Mõmmik Johannesele

Veebruaris saime ühe uue naabripoisi, mehise nimega Johannese. Kuna meil oli siis südatalv ja mul hästi palju kiiret lõpetamist vajavaid talviseid kudumeid pooleli, pidi kink natuke ootama. Mõmmikuni jõudsin alles aprillis ja siis läks heegeldamine juba iseenesest. Kuigi ma põhiliselt endiselt koon, siis blogis kajastatu järgi võiks arvata, et olen amigurumi heegeldamise oma põhitegevusalaks võtnud :) Mõmmiku muster pärineb taas Lilleliisilt. See punnis kõhu ja vallatu nabaga karuke võitis mu südame hetkel, kui olin seda Lilleliisi blogis näinud.

Juhend: Tummy Teddy Lilleliisilt 
Lõng: Drops Nepal beež 2.25 tokki ja rohelist 1 tokk
Heegelnõel: 3,5
Silmad ja ninaalune vilt: Abakhanist
Täidis: padjatäide

Ma loodan, et see pehme mõmmik pikutab pisikese poisi kõrval sama mõnusasti, kui minu diivanil. Luisale ma seda igaks juhuks ei näidanud, pildistasin ja pakkisin sellel ajal kui ta magusat lõunaund magas. Kahtlustan, et loomake oleks kiiresti adopteeritud ja mitte mingil tingimusel hiljem uue omaniku juurde lubatud :)

Luisa 2

Meie väike marakratt sai laupäeval 2 aastaseks. Malbe preili ta meil paraku enamasti ei ole, vaid krutskeid täis pisike tirts. Pidevalt liikumises ja toimetamas, kui mängibki rahulikult, siis mitte kauaks. Me loodame, et keskendumisvõime tal ikka vanusega suureneb :)

Sünnipäevahommik Põlvas

Vaatamata pidevale tegutsemisele, on ta meil üks suur kalli- ja musimasin. Kui Allan hommikul tööle läheb, jookseb alati suure hooga issit kallistama ja musi andma. Kui oma ports käes, hõikab nõudlikult "emme ka", et mina jumala eest ilma Allani kallistuse ja musita ei jääks. Päeva jooksul poeb ka aegajalt sülle pusserdama. 

Issi tehtud liivakastis

Õues meeldib talle üle kõige. Nüüd me veedamegi enamuse ärkveloleku ajast väljas, kas kahekesi või koos mõne naabri lapsega. Mängib meelsasti liivakastis, laseb liugi, sõidab rattaga (mina ikka lükkan) ja jalutab ning jookseb koos sõpradega. Aga üle kõige meeldib kiikuda. Üks õhtu mel kiikusime 1,5 h järjest, mul oli täitsa kõrini juba aga no mis sa teed. Eriti tore on koos kiikuda naabri Liisa, Leona või Kristoferiga. Need on Luisa lemmikumad sõbrad. Tore on see, et tüdrukud on kõik üheealised,  Kristofer on küll natuke noorem aga muidu väga vahva sell ja kaaslane. Lemmik inimene oma pere ja vanavanemate kõrval on minu sõbranna Marjana, kellega Luisa Skypis pea iga päev lobiseb ja kellega ta nüüdseks alati on nõus jääma. Luisa sünnipäeva päeval olime Allaniga minu sõbranna pulmas ja Luisa lustis terve päeva Manni ja Põlva naabritüdruk Liisuga. See oli ka esimene kord kui jätsime ta nii pikalt kellegi teisega ja ka magama läks ta probleemideta.

Lemmik Manniga

Hüvastijätt venib tal alati kohutavalt pikaks. Miljon korda on vaja hõigata tadaa-tadaa-sauki-tadaa ja lehvitada ning saata õhumusisid. Sõpru ja temas usaldust äratanud inimesi kallistab ka meelsasti. Uute inimestega on sageli ettevaatlik ja ei taha näiteks võõrastel (lastel) käest kinni võtta või ka rääkida.

