Tomten

Muster: Tomten Jacket Elizabeth Zimmermannilt
Lõng: Novita Luxus Stone, pruuni 750g, halli 100g
Vardad: ringvardad 4,5 mm

See oli nüüd juba üle-eelmisel suvel kui minu kallis A. mulle etteheite tegi, et temale miskit kunagi ei koota. Ma olin üsna pahviks löödud sellest avaldusest kuid võimalust kasutades ladusin talle ette mitmeid mulle meelepäraseid kampsunimustreid. Tema valik langes kiiresti Tomteni kasuks. Ma olin ka rahul :)

Lõnga valimine osutus juba keerukamaks ülesandeks. Oleks tahtnud midagi tviidilaadset, kuid valik meil kesine. Tellima ei tahtnud USA-st hakata kuna näpud juba sügelesid. Lõpuks sobisid härrale Novita Luxus Stone kaks tooni ja nii ma need ka ära ostsin.

Arvutustööd tehtud, lõin vardad lõnga sisse ja läks käima. See oli siis 1. septembril 2008 :D. Algul oli tore kududa mindless parempidiseid ridu, kuid õigepea oli mul tunne nagu kooks põrandavaipa. Lõputud parempidised read, rida rea otsa. Puhh. Ja nii ta seisma jäi, nii umbes kolmveerand aastaks. Kui ma eelmisel sügisel peale sapiseid märkusi tulevase kampsikuomaniku poolt selle taas kätte võtsin, läks libedamalt, eriti käeaukudeni jõudmise järel. Panen siis kirja ka mis ma teisiti tegin kui originaalis. Palju kasutasin Jared Floodi muudatusi.

• V-kaelus, et vältid väga suurt kapuutsi. Samal põhjusel vähendasin kapuutsiks kootavaid silmuseid 24 võrra, kududes mõlemalt õlalt 6 esihõlma ja 6 tagaosa silmust kokku.
  

• Kapuutsi kuklaosas kahandasin natuke alguses, kudusin veidi ja siis jälle kasvatasin, et järgiks peakuju ja oleks mõnusam. Terava tipuga kapuuts ei tulnud kõneallagi, sobivaks osutus variant kus käiku läksid nii lühikesed read, kahekaupa kahandamine ja järelejäänud silmad õmblesin Kitchener Stitchi kasutades kokku.

• Varrukad kudusin õlaosas lühikesi ridu kasutades, nii sai õlast hästiistuva kampsuni. Samuti kahandasin varruka laiust iga 14 rea järel.

Lõpuks kui kamps oli valmis, nööbidki ees, avastas kallim, et kapuuts on ikka liiga terav. Egas midagi, veelkord esiliistu ja alumise ääre ülesharutamine ja kapuutsi umbes... sajandat korda uuesti kudumine. Seetõttu sain veel jõululaupäeval vahetult enne surnuaeda minekut nööpe ette õmmelda. Aga peaasi, et omanik lõpptulemusega rahul. Ja seda paistab ta olevat.

Ühtalsi kvalifitseerub see mu lemmikkudumiks mis valmis aastal 2009. Ma piltide puudumisel ei saanud Kajakalt ja Tiinalt saadud meemi enne taha, ainult kuu aega hilinesin :)

Kus olin mina kui...

Anu ja Triin saatsid:)

Kirjuta, kus olid sina, kui…
***
1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?
Mu vanemad olid siis veel nõnna noored, et ei osanud minust veel unistadagi :)

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?
Mähkmetesse vast enam ei teinud kuid kasteaias ka ei käinud veel

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?
Käisin 0 klassis sellel ajal ja ei meenu sellest miskit, tean et juhtus aga ilmselt vanemad ei tahtnud hirmutada õudusjuttudega.

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?
Mina olin tädiga ühe praeguseks lahkunud inimese sünnipäeval ja istusime aianurgas ning küpsetasime šašlõkki. Ema-isa olid küll balti ketis, ei mäletagi täpselt kas Viljandi või Pärnumaal ... mind põlati liiga titeks ja kaasa ei võetud.

