Pühade eel

Haigused on niigi tüütud, kuid eriti hull on lugu kibekiirel pühade-eelsel perioodil. Me Luisaga istume toas vangis, nuuskame nina, teeme jalavanne ning (üritame) inhalaatoriga auru teha. Õnneks kraadima enam ei pea, sest palavik ei kestnud meil kummalgi üle ühe päeva. Samal ajal on veel osad kingid puudu ja paar asja poolikud. Ja jõulukaardid on ka veel saatmata. Paha lugu, hakkab kiireks minema. Kõik lootused on tänase õhtu peale seatud, sest homme sõidame juba maale. Ehk õnnestub jätta laps täna mu sõbrannaga ja me saame Allaniga kiire poetiiru ära teha. Kuna meil pole siiani olnud võimalust Luisat kellegi teise hoida jätta, siis suuri panuseid ei tee, see oleks esimene lapsehoid meil üldse :)

Sel aastal olen jõuludega üldse hiljaks jäänud. Tavaliselt on mul selleks ajaks kõik valmis ja pakitud ning jõuluõhtuks plaanitavad toidud paika pandud. Vähemalt kuusk on ehitud ning jõulukeeks tuli ka eile ahjust. Piparkoogitaina tegin alles nädal tagasi, aga küpsetan seekord paari ahjuplaadi kaupa iga mõne päeva tagant, et piparkoogid mõnusalt krõbedad säiliks. Täna tulebki viimane ahjutäis ära küpsetada, siis oleme sellega ühele poole saanud. Ja kingid tuleb ära pakkida, need mis olemas on. Hakkangi pihta!

Rõõmsaid ja rahulikke jõulupühi kõigile ning mõnusat olemist kallite inimeste seltsis!

Talvevarustus

Autoomanikele tuleb esimene lumi ikka ootamatult, kudujale enamasti mitte. Mul oli meie pere pisema talvevarustus aegsasti valmis - uued sokid, sall ja müts. Nii tore, et lapsed kasvavad, pidevalt on vajadus midagi kududa. Mitte nagu varem, kui varrastele sai suuresti loodud asju mis lihtsalt meeldisid või kutsusid kuduma. Tegelikult ma tahan veel ühed topeltkindad ja villapüksid ka Luisale teha, kuid pisikeste sõprade sünnipäevad ja jõulud nõuavad oma osa.

Juhend: Mini Micro no purl Monkeys
Lõng: G-B Wolle Jil, 1tokk
Vardad: 2,5mm

Mulle meeldivad ikka natuke pikema säärega sokid ja põlvikud. Eelmise talve triibulised olid nii armsad, et kudusin vahepeal uued pikemad pöiaosad, sest sääred sobisid endiselt :) Selle hooaja sokkide puhul kasutasin õpetusest vaid koemustrit, muus osas lähtusin kandja mõõtudest. Kõik minu sokid on ümara soki nina kahandusega, mulle teravad tipud ei meeldi. Kanda koon ka alati sama põhimõtte järgi, lihtsalt mõnikord koon kõik silmused läbi ja teinekord jälle kasutan venitatud silmuseid. Olulisemad märkmed on kirja pandud Ravelrysse.

Juhend: Scallo-Pie
Lõng: Gedifra Cashmerino, 1 tokk
Vardad: 4mm

Leidsin armsa salli mustri ning mul üks tokk kašmiirisisaldusega lõnga, need pidid kohe üheks saama. Mõtlesin küll baktust esialgu kududa, kuid antud sallike oli tüdrukule palju sobivam. See on täiesti igapäevases kasutuses meil, sest tuukrimütsid mulle väga ei sümpatiseeri ja seega sall hädatarvilik ese. Hea kiire kudumine ka oli. Hea trikk on selle salli juures veel see, et salliotsa saab ääreaasast läbi tõmmata, ei pea otsi sõlmeks siduma :)

Juhend: omalooming
Lõng: Drops Nepal
Vardad: 4mm

See sai hea müts nii õues käimiseks ning ka linna/külla minekuks. Tahtsin tutti ka lisada aga siis jääks kombeka kapuutsi all halvasti hoidma. Aga võibolla lisan ka, saak armsam :) Selle mütsiga nägin ma veidi vaeva ka. Mustri klapitamine võttis aega ning sain mitmeid kordi harutada. Kõvaklappidega mütsi puhul oli mulle oluline, et kuklaosa oleks sügavam kui esiosa, et lumehelbed krae vahele ei tuiskaks :) Ma olen ütlemata rahul lõpptulemusega. Ma ei pannud isegi voodrit alla, sest nii mõnusalt soe sai see müts Nepalist ning miinuskraadide alguspoolel just paras lapsele pähe panna.

