Külaskäigul Tarmo-Helje ja jõululapsukesest Greete juurde esitati mulle küsimus, mis pisara silmanurka tõi ja südame ärevusest põksuma pani. Kuna ma ettepanekuga pikemalt mõtlemata nõustusin, ei suuda ma oma õnne enam enda teada hoida - minust saab ristiema! Ma olen nii piiritult uhke, et mulle selline oluline roll kanda usaldatakse.
Augustis toimuva ristimise tarvis oli tänahommikune esimene kõne Kaarli Kogudusse, sest me Allaniga oleme leeris käimist siiani edasi lükanud. Nüüd oli vaja kiiresti tegutseda ja nii käisimegi juba täna lõunal avaldusi sisse viimas. Tore sekretär oli meid nõus lubama juba käimasolevale leerikursusele, kuigi kaks esimest tundi juba toimunud olid. Ma olen nüüd nii suures õhinas, kuid samas loodan, et suudan minule pandud ootusi täita ja Greetele hea ristiema olla. Just selline, nagu Greete vanaema on minule kogu mu elu olnud.
5 kommentaari:
oi, see on küll armas :) ja laps on nii nunnu!
Oi, ma tean seda tunnet! See on nii armas ja uhke tunne:)
Palju õnne!
te olete nii nuntsikud mõlemad:-)
Aitäh, ma juba ootan augustit, et saaks seda pisikest nuntsikut ametlikult oma ristitütreks nimetada ;)
ilus traditsioon.
Postita kommentaar