Toas mängib palju Leonalt saadud nukumajas, oma mänguköögis, laob totsikutest torni ning lükkab ümber, paneb nuppe restile ja võtab ära, mängib Lotte Lotot, laob puust kujundeid, ehitab Lego Duplo klotsidega, joonistab palju, mängib oma klaveril ning hoolitseb oma titade ning lemmik lammas mä-mää eest neid magama pannes, kussutades ja ringi kärutades. Väikeste nukkudega meeldib ka mängida, neid voodisse tuttu panna ja riidest lahti võtta. Riidessse pean mina panema. Ja raamatuid meeldib tohutult vaadata. Alles see oli, kui  ma kurtsin oma ristitütre vanematele, et Luisa ei taha üldse, et talle loetaks, vaid pean lihtsalt piltide juurde oma teksti jutustama. Nüüd torgatakse pidevalt raamat pihku ja nõudliku ning vastuvaidlemist mittesalliva häälega öeldakse "loe-loe". Hetke lemmikud on karupoeg Bruno sarja raamatud, eriti "Bruno räägib tõtt" milles on juttu küpsistest :) ja "Bruno joonistab" milles karupoeg joonistab seina peale. Viimases käib seinale joonistatud pildi juurde tõsine nägu, pearaputus ja "ei tohi" :)

Rääkimise koha pealt ma ei teagi, minu meelest tuleb juttu juba küll, kuid eks mõned samaealised jutustavad kindlasti rohkem. Laulda meeldib talle ka, sageli joriseb kiikudes mingit lastelaulukest või kui meie laulame siis hõiskab tuttavaid sõnu kaasa. 

Toredad kasutusel olevad sõnad:

nossuma - joonistama

pisikas - asja kohta mida võib nimetada pisikeseks, nt tilluke liivavorm või pall vmt
lallukas - lastelaulu küsitakse minult nii
piia - piim

Kaalu on Luisal ligi 13kg ja pikkust umbes 92cm, arsti juurde täpseid numbreid saama lähme 31. mail. Söömisega on nii ja naa. Väga isukas laps ta ei ole. Hästi läheb hommikune puder, supp, leib, kartul hakklihakastmega, kohupiimakreemid-jogurtid (ainult maitsestamata või vaniljemaitselised) puuviljad ja toores porgand. Veel paar nädalat tagasi hakkas ta rõõmust kilkama ja hüppama kui ma talle maisi lubasin keeta ja sellele võid ning natuke soola riputada, kuid nüüd on see üks kindel lemmik järsku täitsa out. Patustest toitudest võiks peenikesi naturaalsooles grillvorste süüa lõputult, ning loomulikult jäätis, see eriti rammus ja ainult vanilli või ploomimaitseline. Õues käime nii, et naabritega kahasse on meil taskud parankasid täis, see on lemmik snäkk. 

Magab oma toas omas voodis alates eelmise eesta septebrist ja meie kaissu öösel ei kipu. Hommikul ka jookseb kohe tegutsema, ei taha enamasti voodis kaisutada. Ärkab endisel kella 7 ringis ja mõnusaid üksi kohvi joomise hommikuid pole ma lapse sünnist saati kogenud :) Selline väike naaskel siis.

Kuna elu Luisaga on üsna intensiivne, siis polegi ma enam jõudnud siia midagi kirjutama. Eks Luisa omaette tegutsemise sagenemisega on mul lootust taas blogima hakata. 

Kuri

Oi, ma olen nii-nii kuri praegu. Kogu mu aastate jooksul leitud blogide kogu on läinud. Suudangi vaid lihtlauseid hetkel formuleerida. Bloglinesi avades küsis see midagi värskendamise kohta ja kuna Luisa talle täiesti mitteomaselt juba tunni jagu lõunaune vastu protesteerides jorises, siis ma kogemata vajutasin tema juurde kiirustades valele nupule ning kõik, mõistate kõik, kadus. Uurisin mis ma uurisin, taastada ei õnnestunud enam midagi.

Eesti blogidest polegi hullu, lemmikud leiab veidikese vaevaga ikka üles ning enamuse välismaisest kudublogijatest saab kätte Ravelryst. Aga kõik need kodust, sisustusest ja muidu armsatest asjadest kirjutavad blogid...  Täitsa kurb kohe. Tuleb jälle puhtalt lehelt alustada.