Kõigi nende pudinate juures on mul juba suur isu luua varrastele midagi ka enda jaoks. Uuel aastal alustan :)

Lõngajutud

Villased ja villasegud

Mul on juba mõnda aega olnud plaanis saada ülevaade oma lõngavarudest. Osa ostetust olen küll Ravelrysse lisanud, kuid palju on rännanud otse kastidesse ja ei märkigi nende olemasolust. Kuna ühtegi abiliste vaba õhtut silmapiiril ei paistnud, siis tegin algust lapse une ajal ning jätkasin hiljem kahe marakrati käest lõngatokke päästes, sest ega kassgi lõnga vastu immuunne ole. Njahh, mul on lõbusamaid õhtuid olnud :)

Lõngaröövel puhkab

Aga tulemus - mul on ca 19,5 kg jagu lõnga. Minu jaoks on see number isegi oodatust väiksem, võib juurde osta küll :) Tegelikult oli naljakas, kuidas ma köögikaaluga varustatult kaalutud koguseid järjest excelisse märkisin ja samas iga pooliku kerakese saamislugu mäletasin. Kui lõnga nimi kohe meelde ei tulnudki, siis vähemalt teadsin, mis sellest kootud oli ja Ravelry reetis ka lõnga täpsemad andmed. Tervete tokkide ja suuremate kogustega läks andmete sisestamine mängeldes. Kuid puuvillaste poolikute tokkide/kerade juures andsin lõpuks alla, neid on mul siiski liiga palju erinevaid ja tõstsin kogu suure koti korraga kaalule. 

Selle protsessi käigus tuli päevavalgele ka mitmeid poolikuid töid, mis vaikselt kastidesse silma alt ära oli paigutatud. Need said kenasti keradeks tagasi keritud, ehk saab neid midagi muud kunagi. Leidsin ka ühe heegeldatud koti, millel vaid üle õla käiv pael on pooleli jäänud, selle mõtlesin Luisa jaoks valmis teha. Ta esialgu pidas seda küll rohkem peakatteks. 

Müts?

Nüüd on mul suur tung vähendada just neid üksikuid ja poolikuid tokke. Jõulud on tulemas ja päkapikkude töökoda on täie võimsusega tööle pandud. Ma loodan, et aasta lõpuks on mu varud pisutki vähenenud. Või vähemalt on ära kootud lõnga enam, kui juurde tulnud lõnga ;)

Kõrvitsapräänikud

Kõrvitsaga on ikka selline lugu, et olgu ta kui väike tahes, ikka on seda üheks toidukorraks liiga palju. Ma lõikan tavaliselt uue kõrvita lahti kui püreesuppi hakkan tegema. Ahjus röstitud kõrvitsa püreest saab meie peres kõige sagedamini risotot ning keeksi. Kuni ma avastasin need kõrvitsapräänikud.

Kõrvitsapräänikud (Nami-nami)

100g võid

150g fariinisuhkrut

200g kõrvitsapüreed

100g rosinaid

1tl vaniljeekstrakti

225g nisujahu

1,5tl küpsetuspulbrit

1tl kaneeli

Vahusta või suhkruga heledaks, lisa kõrvitsapüree, rosinad ja vanilliekstrakt.
Sõelu teise kaussi jahu, küpsetuspulber, küpsetuspulber ja kaneel, lisa seejärel või-kõrvitsasegule. Sega hoolega.
Tõsta dessertlusikaga võitatud ahjuplaadile 18 tainaportsu, jättes tainaportsude vahele piisavalt ruumi, kuna küpsised valguvad küpsedes laiali.
Küpseta 200-kraadises ahjus 12-15 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud.
Jahuta ahjuplaadil 5 minutit, seejärel libista metallrestile ja lase jahtuda.

