Kas mängime kohvikut?

Kui on pisikesi tüdrukuid ja üle mõistuse palju erinevat puuvillast lõnga, siis ühte saab teise hüvanguks ära kasutada. Minust sai suvel nukk Sofiat heegeldades suur amigurumi fänn, ning kire rahuldamiseks hakkasin Luisale ja sõbranna tütrele mõeldes erinevaid "söödavaid" pudinaid nikerdama.  Küll lõppevad minu jääkide hävitamise projektid alati ühtemoodi - vajalike toonide puudumisel sigineb uut materjali juurde suuremas mahus kui neid eest ära saab kasutatud :)

Väike koogivalik

 Hommikusöök

Oma lapsepõlvest mäletan sagedasi poe ning kohviku mängimisi naabritüdrukutega. Kaup poodi tekkis käepärastest vahenditest ja kohvikus pakutavaid saiakesi ning pirukaid pidime lihtsalt ette kujutama. Minu ema on küll alati käsitööga tegelenud, aga temal polnud internetti, kust oleks häid ideid saanud ammutada :) Minul on internet koos väga vajaliku Ravelryga ning seetõttu saab minu lapsel olema kaupa, mida poemängus müüa ning kooke, mida mängukohvikus sõpradele serveerida. Luisa hetkel veel väga suurt huvi antud asjade vastu ei tunne, seega jäi tema varustamine mõneks ajaks soiku. Küll aga sai Gertrud omale mõned aed- ja puuviljaed ning muud head-paremat.

Natuke vitamiine

Lõngadeks on erinevad puuvillased ja bambuslõngad jämedusega ca 50g=120-160m ja heegelnõel 2,5 (enamasti). 

NB! Varem vaatasin taolisi kootud/heegeldatud asjandusi ja mõtlesin, et milleks? Peale tütre sündi sain aru :) Ei ole ju vaja osta plastikust vidinaid, kui saab oluliselt lapsesõbralikumad mänguasjad ise teha. Mis seal keerutada, väga tore on neid teha ka :)

Meie jõulud

Eelmise postituse jätkuks seoses lapsehoiuga, siis Luisa leppis mu sõbranna Marjanaga lausa nii hästi, et polnud meid kordagi tagagi otsinud. Kingid said ostetud, kaardid postitatud ja jõuluõhtu võis tulla.

Meie pühad möödusid traditsiooniliselt Lõuna-Eestis, kuid ebatavaliselt vaikselt. Minu jaoks. Meie haiguste laine siin tipnes minu jaoks hääle kaotamisega ja Allanil põskoopapõletikuga. Pidudevahelise aja ravitsesime ennast tublisti ja nii ei jäänud kusagil käimata. Jõululaupäeval valmistasime kodus kõik ette ja käisime kõik koos vanaemale-vanavanaemale häid pühi soovimas ning surnuaias küünlaid süütamas. Jõulujumalateenistusele läksid isa ja Allan (kes siis oli veel suhteliselt terve) kahekesi, me Luisaga pidasime targemaks endid kodus ravida. Hiljem liitus meiega veel mu tädi pere ning meil oli igati lõbus õhtu maitsvate toitude ja toredate kingitustega. Isa ja Allan ei istunud siiski kogu õhtu pidulauas, vaid panid ka Luisa kingituseks saadud mänguköögi kokku. Omaniku valvsa pilgu all mõistagi :)

Vanaemaga

Vanaisaga

Leiab tegevust

Mõni kink on kohe nii suur, et sobib turnimiseks

Ei jõua ära oodata kuna issi uue nukubeebi karbist kätte saab

Taas abilise rollis

Jõulu esimesel pühal sõitsime Rõugesse mu ristitütre sünnipäevale. Käisime küll ka Greete sünnipäeval Tallinnas, aga me ei hakanud traditsiooni rikkuma ja pealegi soovisime kõiki teisi ka taas näha. Jõulu teisel pühal oli meil traditsiooniline pidu Allani sugulastega. Seal käib meil alati ka jõuluvana, nii et keegi ei saa kohale ilmuda ettevalmistumata :) Kuna mina polnud võimeline piuksugi kuuldavale tooma, lunastasime Luisa kingipakke jõuluvanale patsu lüües, habemele pai tehes ning hädast aitas välja ka Luisa vanem onutütar Greta.

