16.jaanuar

Nädalavahetus oli suhteliselt töörohke, õnnestus mul esimest korda ka laupäeval tööl olla. Jube kõhe on siseneda laupäevahommikul Liivalaia 12 hoonesse, kõik on pime ja vaikne. Ei ühtegi inimhinge, liftist ei välju kedagi kes sulle head päeva soovib ja ka ise võib sõnatult seekord väljuda. BIB'i kontoriruumid on kõik pimedad ja kerge kõhedustundega lähen oma kabinetti ja süütan tuled. Raadio mängima ja juba veidi "kodusem" tunne. Tegelt peakski vist laupäeviti tööl käima hakkam, aeg läheb lennates ja töö ka, kuna äripäevadel pidevalt helisev telefon võib su vahel lausa marru ajada. Laupäeval eksis kontorisse vaid kaks kõnet mille armulikult vastu võtsin.
Tegelt on see ka lahe, et kohviautomaat on vaid minu päralt, igahommikune järjekord ja sebimine selle ümber jääb ära ja võin rahulikult valida millist jooki toredal masinal lasen endale valmistada. Nõme vaid, et kakao eest peab plekki välja käima, mul nimelt pole kunagi siis vajalikku kolme münti kui silmanägemistäravõttev kakao isu peale tuleb.
Aga jah, plaanitud äriettevõtte rahanduse kodutööni ma kahjuks ei jõuagi sest kell saab enne pool kolm ja mul aeg koju minna.
Koduteel saan veel ühest putkast pikka aega otsitud heegeldamise ajakirja ja minu päev on seega korda läinud;)

Pühapäeval tegelesin oma kodutööga ja siis tulid Ganx ja Merike Kerttuga külla. Ausalt öeldes polegi viimasel ajal olnud eriti nädalat kui neid ei näe, kui õhtul tahtmine midagi mõnusat teha siis tavaliselt kõne ja jällegi õhtu sisustatud. Seekord siis oli saun meie juures, pühapäev möödus sellises mõnusas äraolemises. Naljakas on seegi, et söögieelistused on meil ka kuidagi sarnaseks selle ajaga läinud, eelnevalt kokku leppimata õnnestub praktiliselt samu asju mõlemal kaasa osta. Aga pole hullu, sinihallitusjuust ja jäätis kulub ju alati ära, eks ole?
Ahjaa, põhjus miks me sulanud jäätist pidime sööma peitus selles, et külmkapp oli ennast juba välja lülitanud. Kui Allan õhtu asja uurima hakkas ja avastas, et kork on välja lülitatud, laksas ta selle uuesti sisse ja siis käis üks igavene susin ja vusin ja särin ning suur pauk ning kogu korter oli pime. Laksas pealüliti kuskilt keldrist välja ja kuna me selle ruumi võtit pole ikka veel suutnud üles leida siis tuli Allanil naabrite heatahtlikusele loota ja seda jälle laenama minna. Koukisime siis asjad välja ja panime akna taha, nagu mingid vene pensionärid meil Mustamäe korteri aegu ümberringi tegid :)

Täna siis minu tubli mees mässas nende juhtmetega ja vahetas juhtme otsiku ja stepsli välja ja vähemalt esialgi asi töötab... Jääme lootma parimale