Kui ma 2001 EPMÜ'd lõpetasin, mõtlesin, et tuleb pikem vahe koolis käimisele. Lõpp oli lihtsalt nii kaootiline, et enne lõputöö tähtaega olin kolm ööpäeva järjest magamata ja tööd köitma minnes täiesti zombi valmis.
Aga kõik halb ununeb! Nii, et juba aasta pärast oli hirmus isu midagi veel õppida. Magistratuuri oma eriala õppima minna ei olnud mõtet, kuna päevagi selles valdkonnas töötanud ma ei ole. Töö on olnud seotud ikka vaid finantsvaldkonnaga ja selles vallas end pisut harida ma otsustasingi. Ja taas kord hakkas Tallinn - Tartu marsruudil hõõrumine pihta, seekord sihiks TÜ.
Vahepeal olen ennast ikka päris mitu korda mõttes neednud selle otsuse eest - oli siis vaja jälle enda kiusamisega pihta hakata? Lõpuks ometi oli ju koolitamine läbi ja vabadus oma aja üle ise otsustada ja nüüd olen jälle kooli ori, urrr...
Aga hetkel, kui viimane sess ukse ees, tekivad juba ka esimesed heldinud mõtted. Tagasi vaadates on ju päris tore aeg olnud ja tarkust ka vast ikka natuke juurde tulnud ;) Aga jah, kaks eksamit ja üks kursusetöö veel lahutavad mind sellest õndsast ajast, mil kõigi ainetega lõplikult ühele poole on saadud. Lõputöö jääb küll järgmisesse kevadesse aga selle võin vabalt töökohavahetuse kraesse kirjutada, kahel rindel ei oleks jõudnud lihtsalt rabada, ilma, et kumbki pool kannatanud poleks. Õnneks leidub veel teisigi kes järgmisel kevadel minuga lõpedada plaanivad, õigupoolest ca 50 tudengist vist nii 10 sellel kevadel lõpetavad. Tublid on, ei ole midagi öelda :D
Aga nüüd õppima (kuigi eks Suurel Reedel see vist väikene pühaduse teotus on). Veel viimane pingutus ja võin minagi vabalt kevadet nautima hakata ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar