Juba 3. advent... kuid kus on minu hinge soojendav jõulutunne? Mis lahti? Lumi tuli peaaegu maha. Reedel jõuluüritus mille raames Tannu ja Birgiti jõulukontsert Haljala kirikus (hinnang: keskpärane) ning õdus õhtusöök Rakvere linnuses. Jõulukingid said valdavalt soetatud selle nädalavahetusega. Päris 100% omatoodangut on seekord vähe, enamus läheb "poolfabrikaatidena" kingikotti. Inglise aka Triibiku puuviljakeeks 24.detsembri õhtut ootamas. Jõuluõhtu menüü enamvähem emaga kooskõlastatud. Küünlad ja mandariinid ja piparkoogid... ja ikka ei miskit.
No ja siis üks väga lähedaste sõprade tegu haavas mind täna sügavalt, võimalik et see ei olnud nii mõeldud. Ilmselt ei olnud. Aga mul on ikka valus. Ka sõprade perekonna väiksemaid liikmeid oleme oma sõpradeks pidanud. Eriti neid lapsi keda sagedasti näeme ja tihedalt suhtleme ning kalliks peame. Aga meid ilma lasteta ilmselt ei peeta perekonnaks. Kunagi ma Anu blogis just kiitsin, et meid ikka kutsutakse laste sünnipäevadele, mis sellest et ise ilma lasteta. Võtan sõnad tagasi. Ah, ma olen võibolla lihtsalt viripill.
Kuna Kayl juba ammu-ammu mul oma kolm soovi kuldkalakesele kirja panna palus, siis saagu see võlgnevus ka ära õiendatud :) Tegelikult on mõned soovid veel tähtsamad aga neid ma siia avalikult kirja ei pane ;)
1. Kaks nädalat kopsuklamüüdiat kergitas esikohale soovi omada tervist. Nii, et viirused külge ei hakkaks ja hullemad tõved ning hädad ka kaugele hoiaks.
2. Aega. Olla iseendaga, toredate sõpradega ja tegeleda meeldivate asjadega.
3. Rõõmsat meelt. Et jätkuks positiivsust ka kehvematel aegadel ja julgust unistada.
Ja kuna ma ise olen meemide osas hirmus vilets (tuli praegu mitu võlga meelde lausa) siis kedagi personaalselt koormama ei hakka, kuid annan vabatahtlikuse alusel võimaluse kõigil soovijatel oma kolm soovikest kirja panna.
10 kommentaari:
Tervis, aeg ja rõõmus meel - need on tõesti ühed õiged jõulusoovid :)
Ma just täna kurtsin, et aega üldse pole - jõulude ajal on mul alati soov igasuguseid asju ise teha ja meisterdada aga reaalsus on see, et heal juhul jõuan koristatud-kaunistatud. Ma ei tea kuhu see aeg küll kaob....
Aga selle sünnipäeva osas - kuigi ma ei tea täpset olukorda, siis ikkagi võtan korraks sõna - vahel näiteks, kui laste sünnipäevi peetakse mängutubades, siis seal on täiskasvanute jaoks nii hirmus vähe istumise-söömise ruumi jäetud, et minul on vahel olnud jälle piinlik, et vaesed külalised peavad kuskil põrandal istuma ja nosima. Ja vahel on mul olnud tunne, et äkki ilma lasteta perekonnad üldse ei viitsigi kuskil mängutoa-sünnipäeval käia, eriti just eelpoolnimetatud asjaolu tõttu. Nii et võibolla sinu sõpradel oli ka mingi mõjuv põhjus või kaalutlus. Nii et ära enneaegu ole kurb :) Ja head kosumist Sulle!
Ma tahaks ka aega. Ja mul on ka väga kurb, et mul pole sel aastal mitte ühtegi isetehtud kinki. Kui nüüd järele mõtlema hakata, siis ega eelmistelgi aastatel on suuresti ajapuuduse pärast tegemata jäänud ja ma kuidagi ei suuda suvel jõulukinke teha. :)
AGA, sel aastal ma mõtlesin, et ma ei põe selle pärast, sest ma pole mingi imeinimene kes kõike jõuab. Ja mis siis, et kink on ostetud, olen ma seda ostes mõelnud antud inimese peale ja vähemalt pakkinud ise, see on ka juba midagi.
Ja see sünnipäeva asi - võib-olla olen ma ka teinud mõnele sõbrale tahtmatult haiget. Sest me jätame siiamaani lapse sünnipäevale ilma lasteta inimesed kutsumata (va. sugulased), sest mul on alati olnud tunne, et ilma lasteta on inimsel lihtsalt ebamugav seal olla, kui kõigil on lapsed. Ma mäletan, et mul küll oli, kui endal last polnud...Aga võib-olla ei maksa kõiki enda järgi vaadata, teinekord ma vähemalt küsin ilma lasteta peredelt, äkki nad ikkagi tahaks tulla.