Kas mängime kohvikut?

Kui on pisikesi tüdrukuid ja üle mõistuse palju erinevat puuvillast lõnga, siis ühte saab teise hüvanguks ära kasutada. Minust sai suvel nukk Sofiat heegeldades suur amigurumi fänn, ning kire rahuldamiseks hakkasin Luisale ja sõbranna tütrele mõeldes erinevaid "söödavaid" pudinaid nikerdama.  Küll lõppevad minu jääkide hävitamise projektid alati ühtemoodi - vajalike toonide puudumisel sigineb uut materjali juurde suuremas mahus kui neid eest ära saab kasutatud :)

Väike koogivalik

 Hommikusöök

Oma lapsepõlvest mäletan sagedasi poe ning kohviku mängimisi naabritüdrukutega. Kaup poodi tekkis käepärastest vahenditest ja kohvikus pakutavaid saiakesi ning pirukaid pidime lihtsalt ette kujutama. Minu ema on küll alati käsitööga tegelenud, aga temal polnud internetti, kust oleks häid ideid saanud ammutada :) Minul on internet koos väga vajaliku Ravelryga ning seetõttu saab minu lapsel olema kaupa, mida poemängus müüa ning kooke, mida mängukohvikus sõpradele serveerida. Luisa hetkel veel väga suurt huvi antud asjade vastu ei tunne, seega jäi tema varustamine mõneks ajaks soiku. Küll aga sai Gertrud omale mõned aed- ja puuviljaed ning muud head-paremat.

Natuke vitamiine

Lõngadeks on erinevad puuvillased ja bambuslõngad jämedusega ca 50g=120-160m ja heegelnõel 2,5 (enamasti). 

NB! Varem vaatasin taolisi kootud/heegeldatud asjandusi ja mõtlesin, et milleks? Peale tütre sündi sain aru :) Ei ole ju vaja osta plastikust vidinaid, kui saab oluliselt lapsesõbralikumad mänguasjad ise teha. Mis seal keerutada, väga tore on neid teha ka :)

Meie jõulud

Eelmise postituse jätkuks seoses lapsehoiuga, siis Luisa leppis mu sõbranna Marjanaga lausa nii hästi, et polnud meid kordagi tagagi otsinud. Kingid said ostetud, kaardid postitatud ja jõuluõhtu võis tulla.

Meie pühad möödusid traditsiooniliselt Lõuna-Eestis, kuid ebatavaliselt vaikselt. Minu jaoks. Meie haiguste laine siin tipnes minu jaoks hääle kaotamisega ja Allanil põskoopapõletikuga. Pidudevahelise aja ravitsesime ennast tublisti ja nii ei jäänud kusagil käimata. Jõululaupäeval valmistasime kodus kõik ette ja käisime kõik koos vanaemale-vanavanaemale häid pühi soovimas ning surnuaias küünlaid süütamas. Jõulujumalateenistusele läksid isa ja Allan (kes siis oli veel suhteliselt terve) kahekesi, me Luisaga pidasime targemaks endid kodus ravida. Hiljem liitus meiega veel mu tädi pere ning meil oli igati lõbus õhtu maitsvate toitude ja toredate kingitustega. Isa ja Allan ei istunud siiski kogu õhtu pidulauas, vaid panid ka Luisa kingituseks saadud mänguköögi kokku. Omaniku valvsa pilgu all mõistagi :)

Vanaemaga

Vanaisaga

Leiab tegevust

Mõni kink on kohe nii suur, et sobib turnimiseks

Ei jõua ära oodata kuna issi uue nukubeebi karbist kätte saab

Taas abilise rollis

Jõulu esimesel pühal sõitsime Rõugesse mu ristitütre sünnipäevale. Käisime küll ka Greete sünnipäeval Tallinnas, aga me ei hakanud traditsiooni rikkuma ja pealegi soovisime kõiki teisi ka taas näha. Jõulu teisel pühal oli meil traditsiooniline pidu Allani sugulastega. Seal käib meil alati ka jõuluvana, nii et keegi ei saa kohale ilmuda ettevalmistumata :) Kuna mina polnud võimeline piuksugi kuuldavale tooma, lunastasime Luisa kingipakke jõuluvanale patsu lüües, habemele pai tehes ning hädast aitas välja ka Luisa vanem onutütar Greta.