Jõuluvana ei ole vaja karta

Uudistame kingitusi

Kui ise veel salmi ei oska, siis kutsu onutütar appi :)

Jõudsin sel aastal ka mõned kingid kududa, kuigi natuke jäin küll aja- ja lõngahätta. Isa mütsi juurde kuuluv sall ootab lõngalisa, et pikemaks saada ning ühte kinki ma lihtsalt ei jõudnud valmis. Aga küll ta tee omaniku juurde leiab, on ju tähtpäevi aastas veelgi mil kingitus asjakohane ;) Ruumi kokkuhoiu mõttes lisan seekord pildi alla Ravelrysse viivad lingid, kus rohkem infot ja pilte kudumite kohta.

 Müts Poppy ristitütar Greetele

Honey müts Lisandrale

Norie müts Luisa onutütar Gretale

 Omaloomingulised põvikud Luisa onutütar Sonjale

 Turn a square müts isale, ootab salli oma kõrvale ;)

Log Cabin sokid emale

 ja Kalevile

Pühade eel

Haigused on niigi tüütud, kuid eriti hull on lugu kibekiirel pühade-eelsel perioodil. Me Luisaga istume toas vangis, nuuskame nina, teeme jalavanne ning (üritame) inhalaatoriga auru teha. Õnneks kraadima enam ei pea, sest palavik ei kestnud meil kummalgi üle ühe päeva. Samal ajal on veel osad kingid puudu ja paar asja poolikud. Ja jõulukaardid on ka veel saatmata. Paha lugu, hakkab kiireks minema. Kõik lootused on tänase õhtu peale seatud, sest homme sõidame juba maale. Ehk õnnestub jätta laps täna mu sõbrannaga ja me saame Allaniga kiire poetiiru ära teha. Kuna meil pole siiani olnud võimalust Luisat kellegi teise hoida jätta, siis suuri panuseid ei tee, see oleks esimene lapsehoid meil üldse :)

Sel aastal olen jõuludega üldse hiljaks jäänud. Tavaliselt on mul selleks ajaks kõik valmis ja pakitud ning jõuluõhtuks plaanitavad toidud paika pandud. Vähemalt kuusk on ehitud ning jõulukeeks tuli ka eile ahjust. Piparkoogitaina tegin alles nädal tagasi, aga küpsetan seekord paari ahjuplaadi kaupa iga mõne päeva tagant, et piparkoogid mõnusalt krõbedad säiliks. Täna tulebki viimane ahjutäis ära küpsetada, siis oleme sellega ühele poole saanud. Ja kingid tuleb ära pakkida, need mis olemas on. Hakkangi pihta!

Rõõmsaid ja rahulikke jõulupühi kõigile ning mõnusat olemist kallite inimeste seltsis!

Talvevarustus

Autoomanikele tuleb esimene lumi ikka ootamatult, kudujale enamasti mitte. Mul oli meie pere pisema talvevarustus aegsasti valmis - uued sokid, sall ja müts. Nii tore, et lapsed kasvavad, pidevalt on vajadus midagi kududa. Mitte nagu varem, kui varrastele sai suuresti loodud asju mis lihtsalt meeldisid või kutsusid kuduma. Tegelikult ma tahan veel ühed topeltkindad ja villapüksid ka Luisale teha, kuid pisikeste sõprade sünnipäevad ja jõulud nõuavad oma osa.

Juhend: Mini Micro no purl Monkeys
Lõng: G-B Wolle Jil, 1tokk
Vardad: 2,5mm

Mulle meeldivad ikka natuke pikema säärega sokid ja põlvikud. Eelmise talve triibulised olid nii armsad, et kudusin vahepeal uued pikemad pöiaosad, sest sääred sobisid endiselt :) Selle hooaja sokkide puhul kasutasin õpetusest vaid koemustrit, muus osas lähtusin kandja mõõtudest. Kõik minu sokid on ümara soki nina kahandusega, mulle teravad tipud ei meeldi. Kanda koon ka alati sama põhimõtte järgi, lihtsalt mõnikord koon kõik silmused läbi ja teinekord jälle kasutan venitatud silmuseid. Olulisemad märkmed on kirja pandud Ravelrysse.