Nii head! Kohe nii maitsvad, et ma olen viimaste nädalate jooksul neid juba mitu satsi teinud. Ja kunagi ei saa pilti ka tehtud, sest need süüakse lihtsalt käest ära. Juba tainas ise on tohutult maitsev, ma alati pisut maiustan sellega enne kui hakkan präänikuid ahjupannile laduma. Esimesel korral ma lasin neil 14 minutit ahjus olla ja jäid pealt pehmeks. Nii oli ka hea aga tõeliselt mõnusa krõbeda pealispinnaga präänikud saavad minu ahjus ca 17 minutiga. Natuke jõuluse maitsega ja väljas oleva talve taustal parim amps tee kõrvale. Pildi sain siiski ka tehtud, päästes selle tarvis ühe küpsise lausa Luisa hammaste vahelt :)

Sügisjakk

Täna hommikul ärgates oli muru jäitest hall ja esimesed lumehelbed keerlesid meie akende taga. Pisut vara ehk tõesti aga ilus. Järgnenud seenevihm pühkis selle ilu kiiresti minema kahjuks.

Kirjutada tahtsin aga hoopis jakist, mis Luisale jahedate sügisilmade jaoks sai kootud. Tahtsin sellist veidi toekamat kui tavaline kardigan, avaramat ja kindlasti kapuutsiga. Kevadeks saab sellele  loodetavasti ka vooder alla paigaldatud, nüüd ei jõudnud ja samas saab seda  talvel ka ehk jahedmates siseruumides kanda. Selle jaki juures meeldib mulle väga palmikutega passe ja muidu lihtne vorm. Kapuuts sai pisut suur, nagu paljud teised selle juhendi järgi kudujad olid kommenteerinud, kuigi ma tegin selle isegi mõned read lühemaks. Aga ma olin seekord laisk ja ei hakanud enam harutama. Pealegi oli jakki juba hädasti vaja ka, sügis algas seekord varakult. Hetkel keerame veel käised üles aga kevadeks peaks Luisa kasvutempo juures varrukad juba täitsa parajad olema :)

Juhend: Top-down Baby Cable Yoke Jacket

Lõng: Drops Nepal 6,5 tokki

Vardad: 4 ja 4,5

Nööbid: Karnaluks

Dropsi lõngu ma endiselt kiidan. Hea hinnaga ja väga kvaliteetsed seejuures. Kampsuni ülejääkidest valmis veel üks müts Luisale. Nepal on hea paraja jämedusega lõng sügis/talviste kudumite jaoks, mul on veel mitu tooni ootamas lõngakorvis. 

Sügisel uue hooga

Suvi on möödas ja blogi puhkus sai ka läbi. Saime natuke koos ka puhata, kuigi enamus suvest tuli meil Luisaga rohkem kahekesi hakkama saada ning end tegevuses hoida. Allan oli töö poolt nii hõivatud, et enamus nädalavahetustelgi nägime teda valikuliselt. Aga õnneks on taas rahulikumad ajad saabunud ja nüüd sööme ikka õhtusööki kolmekesi.

Luisa on ka suvega kuidagi suureks saanud. Juulis ma veel uskusin, et minu laps jääbki meie voodisse magama, aga augustis juhtus ime ja ta oli nõus oma voodis uinuma. Nii päeval kui õhtul. Ja kui see juba nii valutult läks, siis otsustasime ühe sammu veel edasi astuda ning proovida ka oma toas üksi magamist.  Alates septembrist ongi meie magamistuba vaid meie päralt. Hommikul hõikab hele hääleke, et keegi ta meie voodisse tooks ja siis püherdab veel mõnuga mul kaisus. Sellised hommikud on eriti armsad.