Jõuluvana ei ole vaja karta

Uudistame kingitusi

Kui ise veel salmi ei oska, siis kutsu onutütar appi :)

Jõudsin sel aastal ka mõned kingid kududa, kuigi natuke jäin küll aja- ja lõngahätta. Isa mütsi juurde kuuluv sall ootab lõngalisa, et pikemaks saada ning ühte kinki ma lihtsalt ei jõudnud valmis. Aga küll ta tee omaniku juurde leiab, on ju tähtpäevi aastas veelgi mil kingitus asjakohane ;) Ruumi kokkuhoiu mõttes lisan seekord pildi alla Ravelrysse viivad lingid, kus rohkem infot ja pilte kudumite kohta.

 Müts Poppy ristitütar Greetele

Honey müts Lisandrale

Norie müts Luisa onutütar Gretale

 Omaloomingulised põvikud Luisa onutütar Sonjale

 Turn a square müts isale, ootab salli oma kõrvale ;)

Log Cabin sokid emale

 ja Kalevile

Pühade eel

Haigused on niigi tüütud, kuid eriti hull on lugu kibekiirel pühade-eelsel perioodil. Me Luisaga istume toas vangis, nuuskame nina, teeme jalavanne ning (üritame) inhalaatoriga auru teha. Õnneks kraadima enam ei pea, sest palavik ei kestnud meil kummalgi üle ühe päeva. Samal ajal on veel osad kingid puudu ja paar asja poolikud. Ja jõulukaardid on ka veel saatmata. Paha lugu, hakkab kiireks minema. Kõik lootused on tänase õhtu peale seatud, sest homme sõidame juba maale. Ehk õnnestub jätta laps täna mu sõbrannaga ja me saame Allaniga kiire poetiiru ära teha. Kuna meil pole siiani olnud võimalust Luisat kellegi teise hoida jätta, siis suuri panuseid ei tee, see oleks esimene lapsehoid meil üldse :)

Sel aastal olen jõuludega üldse hiljaks jäänud. Tavaliselt on mul selleks ajaks kõik valmis ja pakitud ning jõuluõhtuks plaanitavad toidud paika pandud. Vähemalt kuusk on ehitud ning jõulukeeks tuli ka eile ahjust. Piparkoogitaina tegin alles nädal tagasi, aga küpsetan seekord paari ahjuplaadi kaupa iga mõne päeva tagant, et piparkoogid mõnusalt krõbedad säiliks. Täna tulebki viimane ahjutäis ära küpsetada, siis oleme sellega ühele poole saanud. Ja kingid tuleb ära pakkida, need mis olemas on. Hakkangi pihta!

Rõõmsaid ja rahulikke jõulupühi kõigile ning mõnusat olemist kallite inimeste seltsis!

Talvevarustus

Autoomanikele tuleb esimene lumi ikka ootamatult, kudujale enamasti mitte. Mul oli meie pere pisema talvevarustus aegsasti valmis - uued sokid, sall ja müts. Nii tore, et lapsed kasvavad, pidevalt on vajadus midagi kududa. Mitte nagu varem, kui varrastele sai suuresti loodud asju mis lihtsalt meeldisid või kutsusid kuduma. Tegelikult ma tahan veel ühed topeltkindad ja villapüksid ka Luisale teha, kuid pisikeste sõprade sünnipäevad ja jõulud nõuavad oma osa.

Juhend: Mini Micro no purl Monkeys
Lõng: G-B Wolle Jil, 1tokk
Vardad: 2,5mm

Mulle meeldivad ikka natuke pikema säärega sokid ja põlvikud. Eelmise talve triibulised olid nii armsad, et kudusin vahepeal uued pikemad pöiaosad, sest sääred sobisid endiselt :) Selle hooaja sokkide puhul kasutasin õpetusest vaid koemustrit, muus osas lähtusin kandja mõõtudest. Kõik minu sokid on ümara soki nina kahandusega, mulle teravad tipud ei meeldi. Kanda koon ka alati sama põhimõtte järgi, lihtsalt mõnikord koon kõik silmused läbi ja teinekord jälle kasutan venitatud silmuseid. Olulisemad märkmed on kirja pandud Ravelrysse.

