Kevad?

Nädalavahetusel olid esimesed vaprad õied enda pead mullast välja pistnud ja täna hommikul leidsin maja päikesepoolses küljes juba õige mitu lumikellukese punti muru sees õitsemas. Eelmisel kevadel istutasin lõunapoolsete akende alla hulgaliselt kevadlilli muru sisse, arvestades juba ette meil eelmisel aastal laastavat tööd teinud maiaste vesirottidega, kuid tundub, et tänavu on nad mu lillekesi säästnud. Nii vara ei osanud ma siiski õiteilu veel oodata :)

Loodetavasti on talv selleks korraks lahkunud ja võib tõsimeeli kevadet ootama jääda. Lisaks lumikellukestele säras päike täna juba nii kevadiselt, et tahaks taas lapsega õues jalutada ja tärkavast loodusest rõõmu tunda. Kahju kohe päevi seeasemel kontoriseinte vahel veeta.

Pärlhall Percy ja mõned talvised kudumid veel

Keset suve talviseid kudumeid kajastades olen lootusetult hiljaks jäänud. Aga kaugel see uus talvgi on.

Percy rätiku kudusin Allani emale sünnipäevaks. Pidi küll saama jõuludeks, aga ei saanud. Lõng oli Drops Alpaca oma tuntud headuses ja rätik meeldis mulle valmissaanuna ka endale üliväga. Ainus mis ei meeldinud, oli jäälillede kudumine. Ma ei ole veel varem ühegi mustri puhul käsi taeva poole tõstnud ja alistumise lippu lehvitanud, aga need jäälilled pani mind seda tegema. Sellepärast lükkasingi rätiku vahepeal kõrvale ja  jätkasin jaanuaris värskema peaga. Pean tunnistama, et ma ei naudi mõlemalt poolt pitsilse mustri kudumist.

Kudusin mustriosa A 8x, mustriosa B 2x ja mustriosa C 1x.

Juhend: Percy
Lõng: Drops Alpaca
Vardad: 4mm


Põlvikud Allani venna abikaasale. Kudusin taolised nende väiksemale tütrele jõuludeks ja siis soovis ema endale ka selliseid. Ma siis kudusin. Oleksin natuke pikemad kudunud, kui oleks vahepeal proovida saanud. Muster sama nagu Sonja põlvikutel, ainult lehemustrite keskmise osa tegin natuke teisiti, et pitsilist osa laiemaks venitada.

Juhend: minu oma
Lõng: Drops Fabel
Vardad: 2.25mm

Kiirkudumise korras valminud labakud Triinule. Triinu sünnipäev ei tulnud ootamatult, küll aga idee talle kindad kududa. Ei teagi, miks ma pole kunagi mõelnud oma sõpradele isekootud asju kinkida. Nüüd ka ei mõelnud, hoopis Anu mõtles ja ütles. Said head soojad kindad, minu meelest.

Juhend: Eugenia's Mittens

Lõng: Drops Lima
Vardad: 3.5mm

Ja siis ma kudusin veel muudki. Mütse ja salle. Eriti viimaseid, Allanile ja isale. Pilti ei teinud aga seda võin küll öelda, et rohkem tavalisi pikki salle ma oma elus kuduma ei hakka. Ei ole midagi tüütumat kui kududa ligi 2m pikka soolikut ja seda siis iga ca 50 silma järel käes pööritada. Selle peale ei viitsinud enam isegi pildistada neid :) Õnneks oli talv tõesti pikk ja külm, nii et isegi Allan lubas mul armulikult endale mütsi ja salli teha. Ta nimelt ei kanna kumbagi, olgu pakane kui krõbe tahes. Nüüd kandis. Suusatades ka kannab tegelikult, aga siis mitte villast ja minu tehtut.

Üks video ka vahepeal

Üldiselt käitus publik Vabadus väljakul JazzOn Festivali muusika saatel pigem vaoshoitult, õnneks leidus üks nautija ja kaasaelaja.

Mõmmik Johannesele

Veebruaris saime ühe uue naabripoisi, mehise nimega Johannese. Kuna meil oli siis südatalv ja mul hästi palju kiiret lõpetamist vajavaid talviseid kudumeid pooleli, pidi kink natuke ootama. Mõmmikuni jõudsin alles aprillis ja siis läks heegeldamine juba iseenesest. Kuigi ma põhiliselt endiselt koon, siis blogis kajastatu järgi võiks arvata, et olen amigurumi heegeldamise oma põhitegevusalaks võtnud :) Mõmmiku muster pärineb taas Lilleliisilt. See punnis kõhu ja vallatu nabaga karuke võitis mu südame hetkel, kui olin seda Lilleliisi blogis näinud.