5. … Estonia uppus 28.9.1994?
Millegipärast ei mäleta ma sellest midagi, kus ma olin või mida tegin. Olin esimest aastat gümnaasiumis. Õnneks meil ühtegi lähedast inimest Estoniale ei jäänud. Õudne oli neid uudiseid lugeda, kuulata ja vaadata, õudust mäletan sellest ajast küll.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?
Mäletan seda hästi, sest järgmisel päeval alustasin iseseisvat elu üliõpilasena Tartus. Ärkasin ärevusest vara ja lülitasin oma toa teleka sisse ning nägin kohe kuidas uudis jooksis ekraani ülaservas. Ajasin vanemad ka üles ja ütlesin mis juhtunud oli. Oli kuidagi kummaline tunna, et ka sellised inimesed surevad.

7. … saabus aasta 2000?
See on vist üks väheseid aastavahetusi mis ma vanemate ja sugulastega vastu võtsin. Olin väga tujust ära oma tollase poiss-sõbra pärast kes oli sõjaväes ja välja ei saanud selleks päevaks. Või valetas ta mulle ja ei tulnud lihtsalt koju, kes seda enam teab tema hilisemaid vägitegusi arvesse võttes.

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?
Olin tööl kuid siis midagi sellest ei teadnud, kuna raadiot ei saanud kuulata ja telekat meil polnud. Peale tööd sain isaga kokku ja tema autos siis kuulsin mis juhtunud oli. Tohutu hirm valdas mind, nii puutumatu USA oli langenud terrorirünnaku ohvriks. See tundus kohutav, arvasin et nüüd läheb raudselt sõjaks.

9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?
Räpinas sõpradega, tundeid ei tekkinud. Minu jaoks oli ta nagunii justkui elav laip kes aegajalt skandaalidega seoses ajakirjanduses figureeris.

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Loomulikult Bradi ja Angelina lahkuminek, kuigi seda uudist täna juba kummutatakse :P Teglikult Etioopia lennuki merre kukkumine, hirmus.
Ise tulime eile maalt koju ja laisklesime niisama, peale kolme päeva pidutsemist.

Enam ei tea kes on juba teinud, aga kirja saavad sellised nimed: Triibik, Oravake, Tullia, Krentu

Sushitegu

Minu oskused piirdusid siiani vaid makirullide kokkukeeramisega. Eile proovisime Anu juures nõksa keerulisemaid võtteid, nagu munarulli küpsetamine ja california makide keeramine jne. Põnev. Minu meelest sobib sushitamine imehästi seltskondlikuks ettevõtmiseks, ise neid kõigile söömiseks oleks tüütu valmistada. Aga niimoodi kõik koos, ümber laua, jutuvada ja väike valge vein kõrvale - mõnus.

Jätan meelde, et sushiks sobib imehästi meie pudruriis ja et riisi pesemisse ei tohi kergekäeliselt suhtuda. Riisi keetmine õnnestus minu 5+ nami-nami instruktsioonide kohaselt. Ja vot seda munarulliasja ma proovin õige pea, nii lahe oli selle tegemist vaadata. Ja jube hästi maitsesid ka tavalised lõhetükike-riisipallil sushid. Ma nimedega jään hätta, püüdsin küll hoolsalt Kaja õpetussõnu kuulata aga need nimed, need on ikka puhta sassis.

Paranksi kook ja Triinu rulaad, Mann ütleks selle kohta "viisid jalad suust" :) Ma olen seda kooki isegi teinud, nagu selgus, nüüd kindlasti teen veel. Nii hea oli. Rulaaditegijat minust ei ole, aga kui Triinu perekond taas seda söömast keeldub, siis ju nõu, mina tulen appi :)

Pilte näeb flickeris.

Milko

Meie majas ei ela mitte ainult Allan, mina ja Vanessa, vaid vahetevahel külastab meid ka mõistatuslik tegelane Milko. Ja ikka alati siis, kui miski jama on toimunud. Näiteks kui keegi piimapaki külmkapi asemel köögiletile unustanud on või kui pesu pesumasinas peale masina töö lõppemist paari tunni pärast avastame või kui trenniriided ühes märja käterätikuga ka järgmisel hommikul veel põrandal vedelevad... Kes tegi, vaatame üksteisele ja vahest ka Vanessale otsa, kõik kehitavad õlgu või vaatavad ilmsüütute silmadega vastu. Ühesõnaga Milko tööpõld on lai ja satub ta meie juurde ikka ühtelugu.