Juhend: Scallo-Pie
Lõng: Gedifra Cashmerino, 1 tokk
Vardad: 4mm

Leidsin armsa salli mustri ning mul üks tokk kašmiirisisaldusega lõnga, need pidid kohe üheks saama. Mõtlesin küll baktust esialgu kududa, kuid antud sallike oli tüdrukule palju sobivam. See on täiesti igapäevases kasutuses meil, sest tuukrimütsid mulle väga ei sümpatiseeri ja seega sall hädatarvilik ese. Hea kiire kudumine ka oli. Hea trikk on selle salli juures veel see, et salliotsa saab ääreaasast läbi tõmmata, ei pea otsi sõlmeks siduma :)

Juhend: omalooming
Lõng: Drops Nepal
Vardad: 4mm

See sai hea müts nii õues käimiseks ning ka linna/külla minekuks. Tahtsin tutti ka lisada aga siis jääks kombeka kapuutsi all halvasti hoidma. Aga võibolla lisan ka, saak armsam :) Selle mütsiga nägin ma veidi vaeva ka. Mustri klapitamine võttis aega ning sain mitmeid kordi harutada. Kõvaklappidega mütsi puhul oli mulle oluline, et kuklaosa oleks sügavam kui esiosa, et lumehelbed krae vahele ei tuiskaks :) Ma olen ütlemata rahul lõpptulemusega. Ma ei pannud isegi voodrit alla, sest nii mõnusalt soe sai see müts Nepalist ning miinuskraadide alguspoolel just paras lapsele pähe panna.

Kõigi nende pudinate juures on mul juba suur isu luua varrastele midagi ka enda jaoks. Uuel aastal alustan :)

Lõngajutud

Villased ja villasegud

Mul on juba mõnda aega olnud plaanis saada ülevaade oma lõngavarudest. Osa ostetust olen küll Ravelrysse lisanud, kuid palju on rännanud otse kastidesse ja ei märkigi nende olemasolust. Kuna ühtegi abiliste vaba õhtut silmapiiril ei paistnud, siis tegin algust lapse une ajal ning jätkasin hiljem kahe marakrati käest lõngatokke päästes, sest ega kassgi lõnga vastu immuunne ole. Njahh, mul on lõbusamaid õhtuid olnud :)

Lõngaröövel puhkab

Aga tulemus - mul on ca 19,5 kg jagu lõnga. Minu jaoks on see number isegi oodatust väiksem, võib juurde osta küll :) Tegelikult oli naljakas, kuidas ma köögikaaluga varustatult kaalutud koguseid järjest excelisse märkisin ja samas iga pooliku kerakese saamislugu mäletasin. Kui lõnga nimi kohe meelde ei tulnudki, siis vähemalt teadsin, mis sellest kootud oli ja Ravelry reetis ka lõnga täpsemad andmed. Tervete tokkide ja suuremate kogustega läks andmete sisestamine mängeldes. Kuid puuvillaste poolikute tokkide/kerade juures andsin lõpuks alla, neid on mul siiski liiga palju erinevaid ja tõstsin kogu suure koti korraga kaalule. 

Selle protsessi käigus tuli päevavalgele ka mitmeid poolikuid töid, mis vaikselt kastidesse silma alt ära oli paigutatud. Need said kenasti keradeks tagasi keritud, ehk saab neid midagi muud kunagi. Leidsin ka ühe heegeldatud koti, millel vaid üle õla käiv pael on pooleli jäänud, selle mõtlesin Luisa jaoks valmis teha. Ta esialgu pidas seda küll rohkem peakatteks. 

Müts?