Juhend: Tummy Teddy Lilleliisilt 
Lõng: Drops Nepal beež 2.25 tokki ja rohelist 1 tokk
Heegelnõel: 3,5
Silmad ja ninaalune vilt: Abakhanist
Täidis: padjatäide

Ma loodan, et see pehme mõmmik pikutab pisikese poisi kõrval sama mõnusasti, kui minu diivanil. Luisale ma seda igaks juhuks ei näidanud, pildistasin ja pakkisin sellel ajal kui ta magusat lõunaund magas. Kahtlustan, et loomake oleks kiiresti adopteeritud ja mitte mingil tingimusel hiljem uue omaniku juurde lubatud :)

Luisa 2

Meie väike marakratt sai laupäeval 2 aastaseks. Malbe preili ta meil paraku enamasti ei ole, vaid krutskeid täis pisike tirts. Pidevalt liikumises ja toimetamas, kui mängibki rahulikult, siis mitte kauaks. Me loodame, et keskendumisvõime tal ikka vanusega suureneb :)

Sünnipäevahommik Põlvas

Vaatamata pidevale tegutsemisele, on ta meil üks suur kalli- ja musimasin. Kui Allan hommikul tööle läheb, jookseb alati suure hooga issit kallistama ja musi andma. Kui oma ports käes, hõikab nõudlikult "emme ka", et mina jumala eest ilma Allani kallistuse ja musita ei jääks. Päeva jooksul poeb ka aegajalt sülle pusserdama. 

Issi tehtud liivakastis

Õues meeldib talle üle kõige. Nüüd me veedamegi enamuse ärkveloleku ajast väljas, kas kahekesi või koos mõne naabri lapsega. Mängib meelsasti liivakastis, laseb liugi, sõidab rattaga (mina ikka lükkan) ja jalutab ning jookseb koos sõpradega. Aga üle kõige meeldib kiikuda. Üks õhtu mel kiikusime 1,5 h järjest, mul oli täitsa kõrini juba aga no mis sa teed. Eriti tore on koos kiikuda naabri Liisa, Leona või Kristoferiga. Need on Luisa lemmikumad sõbrad. Tore on see, et tüdrukud on kõik üheealised,  Kristofer on küll natuke noorem aga muidu väga vahva sell ja kaaslane. Lemmik inimene oma pere ja vanavanemate kõrval on minu sõbranna Marjana, kellega Luisa Skypis pea iga päev lobiseb ja kellega ta nüüdseks alati on nõus jääma. Luisa sünnipäeva päeval olime Allaniga minu sõbranna pulmas ja Luisa lustis terve päeva Manni ja Põlva naabritüdruk Liisuga. See oli ka esimene kord kui jätsime ta nii pikalt kellegi teisega ja ka magama läks ta probleemideta.

Lemmik Manniga

Hüvastijätt venib tal alati kohutavalt pikaks. Miljon korda on vaja hõigata tadaa-tadaa-sauki-tadaa ja lehvitada ning saata õhumusisid. Sõpru ja temas usaldust äratanud inimesi kallistab ka meelsasti. Uute inimestega on sageli ettevaatlik ja ei taha näiteks võõrastel (lastel) käest kinni võtta või ka rääkida.

Toas mängib palju Leonalt saadud nukumajas, oma mänguköögis, laob totsikutest torni ning lükkab ümber, paneb nuppe restile ja võtab ära, mängib Lotte Lotot, laob puust kujundeid, ehitab Lego Duplo klotsidega, joonistab palju, mängib oma klaveril ning hoolitseb oma titade ning lemmik lammas mä-mää eest neid magama pannes, kussutades ja ringi kärutades. Väikeste nukkudega meeldib ka mängida, neid voodisse tuttu panna ja riidest lahti võtta. Riidessse pean mina panema. Ja raamatuid meeldib tohutult vaadata. Alles see oli, kui  ma kurtsin oma ristitütre vanematele, et Luisa ei taha üldse, et talle loetaks, vaid pean lihtsalt piltide juurde oma teksti jutustama. Nüüd torgatakse pidevalt raamat pihku ja nõudliku ning vastuvaidlemist mittesalliva häälega öeldakse "loe-loe". Hetke lemmikud on karupoeg Bruno sarja raamatud, eriti "Bruno räägib tõtt" milles on juttu küpsistest :) ja "Bruno joonistab" milles karupoeg joonistab seina peale. Viimases käib seinale joonistatud pildi juurde tõsine nägu, pearaputus ja "ei tohi" :)

Rääkimise koha pealt ma ei teagi, minu meelest tuleb juttu juba küll, kuid eks mõned samaealised jutustavad kindlasti rohkem. Laulda meeldib talle ka, sageli joriseb kiikudes mingit lastelaulukest või kui meie laulame siis hõiskab tuttavaid sõnu kaasa. 