Juhend: Scallo-Pie
Lõng: Gedifra Cashmerino, 1 tokk
Vardad: 4mm

Leidsin armsa salli mustri ning mul üks tokk kašmiirisisaldusega lõnga, need pidid kohe üheks saama. Mõtlesin küll baktust esialgu kududa, kuid antud sallike oli tüdrukule palju sobivam. See on täiesti igapäevases kasutuses meil, sest tuukrimütsid mulle väga ei sümpatiseeri ja seega sall hädatarvilik ese. Hea kiire kudumine ka oli. Hea trikk on selle salli juures veel see, et salliotsa saab ääreaasast läbi tõmmata, ei pea otsi sõlmeks siduma :)

Juhend: omalooming
Lõng: Drops Nepal
Vardad: 4mm

See sai hea müts nii õues käimiseks ning ka linna/külla minekuks. Tahtsin tutti ka lisada aga siis jääks kombeka kapuutsi all halvasti hoidma. Aga võibolla lisan ka, saak armsam :) Selle mütsiga nägin ma veidi vaeva ka. Mustri klapitamine võttis aega ning sain mitmeid kordi harutada. Kõvaklappidega mütsi puhul oli mulle oluline, et kuklaosa oleks sügavam kui esiosa, et lumehelbed krae vahele ei tuiskaks :) Ma olen ütlemata rahul lõpptulemusega. Ma ei pannud isegi voodrit alla, sest nii mõnusalt soe sai see müts Nepalist ning miinuskraadide alguspoolel just paras lapsele pähe panna.

Kõigi nende pudinate juures on mul juba suur isu luua varrastele midagi ka enda jaoks. Uuel aastal alustan :)

Lõngajutud

Villased ja villasegud

Mul on juba mõnda aega olnud plaanis saada ülevaade oma lõngavarudest. Osa ostetust olen küll Ravelrysse lisanud, kuid palju on rännanud otse kastidesse ja ei märkigi nende olemasolust. Kuna ühtegi abiliste vaba õhtut silmapiiril ei paistnud, siis tegin algust lapse une ajal ning jätkasin hiljem kahe marakrati käest lõngatokke päästes, sest ega kassgi lõnga vastu immuunne ole. Njahh, mul on lõbusamaid õhtuid olnud :)

Lõngaröövel puhkab

Aga tulemus - mul on ca 19,5 kg jagu lõnga. Minu jaoks on see number isegi oodatust väiksem, võib juurde osta küll :) Tegelikult oli naljakas, kuidas ma köögikaaluga varustatult kaalutud koguseid järjest excelisse märkisin ja samas iga pooliku kerakese saamislugu mäletasin. Kui lõnga nimi kohe meelde ei tulnudki, siis vähemalt teadsin, mis sellest kootud oli ja Ravelry reetis ka lõnga täpsemad andmed. Tervete tokkide ja suuremate kogustega läks andmete sisestamine mängeldes. Kuid puuvillaste poolikute tokkide/kerade juures andsin lõpuks alla, neid on mul siiski liiga palju erinevaid ja tõstsin kogu suure koti korraga kaalule. 

Selle protsessi käigus tuli päevavalgele ka mitmeid poolikuid töid, mis vaikselt kastidesse silma alt ära oli paigutatud. Need said kenasti keradeks tagasi keritud, ehk saab neid midagi muud kunagi. Leidsin ka ühe heegeldatud koti, millel vaid üle õla käiv pael on pooleli jäänud, selle mõtlesin Luisa jaoks valmis teha. Ta esialgu pidas seda küll rohkem peakatteks. 

Müts?

