Eelmisel pühapäeval oli mul hädasti Tartust Tallinnasse saada. Allanil algas puhkus ja ta jäi Tartusse lõputööd kirjutama, imekombel polnud just seekord keegi sõpradest pühadeks maale tulnud. Et siis ühistransport pidi hädast välja aitama.
Juba aastaid polnud ma rongiga sõitnud, kuid mälestused olid positiivsed. Pealegi räägib üks peretuttavast suurettevõtte juht pidevalt rongi eelistest, et kui palju tööd on sel ajal võimalik ära teha või pärast väsitavat päeva Tallinnas pits konjakit rongis võtta. Ma jätsin küll konjaki ära, kuid täitsa vahva oli tõesti. Pileti ostsin õnneks juba netist ära, sest ilmselt pühadest tingitud tung I klassi vagunisse ületas kordi pakkumise. Tänapäeva rong pakub kõiksugu mugavusi kaasa arvatud WIF'i, baar ja täitsa mugavad istmed. Vaguni teenindaja oli tee-kohvi pakkumisega nii innukas, et peale neljandat katset ma lihtsalt andsin alla ja palusin kohvi tuua. Kuna kiirrong kohati päris suur kiirust aretas, siis tekitas see ka müra üksjagu. Algul veidi häiris, hiljem harjusin ära ja ei pannud enam tähelegi. Sõit kestis pisut üle 2 tunni ja seega jõudsin Tallinna kiiremini kui bussiga. Minu poolehoid on võidetud ;)
2 kommentaari:
Mul tekkis kohe suur soov rongiga sõita nüüd:) Lapsepõlve Riia ja Peterburi rongireisidest on head mälestused, eriti teest, mida õhtul kupeesse toodi :)
Jah Nüüd jääb ainult loota, et Pärnu - Tallinna vahel kah need 1 klassi vagunid sõitma hakkavad...praegune seis on ikka üsna nutune...
Postita kommentaar