Toredad kasutusel olevad sõnad:

nossuma - joonistama

pisikas - asja kohta mida võib nimetada pisikeseks, nt tilluke liivavorm või pall vmt
lallukas - lastelaulu küsitakse minult nii
piia - piim

Kaalu on Luisal ligi 13kg ja pikkust umbes 92cm, arsti juurde täpseid numbreid saama lähme 31. mail. Söömisega on nii ja naa. Väga isukas laps ta ei ole. Hästi läheb hommikune puder, supp, leib, kartul hakklihakastmega, kohupiimakreemid-jogurtid (ainult maitsestamata või vaniljemaitselised) puuviljad ja toores porgand. Veel paar nädalat tagasi hakkas ta rõõmust kilkama ja hüppama kui ma talle maisi lubasin keeta ja sellele võid ning natuke soola riputada, kuid nüüd on see üks kindel lemmik järsku täitsa out. Patustest toitudest võiks peenikesi naturaalsooles grillvorste süüa lõputult, ning loomulikult jäätis, see eriti rammus ja ainult vanilli või ploomimaitseline. Õues käime nii, et naabritega kahasse on meil taskud parankasid täis, see on lemmik snäkk. 

Magab oma toas omas voodis alates eelmise eesta septebrist ja meie kaissu öösel ei kipu. Hommikul ka jookseb kohe tegutsema, ei taha enamasti voodis kaisutada. Ärkab endisel kella 7 ringis ja mõnusaid üksi kohvi joomise hommikuid pole ma lapse sünnist saati kogenud :) Selline väike naaskel siis.

Kuna elu Luisaga on üsna intensiivne, siis polegi ma enam jõudnud siia midagi kirjutama. Eks Luisa omaette tegutsemise sagenemisega on mul lootust taas blogima hakata. 

Kuri

Oi, ma olen nii-nii kuri praegu. Kogu mu aastate jooksul leitud blogide kogu on läinud. Suudangi vaid lihtlauseid hetkel formuleerida. Bloglinesi avades küsis see midagi värskendamise kohta ja kuna Luisa talle täiesti mitteomaselt juba tunni jagu lõunaune vastu protesteerides jorises, siis ma kogemata vajutasin tema juurde kiirustades valele nupule ning kõik, mõistate kõik, kadus. Uurisin mis ma uurisin, taastada ei õnnestunud enam midagi.

Eesti blogidest polegi hullu, lemmikud leiab veidikese vaevaga ikka üles ning enamuse välismaisest kudublogijatest saab kätte Ravelryst. Aga kõik need kodust, sisustusest ja muidu armsatest asjadest kirjutavad blogid...  Täitsa kurb kohe. Tuleb jälle puhtalt lehelt alustada.

Kas mängime kohvikut?

Kui on pisikesi tüdrukuid ja üle mõistuse palju erinevat puuvillast lõnga, siis ühte saab teise hüvanguks ära kasutada. Minust sai suvel nukk Sofiat heegeldades suur amigurumi fänn, ning kire rahuldamiseks hakkasin Luisale ja sõbranna tütrele mõeldes erinevaid "söödavaid" pudinaid nikerdama.  Küll lõppevad minu jääkide hävitamise projektid alati ühtemoodi - vajalike toonide puudumisel sigineb uut materjali juurde suuremas mahus kui neid eest ära saab kasutatud :)

Väike koogivalik

 Hommikusöök

Oma lapsepõlvest mäletan sagedasi poe ning kohviku mängimisi naabritüdrukutega. Kaup poodi tekkis käepärastest vahenditest ja kohvikus pakutavaid saiakesi ning pirukaid pidime lihtsalt ette kujutama. Minu ema on küll alati käsitööga tegelenud, aga temal polnud internetti, kust oleks häid ideid saanud ammutada :) Minul on internet koos väga vajaliku Ravelryga ning seetõttu saab minu lapsel olema kaupa, mida poemängus müüa ning kooke, mida mängukohvikus sõpradele serveerida. Luisa hetkel veel väga suurt huvi antud asjade vastu ei tunne, seega jäi tema varustamine mõneks ajaks soiku. Küll aga sai Gertrud omale mõned aed- ja puuviljaed ning muud head-paremat.