Ei ole ka mina jõudnud ise kingitusi teha ja tundub et seda aega ikka kipub vist kõigil väheks jääma. Vähemalt ma lohutan sellega ennast :P Ma pidevalt luban, et õpin ja hakkan oma aega paremini planeerima ja kasutama, aga ma lihtsalt olen loomupoolest pisut laisk ja aeglane ja olen leppinud sellega
Peamine on ikka tervis ja rõõmus meel ! Nii et, mõnusat jõuluaega Sulle ! Ja ikka rõõmsat meelt :)
ja usun, et su sõpradel oli kindlasti mingi põhjus selleks , ju nad arvsid tõesti et täiskasvanud ei viitsi või ei taha laste sünnipäevadel käia ja kutsusidki ainult lapsed
No, kas täna hommikul tuli jõulutunne. Meil näitas 15 kraadi miinust.
Mis laste sünnipäevadesse puutub, siis tean, et võid ka minu peale pahane olla. Meil on näiteks nii, et tulevad vanaemad-vanaisad, tädi-onu ja viimase lapsed ning aja on rahvast täis. teisele peole kutsume lapse sõbra, kellega ta rohkem kohtub, mängib ja seltsib. Nii väikeste lastega tulevad ikka kaasa ka emad-isad. Ma pole nt kuna mõelnud, et ma kutsu Sind seepärast, et Sul pole lapsi. Samas oleme alati võtnud rõõmuga vastu ka täiskasvanud (kelle lapsed on juba täiskasvanud:-)), kes ütlevad, et tahavad me lapsele õnne soovima tulla. Ära kurvasta, keegi kindlasti ei tahtnud sulle meelega haiget teha.
just õige see mängutoa asi. Tead. Nagunii üldse on raske leida mängutuba, kuhu kõik mahuksid ja siis käib lapsega ikka väike arutelu, et äkki me kõiki ei kutsuks. Ja mõistagi on laste "listis" esimesel kohal igapäeva sõbrad. Ja lastega sugulased tuleb ka ju kutsuda jne. See on lõputu logistika. Et paratamatult jääb kutsumata hulk inimesi ka lastega, keda tegelikult tahaks või keda tegelikult peaks. Ja nii see tuulepööris möödub. Vanemaid sagrides :). Et selles pole midagi isiklikku. Asjaoludsi arvesse võttes kutsutakse nii vähe kui vähegi võimalik ja ikka saab liiga palju :).
Tegelikult oleks täiesti tore kui sa lihtsalt ütleksid oma sõbrale, et voila, me tuleme teile laste sünnipäevadele. Siis saaks ometi ka rääkida lapsevanematega ja isegi lastega, mis oleks ju eriti tore!
nii tore, et sa keeksi linkisid, mul jääb nüüd otsimisevaev ära :D hakkangi homme tegema, mammud juba leos.
ma arvan ka, et sa lihtsalt ütle, et sa tahaksid sünnale tulla, et hea põhjus kokku saada. sest suur pidu ongi tavaliselt alati üks hull jooksmine ja rääkida ei saa niikuinii, ja tõepoolest, vbla lapsevanemad ei oska arvatagi, et see sulle oluline on. nad on kindlasti meelitatud.
kena jõuluaega ja rõõmsat meelt!
Anu
Tänud lohutamast, täna vaatan juba ise ka veits värskema pilguga asjale ja nii hirmus ei tundugi :)Külas käisime ikka, ainult kahekesi eraldi teistest sõpradest, kel ka lapsed olemas.
Eks see, et tegemist meie sõpruskonna esimese "beebiga" kes nüüd küll juba viieseks sai, on ta pisut rohkem ka südame külge kasvanud. Aga see nähtamatu bärjäär, mis lapsevanemaid ja meid eraldab, sai esmakordselt niivõrd tuntavaks.
Mina olen oma ristilapse pere sünnipäevade puhul viimasel ajal kohe öelnud, et ma siis ei tule kui on sugulased ja palju rahvast. Et tulen hiljem või kutsun lapsed kuskile välja, ilma vanemateta. Nii on palju toredam ja rohkem aega lastega tegelemiseks ka.
Tervist ja ilusat jõuluaega!
need laste sünnipäevad on keemia kohe. kui mul last ei olnud, tundsin end küll nagu invaliid, kui mind ei kutsutud. no et midagi on kohe viga ja nii. õnneks enamik sõpru muidugi kutsus ikka ka :) ja kui kutsuti, käisin ikka mängutoas. seal ei pea ju istuma ja sööma. saab ka lastega mängida :)
minul ei ole iial sellist julgust, et kui on reklaamitud sünnipäev, ma saan aru, et mind ei kutsuta ja siis ma ütlen, et aga ma ikka tulen :)
karin
Selle jõulutundega on mul sel aastal sama lugu nagu sinul. Olen alati jõuluvaimustuses olnud, aga sel aastal lihtsalt on kuidagi tühi tunne.
Ja eks nende laste sünnipäevadega on keeruline küll. Ma ju tean üsna värskelt ;). Keda kustuda ja keda mitte, kellel oleks huvi tulla ja kellel mitte. Mõtlemist on omajagu. Tore on, et siiski külas käisite ja sellega ka mõista andsite, et see Teie jaoks oluline on.
Palju, palju tervisi sulle!
Postita kommentaar