees. :)
Anu, ma olen nüüd põnevil :))
Aga ma täitsa usun, et minust vanema inimesed ka kõik täitsa elu ja tervise juures, ei teagi mis verstaposti see 30 minu jaoks endast kujutab :) Imelik endal ka, et niimoodi rööpast välja lõi veidi, aga ju ma siis iseendas või kes teab milles pisut pettunud, et ei olegi oma eluga nii kaugele jõudnud, kui lootnud olin. Aga muidu täitsa ilus elu ju :D
Palju õnne!!
Palju palju õnne Sulle veel tagant järgi!
Ja ära muretse ilusamad ajad on kindlasti Sul veel alles ees!!
Mõnusat pidu
Palju õnne!
Meil peres nali, et kui 30 siis vanamutt :P Kõik sai alguse minust, kui ma pubekana olin enda jaoks välja mõelud (mul keerles igasugu huvitavaid mõtteid peas :P), et kui inimene (naine siis) on 30 siis ta on vanamutt valmis. Ma oma suure suuga jagasin oma mõtet tädiga. Ja juhuslikult sai tädi sel päeval 30 :P Tädi ootas aastatid aga sai mulle tagasi teha :D
-Savitaks
Veelkord - õnnitlused! See kirveõnnetus oli ikka jube. Hea et sõrmed otsa jäid... Ja miks siis tuimestust ei tehtud?
Tänan Teid :)
Krentu, arst arvas, et siis kui tiumestuse mõju kaob, on hullem valu, eriti kui pidu tulemas. A. muidugi marssis bravuurikalt uksest sisse ja arvas, et arst võik selle "väikse haava" peopesas püstijalu kokku traageldad :) Võibolla siis väike saatan arstis mõtles tugevale mehele koha kätte näidata ;) Pärast A. rääkis küll, et kui peale kolme pistet tädi ütles et veel ja siis veel üks, tuli pisar silmanurka.
Palju õnne! Minu jaoks oli 30 (ja mõnedki aastad peale seda) kõige mõnusamad: kõik kahekümneste mõttetud ebakindlused ja asjatud tõmblemised seljataga ning vanemate tervise- ja mäluprobleemid veel ees :P Ma olen siiani arvamusel, et naise kõige paremad aastad on 30-35, kuigi ega hiljem ka hull elada pole. Nii et naudi!
Õnne! Õnne! Õnne!
Mina süüdistan naisteajakirju. Seal pidevalt artiklid sellest, kuidas nii, kui 30 kukub, tulevad kortsud näkku, vajuvad kõik strateegilised kehaosad lönti ja üldse hakkab kõik allamäge minema.
Aga usu mind, tegelikult pole see 30+ nii hull midagi :)
Õnne, õnne, õnne!
Ma kuulun ka nende hulka, kes sellist 30 ümber vanust naudib. Või noh ma vähemalt arvan nii. Vaatame mis ma järgmise aasta septembris räägin :D
Õnne, õnne, õnne!
Ma kuulun ka nende hulka, kes sellist 30 ümber vanust naudib. Või noh ma vähemalt arvan nii. Vaatame mis ma järgmise aasta septembris räägin :D
Kus pilte näha saab? Ja kuidas edeneb töö, mille tarbeks puhkus võetud:-)
Palju, palju õnne ja armastust!
Aitäh veelkord :)
Tullia, ma katsun need flickerisse panna. Tööga läheb nii ja naa ütleme nii, et 30 % on tehtud, aga eks ma pingutan 15. maiks ikka valmis. Loodetavasti :)
Palju õnne Juubeliks! 30selt õige polka alles hakkab pihta!
Te olete kõik nii armsalt poitiivsed, et hakka või uskuma, et parimad asjad elus alles ees :))
Postita kommentaar