Täna näiteks oli see tegelena minu vannitoa põrandal kääriva eelleivataigakaussi astunud ja sellel oleva köögirätiku sinna sisse nutserdanud. Kuna Allan oli tööasju ajamas, mina lugesin raamatut elutoa diivaninurgas ja kass magas õndsat und duššikabiinis kõht taeva poole - siis ei jäänudki üle kedagi muud kui Milkot süüdistada. Ok, kass sai ka väikse sõimu osaliseks, vähemalt oleks ta pidanud märkama kui see tegelane meie vanitoas pättusega tegeles.

Jõuluvana kingikotti

Ja ongi pühadeaeg läbi ning algab taas argipäev. Muinasjutuline ilm on need jõulud ja aastavahetuse eriliseks muutnud. Jõulud möödusid meil taas Lõuna-Eestis. Jõudsime igale poole kuhu plaanitud ja saime paljude kallite inimestega koos olla. Jõuluvana oli samuti väga helde, muuhulgas tõi ta mulle Jamie Kokakooli raamatu, emailitud malmpoti, väga laheda silikoonist kokkukäiva sõela, dr. Hauschka kosmeetikat, isa mandoliiniansambi cd, vanaemalt väga armsa ja vana setu savikannu, ema tehtud pajalapid jpm.

Ise panustasin jõuluvana kingikotti ka seekord mõningal määral isetehtud kraamiga. Muidugi oli terve hulk kinke ka poest pärit, aga see isethtu kinkimine polegi minu jaoks eesmärk omaette.

Sellel aastal said mitmed sugulased kingiks juba eelnevalt juttu olnud Brownide segu ilusates klaaspurkides. Purgid peitsin Triibikult napsatud idee järgi õunapoolikutega trükitud riidest poekottidesse. Kotid ise, tõsi küll, on pärit HomeArtist, sest õmblusmasina sain endale alles peale jõule :)

Allani suurem vennatütar ja minu tädipoegade tütred said endale kangavärvidega maalitud pluusid. Särgid ise on pärit Zarast, selgus et ega ühevärvilisi ilma kaunistusteta pluuse polegi nii lihtne leida. Oma ristitütre pluusi tegin valmis juba siis kui me Triinu juures kätt harjutamas käisime, teised pusisin hiljem kodus. Lihtsad käevõrud tegin ka, pisematele elastikniidile ja suuremale eelpainutatud traadile helmeid lükkides.

Muster: omalooming

Lõng: Lane Cervina Merino Superfine, ca 150 g

Vardad: 3,25 ja 3

Kudumata ma ka kuidagi ei saa. Esimese kingiga oli eriti lihtne, ristitütar vajas lasteaia jõulupeole boolerot kleidi peale. Tema emalt sain värvisoovi ja pildi kuidas asi enamvähem välja peaks nägema. Ranglaanlõikega pisike boolero ei ole miski raske ülesanne, kuid ilmselt on seda oluliselt lihtsam kududa kui pisike modell käepärast oleks. Saaks aegajalt selga sobitada ja oleks pisut kindlam. Nüüd hoidsin hinge kinni kui Greete "proovi" tuli, sest jõudsin selle mõõtude järgi päris valmis kududa eelnevalt. Õnneks sobis kui valatult :) Äärtes lihtne pikoo, proovisin üht ja teist kuid lõpuks tundus nii kõige parem. Lõng on ääretult pehme, ideaalne pisikestele kudumiseks. Villane, kuid meriinole omaselt üldsegi mitte kare.

Muster: Luna Moth Shawl

Lõng: Rowan Kidsilk Haze, ca 50 g

Vardad: 4

Pitssalle olen ma nüüd juba päris mitmeid kudunud, kuid selgub, et mõned on ikka veel ilma jäänud. Tegelikult ei osanud ma arvatagi, et mu teisele ristiemale ka selline meeldida võiks. Kui ema eelmisel aastal kingiks Kiri salli sai, selgus aga tõsiasi, et temalegi meeldiks üks selline väga. Lõngaks sai taas Rowani Kidsilk Haze, kuid kuna tegemist on tõeliselt särtsaka daamiga siis ei tulnud mingi tagasihoidlik toon üldse kõne allagi. Sai selline tumeroosakas värv valitud. Mustriks Luna Moth, mis ammugi to-do-listis seisis. Äärde tegin kudusin küll hoopis tavalise nooleotsamustri, algupärane sallilõpetus mulle väga ei meeldinud. Seetõttu ilmselt seni veel kudumata oligi. Kuid sellisena meeldis lõpptulemus nii mulle endale kui ka kõige tähtsam, kingi saajale.