Nüüd on mul suur tung vähendada just neid üksikuid ja poolikuid tokke. Jõulud on tulemas ja päkapikkude töökoda on täie võimsusega tööle pandud. Ma loodan, et aasta lõpuks on mu varud pisutki vähenenud. Või vähemalt on ära kootud lõnga enam, kui juurde tulnud lõnga ;)

Kõrvitsapräänikud

Kõrvitsaga on ikka selline lugu, et olgu ta kui väike tahes, ikka on seda üheks toidukorraks liiga palju. Ma lõikan tavaliselt uue kõrvita lahti kui püreesuppi hakkan tegema. Ahjus röstitud kõrvitsa püreest saab meie peres kõige sagedamini risotot ning keeksi. Kuni ma avastasin need kõrvitsapräänikud.

Kõrvitsapräänikud (Nami-nami)

100g võid

150g fariinisuhkrut

200g kõrvitsapüreed

100g rosinaid

1tl vaniljeekstrakti

225g nisujahu

1,5tl küpsetuspulbrit

1tl kaneeli

Vahusta või suhkruga heledaks, lisa kõrvitsapüree, rosinad ja vanilliekstrakt.
Sõelu teise kaussi jahu, küpsetuspulber, küpsetuspulber ja kaneel, lisa seejärel või-kõrvitsasegule. Sega hoolega.
Tõsta dessertlusikaga võitatud ahjuplaadile 18 tainaportsu, jättes tainaportsude vahele piisavalt ruumi, kuna küpsised valguvad küpsedes laiali.
Küpseta 200-kraadises ahjus 12-15 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud.
Jahuta ahjuplaadil 5 minutit, seejärel libista metallrestile ja lase jahtuda.

Nii head! Kohe nii maitsvad, et ma olen viimaste nädalate jooksul neid juba mitu satsi teinud. Ja kunagi ei saa pilti ka tehtud, sest need süüakse lihtsalt käest ära. Juba tainas ise on tohutult maitsev, ma alati pisut maiustan sellega enne kui hakkan präänikuid ahjupannile laduma. Esimesel korral ma lasin neil 14 minutit ahjus olla ja jäid pealt pehmeks. Nii oli ka hea aga tõeliselt mõnusa krõbeda pealispinnaga präänikud saavad minu ahjus ca 17 minutiga. Natuke jõuluse maitsega ja väljas oleva talve taustal parim amps tee kõrvale. Pildi sain siiski ka tehtud, päästes selle tarvis ühe küpsise lausa Luisa hammaste vahelt :)

Sügisjakk

Täna hommikul ärgates oli muru jäitest hall ja esimesed lumehelbed keerlesid meie akende taga. Pisut vara ehk tõesti aga ilus. Järgnenud seenevihm pühkis selle ilu kiiresti minema kahjuks.

Kirjutada tahtsin aga hoopis jakist, mis Luisale jahedate sügisilmade jaoks sai kootud. Tahtsin sellist veidi toekamat kui tavaline kardigan, avaramat ja kindlasti kapuutsiga. Kevadeks saab sellele  loodetavasti ka vooder alla paigaldatud, nüüd ei jõudnud ja samas saab seda  talvel ka ehk jahedmates siseruumides kanda. Selle jaki juures meeldib mulle väga palmikutega passe ja muidu lihtne vorm. Kapuuts sai pisut suur, nagu paljud teised selle juhendi järgi kudujad olid kommenteerinud, kuigi ma tegin selle isegi mõned read lühemaks. Aga ma olin seekord laisk ja ei hakanud enam harutama. Pealegi oli jakki juba hädasti vaja ka, sügis algas seekord varakult. Hetkel keerame veel käised üles aga kevadeks peaks Luisa kasvutempo juures varrukad juba täitsa parajad olema :)

Juhend: Top-down Baby Cable Yoke Jacket

Lõng: Drops Nepal 6,5 tokki

Vardad: 4 ja 4,5

Nööbid: Karnaluks

Dropsi lõngu ma endiselt kiidan. Hea hinnaga ja väga kvaliteetsed seejuures. Kampsuni ülejääkidest valmis veel üks müts Luisale. Nepal on hea paraja jämedusega lõng sügis/talviste kudumite jaoks, mul on veel mitu tooni ootamas lõngakorvis.