Harjumusest torkan allesjäänud lõngatokid/kerad ümmarguse tumba sisemusse ja unustan. Kui nüüd kaas enam hästi kinni minna ei tahtnud, kallasin suures hädas sisu põrandale ning ohhooo. Ja ma käisin veel eelmisel nädalal beebi sokikeste ning mütsi jaoks üksikuid tokke lõnga ostmas... Ei ole vist väga mõistlik käitumine. Pildil on näha vaid erinevad villaste ja puuvillaste lõngade jäägid, ära jõudsin eelnevalt juba sorteerida erinevad mohääride ja siidisegu lõngad. Ning miks mul küll nii palju heegelniite on? Need on ka pildi tegemise ajaks juba ära pandud. Mõned terved tokid helesinist ja rohekashalli Novita Samost panin sõbranna lapse jaoks kõrvale. Kududa armastava inimesena meeldib talle kindlasti rohkem ise oma pojakesele midagi toredat kududa kui minult kingiks saada :) Aga ülejäänud kraamiga peaks küll midagi ette võtma. Kusjuures mitmete lõngade puhul ma isegi ei mäleta mille jaoks ma neid kasutasin või kasutada plaanisin. Jah, ja kaks kastitäit kudumiks saada tahtvaid "päris" lõngu ju ootavad ka veel oma järge :)
4 kommentaari:
oo, milline varandus! tunduvad ägedad lõngad olema, ütleb lõngahoolik minu sees :)
Ma jään küll huviga ootama, mida Sa nendega ette võtad:-)
Väga tuttav tunne. Ma olen suutnud ainult nukuriided välja mõelda, kuhu sellised üksikud kerad on sobinud. Jään ootama uusi ideid. :)
vot see oli rahustav jutt minu kõrvadele ja silmadele....no ikka Anonüümsed Lõngahoolikud:)
Postita kommentaar