Ja armas on see ka, et minu marakratt hakkas suve lõpus nukkude vastu huvi tundma. See tähendab ühe nuku, sest rohkem meil neid siis polnud. Vedas seda pidevalt kaasa, kussutas, jootis oma topsist ja pani potile (ise ta muidugi sinna midagi ei tee ;) ). Ma ju nii ootasin seda aega, saaks oma lapsepõlve unistused ka välja elada lapse peal :) Aga esimese asjana ma heegeldasin talle hoopis ise ühe nuku lisaks - Sofia. Märkasin seda kohe, kui Lilleliis juhendi valmis sai, sest lisaks sellele, et nukk nii armas on, oli Sofia meil üks nimevariantidest Luisale. Heleni nukk vaid lisas indu juurde.

Juhend: Sofia
Lõngad: Debboe Bliss Cotton dk ja Rowan Handknit Cotton
Heegelnõel: 3,5

Juhend on põhjalik ja heegeldamine rõõm. Värvidest olen nii kinni oma harjumuspärastes toonides, ei suutnud nüüdki miskit targemat leiutada. Kollast Handknit Cottonit oli mul üle ühest Luisa mütsist. Ja lillega nööp oli ka kodus olemas. Peapaela pidin pea külge muidugi kinni õmblema, esimesena asjana hakkas see näppu :) Ja silmad on pärit Laura juurest.

Amigurumi on nii köitev, et kui juba sõrme annad, on käe endale hoidmisega raskusi. Ma tegin tutvust sellega juba enne Luisa sündi. Kuuest linnukesest pidi saama voodikarussell beebivoodile, kuid sobivat ümarat raami ei suutnud ma kusagilt välja võluda ja nii see jäi. Praegu on need lihtsalt niisama ilusad linnukesed.

Juhend: Amigurumi Love Birds
Heegelnõel: 2,5

Väike liblikas laval

Eile oli Luisa esimene lavaline ülesastumine, seekord küll turvaliselt minu kukil. Musamari kevadkontsertil esitasid putukateks riietatud beebid O.Ehala laulu "Kevad käes" saatel oma tantsu. Nagu juba mainitud, pisikesed putukad jälgisid mängu emade turjal ja emad pabistasid hoopis enne tantsu :)

Ma olin täitsa veendunud, et peale etteastet päeval vaid napi 1,5 tunnise une teinud pisike piduline väsib, kuid hüppas hoopis rõõmsalt minu või Allani süles ja plaksutas hoogsalt kõigile esinejatele. See oli õnneks ka selline pidu kus kaasaelajate kilked kedagi ei häirinud. Natuke enne lõppu hakkasime siiski tulema, kuna Luisa huvi eesistuva tädi patsi vastu ei kippunud raugema ja ma ei tahtnud, et ta sellest päriselt ka kinni jõuab haarata :) Väga vahva pidu oli ja tund aega teisi lapsi kuulata/vaadata ei kujunenud Luisale mingiks probleemiks. Meile suureks üllatuseks.

Käsitööst nii palju, et liblika tiivad on minu poolt maalitud. Poes oli ju ainult mesimummude ja haldjate tiibu, tegin ühed haldjate omad veidi rohkem liblika tiibade sarnaseks. 

Aastane Luisa

25.mail sai Luisa aastaseks. Uskumatu, kui kiiresti meie esimene aasta koos on möödunud. Tillukesest beebist on kasvanud vahva väike tüdruk.

Aastane Luisa on enamasti rõõmsameelne kavalusi täis tüdruk. Nagu igiliikur vudib ta ringi ja ei püsi sekunditki paigal, peatudes hetkeks vaid järjekordse huvipakkuva mänguasja/eseme juures ja kiirustades siis taas edasi. Ma imestan, kellelt ta selle energia on pärinud, tema vanemad on küll rahumeelsemad ja mugavad inimesed :) Mänguasjadest eelistab puidust käru/nukuvankriga oma kraami vedada, sünnipäevaks saadud nukunõudest mind toita ja ka ksülofoni taob hea meelega. Kõik pallid on üleüldised lemmikud! Turnimine on ka üks tore tegevus. Seda saab harrastada oma piskesel toolil laua taga mängides või söögitoolis. Vahet pole, igal vähegi kõrgemal esemel saab seista, kükitada, kõõluda, ronida. Ahjaa, kiikuda võiks ka lõputult!