Natuke vitamiine

Lõngadeks on erinevad puuvillased ja bambuslõngad jämedusega ca 50g=120-160m ja heegelnõel 2,5 (enamasti). 

NB! Varem vaatasin taolisi kootud/heegeldatud asjandusi ja mõtlesin, et milleks? Peale tütre sündi sain aru :) Ei ole ju vaja osta plastikust vidinaid, kui saab oluliselt lapsesõbralikumad mänguasjad ise teha. Mis seal keerutada, väga tore on neid teha ka :)

Meie jõulud

Eelmise postituse jätkuks seoses lapsehoiuga, siis Luisa leppis mu sõbranna Marjanaga lausa nii hästi, et polnud meid kordagi tagagi otsinud. Kingid said ostetud, kaardid postitatud ja jõuluõhtu võis tulla.

Meie pühad möödusid traditsiooniliselt Lõuna-Eestis, kuid ebatavaliselt vaikselt. Minu jaoks. Meie haiguste laine siin tipnes minu jaoks hääle kaotamisega ja Allanil põskoopapõletikuga. Pidudevahelise aja ravitsesime ennast tublisti ja nii ei jäänud kusagil käimata. Jõululaupäeval valmistasime kodus kõik ette ja käisime kõik koos vanaemale-vanavanaemale häid pühi soovimas ning surnuaias küünlaid süütamas. Jõulujumalateenistusele läksid isa ja Allan (kes siis oli veel suhteliselt terve) kahekesi, me Luisaga pidasime targemaks endid kodus ravida. Hiljem liitus meiega veel mu tädi pere ning meil oli igati lõbus õhtu maitsvate toitude ja toredate kingitustega. Isa ja Allan ei istunud siiski kogu õhtu pidulauas, vaid panid ka Luisa kingituseks saadud mänguköögi kokku. Omaniku valvsa pilgu all mõistagi :)

Vanaemaga

Vanaisaga

Leiab tegevust

Mõni kink on kohe nii suur, et sobib turnimiseks

Ei jõua ära oodata kuna issi uue nukubeebi karbist kätte saab

Taas abilise rollis

Jõulu esimesel pühal sõitsime Rõugesse mu ristitütre sünnipäevale. Käisime küll ka Greete sünnipäeval Tallinnas, aga me ei hakanud traditsiooni rikkuma ja pealegi soovisime kõiki teisi ka taas näha. Jõulu teisel pühal oli meil traditsiooniline pidu Allani sugulastega. Seal käib meil alati ka jõuluvana, nii et keegi ei saa kohale ilmuda ettevalmistumata :) Kuna mina polnud võimeline piuksugi kuuldavale tooma, lunastasime Luisa kingipakke jõuluvanale patsu lüües, habemele pai tehes ning hädast aitas välja ka Luisa vanem onutütar Greta.

Jõuluvana ei ole vaja karta

Uudistame kingitusi

Kui ise veel salmi ei oska, siis kutsu onutütar appi :)

Jõudsin sel aastal ka mõned kingid kududa, kuigi natuke jäin küll aja- ja lõngahätta. Isa mütsi juurde kuuluv sall ootab lõngalisa, et pikemaks saada ning ühte kinki ma lihtsalt ei jõudnud valmis. Aga küll ta tee omaniku juurde leiab, on ju tähtpäevi aastas veelgi mil kingitus asjakohane ;) Ruumi kokkuhoiu mõttes lisan seekord pildi alla Ravelrysse viivad lingid, kus rohkem infot ja pilte kudumite kohta.