Nüüd on mul suur tung vähendada just neid üksikuid ja poolikuid tokke. Jõulud on tulemas ja päkapikkude töökoda on täie võimsusega tööle pandud. Ma loodan, et aasta lõpuks on mu varud pisutki vähenenud. Või vähemalt on ära kootud lõnga enam, kui juurde tulnud lõnga ;)

Kõrvitsapräänikud

Kõrvitsaga on ikka selline lugu, et olgu ta kui väike tahes, ikka on seda üheks toidukorraks liiga palju. Ma lõikan tavaliselt uue kõrvita lahti kui püreesuppi hakkan tegema. Ahjus röstitud kõrvitsa püreest saab meie peres kõige sagedamini risotot ning keeksi. Kuni ma avastasin need kõrvitsapräänikud.

Kõrvitsapräänikud (Nami-nami)

100g võid

150g fariinisuhkrut

200g kõrvitsapüreed

100g rosinaid

1tl vaniljeekstrakti

225g nisujahu

1,5tl küpsetuspulbrit

1tl kaneeli

Vahusta või suhkruga heledaks, lisa kõrvitsapüree, rosinad ja vanilliekstrakt.
Sõelu teise kaussi jahu, küpsetuspulber, küpsetuspulber ja kaneel, lisa seejärel või-kõrvitsasegule. Sega hoolega.
Tõsta dessertlusikaga võitatud ahjuplaadile 18 tainaportsu, jättes tainaportsude vahele piisavalt ruumi, kuna küpsised valguvad küpsedes laiali.
Küpseta 200-kraadises ahjus 12-15 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud.
Jahuta ahjuplaadil 5 minutit, seejärel libista metallrestile ja lase jahtuda.

Nii head! Kohe nii maitsvad, et ma olen viimaste nädalate jooksul neid juba mitu satsi teinud. Ja kunagi ei saa pilti ka tehtud, sest need süüakse lihtsalt käest ära. Juba tainas ise on tohutult maitsev, ma alati pisut maiustan sellega enne kui hakkan präänikuid ahjupannile laduma. Esimesel korral ma lasin neil 14 minutit ahjus olla ja jäid pealt pehmeks. Nii oli ka hea aga tõeliselt mõnusa krõbeda pealispinnaga präänikud saavad minu ahjus ca 17 minutiga. Natuke jõuluse maitsega ja väljas oleva talve taustal parim amps tee kõrvale. Pildi sain siiski ka tehtud, päästes selle tarvis ühe küpsise lausa Luisa hammaste vahelt :)

Sügisjakk

Täna hommikul ärgates oli muru jäitest hall ja esimesed lumehelbed keerlesid meie akende taga. Pisut vara ehk tõesti aga ilus. Järgnenud seenevihm pühkis selle ilu kiiresti minema kahjuks.

Kirjutada tahtsin aga hoopis jakist, mis Luisale jahedate sügisilmade jaoks sai kootud. Tahtsin sellist veidi toekamat kui tavaline kardigan, avaramat ja kindlasti kapuutsiga. Kevadeks saab sellele  loodetavasti ka vooder alla paigaldatud, nüüd ei jõudnud ja samas saab seda  talvel ka ehk jahedmates siseruumides kanda. Selle jaki juures meeldib mulle väga palmikutega passe ja muidu lihtne vorm. Kapuuts sai pisut suur, nagu paljud teised selle juhendi järgi kudujad olid kommenteerinud, kuigi ma tegin selle isegi mõned read lühemaks. Aga ma olin seekord laisk ja ei hakanud enam harutama. Pealegi oli jakki juba hädasti vaja ka, sügis algas seekord varakult. Hetkel keerame veel käised üles aga kevadeks peaks Luisa kasvutempo juures varrukad juba täitsa parajad olema :)

Juhend: Top-down Baby Cable Yoke Jacket

Lõng: Drops Nepal 6,5 tokki

Vardad: 4 ja 4,5

Nööbid: Karnaluks

Dropsi lõngu ma endiselt kiidan. Hea hinnaga ja väga kvaliteetsed seejuures. Kampsuni ülejääkidest valmis veel üks müts Luisale. Nepal on hea paraja jämedusega lõng sügis/talviste kudumite jaoks, mul on veel mitu tooni ootamas lõngakorvis. 