Luisale on jagunud ka kangust ning kärsitust. Kui ikka ei õnnestu näiteks kõvakaanelise raamatu lehti ilusti ükshaaval keerata siis võib selle vihaga minema lennutada. Või kui tal millestki kõrini saab, siis oskab kõva häält teha ning oma vastumeelsust selgelt välja näidata. Kui meel kurvaks läheb, siis tuleb poeb mulle sülle ja otsib lohutust. Need hetked on nii armsad.

Söömisega on nii ja naa. Kord läheb paremini ja siis jälle mitte nii hästi. Üldiselt liha ja kala armastab ning  aedviljadest on brokoli suur lemmik. Kartulipuder ja pasta on meie toidulaualt kõige meelepärasemad palad. Lõunaks saab sageli veel Hippi purgitoite, hommikul ja õhtul sööb erinevaid putrusid, eelistab piimaga keedetuid ja õunamoos käib asja juurde. Maitsestamata jogurt, keefir ja puuviljad lähevad ka alati väga hästi. Alates 11. kuuseks saamisest saab rinda vaid enne ööund ja vahel ka hommikul 5-6 paiku. Ärkab 7-8 ajal ja magama läheb 9-9.30 paiku. Meile kõigile nii sobib, vahepelne periood äratusega 5.30 tahtis küll enneaegu halliks mind ajada. Magab endiselt veel meie juures, Põlvas esimese osa ööst reisivoodis ja kusagil poole öö ajal kolib kaissu. Päeval magab veel 2 korda, 1-2 tundi korraga.

Sõnadest on kasutusel "emme", "aitäh", "palun", "pall" ja "pai". Kahjuks enamust tema jutust me ei mõista aga väga palju tuleb seda juttu küll. Kui ta muidu on suur rahmeldis ja seletaja, siis võõras keskkonnas on algul pigem vaikne. Käime veebruarist alates Musamaris muusikatunnis ja seal on Luisa alati viks ja korralik, ei julge ise kastist marakat või kuljustki võtta. Aga kohaneb kiiresti. Muusika paneb lapse põlvi nõksutama ja käsi plaksutama, kodus kuulame kõige sagedamini Väikese Lapse Laulud ja Entel-Tenteli plaate.

Aastane Luisa on vanemate eeskujul pikka kasvu - 80 cm pikk, kaalu on tal 9,85 kg jagu. Meie armas Mammu, suur rõõm igas meie päevas, palju, palju õnne sulle!

Sünnipäevapidu 25.mail koos sõbrannadega.

Sünnipäevapidu 26.mail koos suuremate ja pisemate sõpradega.

Sünnipäevapidu 02.juunil Põlvas sugulastega

Roostes kuduja

Kohe täitsa roostes olen. Vaevlen juba nädalaid ühe aasta tagasi alustatud kardigani kallal. Alguses kõik sujus ja lootsin juba eelmisel suvel seda kanda, kuid enne jõudis Luisa sündida ja mu käsitööline tegevus jäi tahaplaanile. Nüüd võtsin pooliku kampsiku uuesti ette  ja no ma ei suuda kuidagi saavutada eelnevat ilusalt ühtlast koepinda. Vähemalt 4-5 korda olen kootud osa üles harutanud ja uuesti üritanud. Viimane katse tundus juba päris hea, kuid kui esihõlm täiesti valmis sai, ei suutnud ma siiski sellega rahule jääda. Harutasin jälle. Täitsa närvi ajab juba. Ja et mind ikka täiesti tigedaks ajada, tuli mu nr 3 KnitPro vardal tamiil ka lahti. Ja täiesti juhuslikult ei leidu mul sellise nr ringvardaid ka varuvariantide ehk bambusvarraste seas. Õnneks oli Allan korvpalli vaatama minemas ja käis Käsitööjaamast läbi ning ostis uued, kuid need jõuavad koos temaga alles pärast mängu lõppu. Aga et kellelegi ei jääks muljet, juskui oleks mu mees suuteline ise poodi minema ja mulle soovitud firma toodete hulgast õige nr ja tamiili pikkusega vardad  välja valima, siis meil käib see nii, et Allan jõuab poodi ning annab toru Liinale. Liina tunneb mu mehe juba ära ei pea isegi enam küsima, kelle nimel sooduskaart on :))) 