 Müts Poppy ristitütar Greetele

Honey müts Lisandrale

Norie müts Luisa onutütar Gretale

 Omaloomingulised põvikud Luisa onutütar Sonjale

 Turn a square müts isale, ootab salli oma kõrvale ;)

Log Cabin sokid emale

 ja Kalevile

Pühade eel

Haigused on niigi tüütud, kuid eriti hull on lugu kibekiirel pühade-eelsel perioodil. Me Luisaga istume toas vangis, nuuskame nina, teeme jalavanne ning (üritame) inhalaatoriga auru teha. Õnneks kraadima enam ei pea, sest palavik ei kestnud meil kummalgi üle ühe päeva. Samal ajal on veel osad kingid puudu ja paar asja poolikud. Ja jõulukaardid on ka veel saatmata. Paha lugu, hakkab kiireks minema. Kõik lootused on tänase õhtu peale seatud, sest homme sõidame juba maale. Ehk õnnestub jätta laps täna mu sõbrannaga ja me saame Allaniga kiire poetiiru ära teha. Kuna meil pole siiani olnud võimalust Luisat kellegi teise hoida jätta, siis suuri panuseid ei tee, see oleks esimene lapsehoid meil üldse :)

Sel aastal olen jõuludega üldse hiljaks jäänud. Tavaliselt on mul selleks ajaks kõik valmis ja pakitud ning jõuluõhtuks plaanitavad toidud paika pandud. Vähemalt kuusk on ehitud ning jõulukeeks tuli ka eile ahjust. Piparkoogitaina tegin alles nädal tagasi, aga küpsetan seekord paari ahjuplaadi kaupa iga mõne päeva tagant, et piparkoogid mõnusalt krõbedad säiliks. Täna tulebki viimane ahjutäis ära küpsetada, siis oleme sellega ühele poole saanud. Ja kingid tuleb ära pakkida, need mis olemas on. Hakkangi pihta!

Rõõmsaid ja rahulikke jõulupühi kõigile ning mõnusat olemist kallite inimeste seltsis!

Talvevarustus

Autoomanikele tuleb esimene lumi ikka ootamatult, kudujale enamasti mitte. Mul oli meie pere pisema talvevarustus aegsasti valmis - uued sokid, sall ja müts. Nii tore, et lapsed kasvavad, pidevalt on vajadus midagi kududa. Mitte nagu varem, kui varrastele sai suuresti loodud asju mis lihtsalt meeldisid või kutsusid kuduma. Tegelikult ma tahan veel ühed topeltkindad ja villapüksid ka Luisale teha, kuid pisikeste sõprade sünnipäevad ja jõulud nõuavad oma osa.

Juhend: Mini Micro no purl Monkeys
Lõng: G-B Wolle Jil, 1tokk
Vardad: 2,5mm

Mulle meeldivad ikka natuke pikema säärega sokid ja põlvikud. Eelmise talve triibulised olid nii armsad, et kudusin vahepeal uued pikemad pöiaosad, sest sääred sobisid endiselt :) Selle hooaja sokkide puhul kasutasin õpetusest vaid koemustrit, muus osas lähtusin kandja mõõtudest. Kõik minu sokid on ümara soki nina kahandusega, mulle teravad tipud ei meeldi. Kanda koon ka alati sama põhimõtte järgi, lihtsalt mõnikord koon kõik silmused läbi ja teinekord jälle kasutan venitatud silmuseid. Olulisemad märkmed on kirja pandud Ravelrysse.

Juhend: Scallo-Pie
Lõng: Gedifra Cashmerino, 1 tokk
Vardad: 4mm

Leidsin armsa salli mustri ning mul üks tokk kašmiirisisaldusega lõnga, need pidid kohe üheks saama. Mõtlesin küll baktust esialgu kududa, kuid antud sallike oli tüdrukule palju sobivam. See on täiesti igapäevases kasutuses meil, sest tuukrimütsid mulle väga ei sümpatiseeri ja seega sall hädatarvilik ese. Hea kiire kudumine ka oli. Hea trikk on selle salli juures veel see, et salliotsa saab ääreaasast läbi tõmmata, ei pea otsi sõlmeks siduma :)

Juhend: omalooming
Lõng: Drops Nepal
Vardad: 4mm

See sai hea müts nii õues käimiseks ning ka linna/külla minekuks. Tahtsin tutti ka lisada aga siis jääks kombeka kapuutsi all halvasti hoidma. Aga võibolla lisan ka, saak armsam :) Selle mütsiga nägin ma veidi vaeva ka. Mustri klapitamine võttis aega ning sain mitmeid kordi harutada. Kõvaklappidega mütsi puhul oli mulle oluline, et kuklaosa oleks sügavam kui esiosa, et lumehelbed krae vahele ei tuiskaks :) Ma olen ütlemata rahul lõpptulemusega. Ma ei pannud isegi voodrit alla, sest nii mõnusalt soe sai see müts Nepalist ning miinuskraadide alguspoolel just paras lapsele pähe panna.

Kõigi nende pudinate juures on mul juba suur isu luua varrastele midagi ka enda jaoks. Uuel aastal alustan :)