Raamatud

Vahepeal olen jälle mõne toreda käsitööraamatu võrra rikkamaks saanud. Kaks neist sain kätte juba enne jõule ja nende osas võlgnen tänud Jutupaunale, teistel jõudsid postiga eile Amazonist.

Jutupauna kaudu tellisin:
* Pam Alleni Scarf Style . Salliraamat on lihtsalt VÄGA HEA! Tõeliselt väärt ost ja praktiliselt iga asi on teostatav. Korduvalt läbi vaadatud, kuid paikneb ikkagi kogu aeg käeulatuses ;)
* Candi Jenseni Knitting Loves Crochet'i. Sellest kuidas kudumine heegeldamist armastab võiks ju väga mahuka ja huvitava teose kokku panna, aga see raamat pole seda mitte. Kahjuks oli raamat tellimuse esitamise ajaks veel ilmumata ja kuskil piiluda sellesse ei saanud. Aga eks internetist tellimisega kaasneb paratamatult selline risk.

* Stitch' n Bitch oli teadlik valik, varasemast on mul olemas ka sama sarja Happy Hooker. Meeldis ja seda julgem oli ka teisi raamatuid tellida. Põhitõdede osas on väga asjalik Knitters Handbook ja palju huvitavaid ideid on Nationis. Nende raamatute kohta saab põhjaliku ülevaate ka internetis sellelt leheküljelt.

Jõulupidu

Kui Allani ettevõtte jõulupidusid ei korraldaks, poleks mina sellel aastal mitte ühele saanudki. Aga õnneks on neil jõuludeks ilus traditsioon: etendus ja õhtusöök mõnes Eesti teatris ja sellel järgnev pidu sama linna klubis. Selle aasta pidu toimus Tallinas Vene Draamateatris ja edasine Astori Palace'is. Etenduseks oli naiste ja meeste erinevuste kulul nalja heitev ühemeheshow "Ürgmees". Ma pole Jan Uuspõldu näitlejana kuigi tõsiselt võtnud, seetõttu olin hämmeldunud selle mehe andekusest publikut naerutada ja üksinda terve etendus välja vedada. Vene Draamateater ise on ütlemata ilus, vanelikult külluslik, aga väga kaunis ikkagi. Väga hea idee pidu just Vene Draamateatris korralda, sest kui sageli eesti publik ikka sinna sattuda võiks.

Astoria, hmm, pigem üllatavalt kitsas ja mitte sugugi luksuslik nagu oleks oodanud. Viimase paari aastaga olen suhteliselt viletsaks klubikülastajaks muutunud ja seetõttu polnud sinna varem jõudnud. Ma arvan, et meid oli kokku ca 200 inimest ja seda on selle klubi jaoks selgelt juba liiga palju. Istekohti vähe ja õhku veel vähem.

Kokkuvõttes õnnestunud ja kaunis oli see jõulupidu,jääme ootama järgmist aastat!

SKS vol 2

Loosi tahtel sattus minu salasõbraks Tiina, kelle blogi polnud mulle selleks hetkeks üldsegi mitte võõras. Üks oli aga kohe esimesest pilgust selge, sokitegu ma ette võtma ei hakka, sest selles vallas on minu salasõber lausa meister ;)

Muidugi selleks ajaks kui mina kingiga juba algust olin teinud, muteerus ta hoobilt ka sallimeistriks. Harutama ei hakanud, salle ei saa ju kunagi liiga palju olla ;) Lõngaks on Titan Wooli imepeen meriinovillane, neljakordselt, vähemaga tundus soojaandmise efekt kuidagi kahtlaseks jäävat. Vihtide keradesse kerimisel aitas Allan ka, aga ainult kahe esimese puhul, teised kaks mässasin ise. Hirmus töö, ma ütlen. Kudumine oli selle kõrval juba fun, ikka õhtu ja mustrikord, õhtu ja veel üks mustrikord jne. Õnneks jõudsin õigeks ajaks valmis. Hästi pehme ja mõnus sai, meriinol on õnneks kõik villa head omadused aga puudub minu jaoks ebameeldiv karedus.

Loodetavasti Tiinale meeldib!

Postkaardid

Lapsepõlve jõuluajast on mul meeles, kuidas juba nädalaid enne pühi hakkas saabuma häid soove ja palavaid tervitusi täis kirjutatud postkaarte, lähemalt ja kaugemalt. Mõnel päeval oli neid postkastis mitu, mõnikord võis juhtuda, et mitte ühtegi. Viimaseid päevi tuli ette harva, pisike pettumus puges siis hinge.

Eelmisel aastal saime kaks jõulukaarti ja küll oli tore üllatus neid oma posti hulgast leida. Juba siis küpses otsus, sellel aastal saadame ise oma kallitele jõulutervitused posti teel. Ei mingeid e-kaarte ega sms'e.

The Holiday

Käisime täna töökaaslastega vaatamas Puhkust, esilinastus on küll alles homme aga meil oli selline meeldiv võimalus. A.Le Coq Sviit on väga mõnus koht sellise armsa ja romantilise komöödia nautimiseks ja punane vein sobis oluliselt paremini selle kõrvale kui coca ja popcorn. Et natuke õigustada sellist ajaviitmist, eelnes filmile ettevõtte juhi poolt ettekanne töötajate rahulolu uuringust;)

Filmi algus tundus vägagi bridgetjoneslik - Iris'e (Kate Winslet) armumine töökaaslasse, reetmine, kihluse teatamine teise naisega (ka töökaaslane) ettevõtte jõulupeol, kibedad pisarad, ohtralt veini jne. Maakera teisel küljel jätab oma truudusetu elukaaslase maha Cameron Diaz'i kehastatud Amanda ja lähebki lahti. Kas olete kuulnud midagi puhkuse veetmisest kodude vahetamise teel? Mina ka mitte, aga sellest ettevõtmisest saabki kõik alguse. Murtud südamete ravimine keskkonna vahetuse teel - pole ju uus mõte tegelikult. Aga filmis töötab eriliselt hästi. Pole ka ime, Jude Law võiks iga südame paugupealt terveks ravida ;)

Inglismaa külad ja justkui muinasjutust pärit majakesed tekitavad minus alati vastupandamatu soovi kohvrid pakkida ja maalt välja rännata. Kaunis lumine Inglise maastik, hubased pubid ja mõnusalt õdusad ja asjadest pisut nagu ülekuhjatud kodud, see kõik on nii igatsust tekitav.

Ei olnud imalaksmuutuvalt magus, just parasjagu selleks et mõni pisar silmanurka meelitada. Suurpärane inglise huumor. Ja muusika oli supper, natuke jõulu ja natuke romantilisi meloodiad, koju minnes ümisesin endamisi Have yourself a merry little christmas...

NB! Cameron Diaz kandis filmis mitmeid väga isuäratavaid kudumeid ;)