Aga kuna see eelmainitud kardigan mind tõeliselt muserdab, siis vahepeal valmisid mitu-mitu mütsi Luisale ja tema pisikestele sõbrannadele. Mütsidele on veel lisa tulemas, sest heegeldamise teraapilisest mõjust endale olen juba eelnevalt kirjutanud :) Ja mõned sõbrannad on veel mütsideta ka.

Kingituseks Luisa pisikestele sõbrannadele. Isutekitajaks Pitsikuduja mütsikesed.

Lõng: Love Soft 8/4 ja Love Bomuld 8/4 merceriseret

Heegelnõel: nr 2,5 

Idee: Olivia's Butterfly 

Lõng: Katia Pima Cotton

Heegelnõel: nr 3

Juhendist ma kasutasin vaid liblika ideed. Üksik tokike maailma kõige pehmemat puuvillast ahvatles lihtsalt heegeldama, ei midagi keerulist. Katia Pima Cotton on tõeliselt imetore lõng ja mul on nii kahju, et mu Luisale kootud pisike tuunika eelmise kuuma suve tõttu täiesti kandmata jäi. 

Kuhu beebi kadus?

Igatahes meie majas küll enam ühtegi pole. Kuidas sa nimetad beebiks kedagi, kes oma kahel jalal toast tuppa tatsub, toimetab ja vahetpidamata nende toimingute juures midagi seletab. Hästi, sellest jutust me enamust veel ei mõista, vaid emme ja atähhhh on sagedamini korduvad arusaadavad sõnad. Möödunud 11 kuu jooksul on meie oma kodus ja meie endi silme all sirgunud üks pisikene tüdruk, kel omad soovid ja tahtmised ning tohutu huvi teda ümbritseva maailma vastu. Iga päev kätkeb endas omajagu rutiini, kuid samas jälle midagi uut ja esmakordset.

Nagu kõndima hakkamine. Kolm nädalat tagasi tegi ta oma esimesed kaks arglikku sammu, et jõuda suure lemmiku - puidust käruni. Ja siis ta harjutas neid sammukesi tasa ja targu, ikka iga päev mõned korrad, mõned sammud. Kaks nädalat harjutas ja siis eelmisel teisipäeval hakkas juba 10-20 sammu kaupa astuma. Häda oli selles, et lõpp kiskus väga kiireks ära ning siis tuli käed ette lükata ja esimesele ettejuhtuvale objektile naerdes viskuda. Nüüd pühapäeval otsustas ta, aeg on küps, hakkan kõndima. Ja nii ta kõnnibki meil siin, käpuli visatakse vaid siis kui mingi pättus silmapiiril terendab ja ta oma arvestuse kohaselt jõuab selle enne ära teha kui mina keelates jaole jõuan :) Aga täitsa kiiresti juba kõnnib, mitte aeglaselt ja ettevaatlikult nagu algajale oleks ehk kohasem. Eks see uljus eile ühele põsele sinise kriimu kokkupõrkes terava seinanurgaga ja lõuale punase kolmnurkse armi ühe sahtlinurgaga tekitas. Saan aru küll, et selliseid asju ilmselt juhtub veel, aga ikkagi oli nii kole paha tunne, et emana ei suuda neid komistamisi ja vigastusi ära hoida.

Vastu ööd nostalgitsema pani Luisa ühe sõbranna homne (nüüdseks kellaajaks juba tänane) 1. sünnipäev. Täitsa lõpp, kuidas see nüüd nii läks. Alles need pätud ju sündisid ja juba saavad aastaseks. Nii armas ja samas natuke kuidagi kurb ka. Et kus see minu beebi siis nüüd jäi? Õnneks meil 1 kuu veel aega tähtsa sünnipäevani ja seni annab kaissu pugev nohisev pisike piiga nendel hetkedel veel täitsa beebi mõõdu välja ;)