Sügisel uue hooga

Suvi on möödas ja blogi puhkus sai ka läbi. Saime natuke koos ka puhata, kuigi enamus suvest tuli meil Luisaga rohkem kahekesi hakkama saada ning end tegevuses hoida. Allan oli töö poolt nii hõivatud, et enamus nädalavahetustelgi nägime teda valikuliselt. Aga õnneks on taas rahulikumad ajad saabunud ja nüüd sööme ikka õhtusööki kolmekesi.

Luisa on ka suvega kuidagi suureks saanud. Juulis ma veel uskusin, et minu laps jääbki meie voodisse magama, aga augustis juhtus ime ja ta oli nõus oma voodis uinuma. Nii päeval kui õhtul. Ja kui see juba nii valutult läks, siis otsustasime ühe sammu veel edasi astuda ning proovida ka oma toas üksi magamist.  Alates septembrist ongi meie magamistuba vaid meie päralt. Hommikul hõikab hele hääleke, et keegi ta meie voodisse tooks ja siis püherdab veel mõnuga mul kaisus. Sellised hommikud on eriti armsad.

Ja armas on see ka, et minu marakratt hakkas suve lõpus nukkude vastu huvi tundma. See tähendab ühe nuku, sest rohkem meil neid siis polnud. Vedas seda pidevalt kaasa, kussutas, jootis oma topsist ja pani potile (ise ta muidugi sinna midagi ei tee ;) ). Ma ju nii ootasin seda aega, saaks oma lapsepõlve unistused ka välja elada lapse peal :) Aga esimese asjana ma heegeldasin talle hoopis ise ühe nuku lisaks - Sofia. Märkasin seda kohe, kui Lilleliis juhendi valmis sai, sest lisaks sellele, et nukk nii armas on, oli Sofia meil üks nimevariantidest Luisale. Heleni nukk vaid lisas indu juurde.

Juhend: Sofia
Lõngad: Debboe Bliss Cotton dk ja Rowan Handknit Cotton
Heegelnõel: 3,5

Juhend on põhjalik ja heegeldamine rõõm. Värvidest olen nii kinni oma harjumuspärastes toonides, ei suutnud nüüdki miskit targemat leiutada. Kollast Handknit Cottonit oli mul üle ühest Luisa mütsist. Ja lillega nööp oli ka kodus olemas. Peapaela pidin pea külge muidugi kinni õmblema, esimesena asjana hakkas see näppu :) Ja silmad on pärit Laura juurest.

Amigurumi on nii köitev, et kui juba sõrme annad, on käe endale hoidmisega raskusi. Ma tegin tutvust sellega juba enne Luisa sündi. Kuuest linnukesest pidi saama voodikarussell beebivoodile, kuid sobivat ümarat raami ei suutnud ma kusagilt välja võluda ja nii see jäi. Praegu on need lihtsalt niisama ilusad linnukesed.

Juhend: Amigurumi Love Birds
Heegelnõel: 2,5

Väike liblikas laval

Eile oli Luisa esimene lavaline ülesastumine, seekord küll turvaliselt minu kukil. Musamari kevadkontsertil esitasid putukateks riietatud beebid O.Ehala laulu "Kevad käes" saatel oma tantsu. Nagu juba mainitud, pisikesed putukad jälgisid mängu emade turjal ja emad pabistasid hoopis enne tantsu :)

Ma olin täitsa veendunud, et peale etteastet päeval vaid napi 1,5 tunnise une teinud pisike piduline väsib, kuid hüppas hoopis rõõmsalt minu või Allani süles ja plaksutas hoogsalt kõigile esinejatele. See oli õnneks ka selline pidu kus kaasaelajate kilked kedagi ei häirinud. Natuke enne lõppu hakkasime siiski tulema, kuna Luisa huvi eesistuva tädi patsi vastu ei kippunud raugema ja ma ei tahtnud, et ta sellest päriselt ka kinni jõuab haarata :) Väga vahva pidu oli ja tund aega teisi lapsi kuulata/vaadata ei kujunenud Luisale mingiks probleemiks. Meile suureks üllatuseks.

Käsitööst nii palju, et liblika tiivad on minu poolt maalitud. Poes oli ju ainult mesimummude ja haldjate tiibu, tegin ühed haldjate omad veidi rohkem liblika tiibade sarnaseks.