
Täpselt 5 astat tagasi oli see päev, kui mina ja Allan tee teineteise juurde leidsime. Tundsime küll juba mõned kuud varem, aga just sellel päeval saabus ootamatu pööre (minu poolt) ja oligi nii. Olin siis just Tallinnasse kolinud ja eelmise pikaajalise suhte vintsutustest pisut toibunud, viimane asi mida vajasin oli uus suhe, eriti veel distantsilt. Aga järjekindlus viib teinekord siiski sihile ja nii me sellel aastal juba viiendat kooseluaastat tähistame. Päriseks (loe abielluda) pole minuga veel tahetud :) aga seda vist puht materjaalsetel põhustel, ei suuda mina oma unistuste puhul allahindlust rakendada. Kui juba siis juba nii, nagu hinges ihkan.
Ja uskumatu sai tõeks, täna ootasid mind sekretäri juures lilled, tumepunased pikad roosid, ma lihtsalt sulasin. Ei ole just tema moodi kulleriga mulle lilli saata ja romantilisi kingitusi välja mõelda. Elu on mõnikord ikka lootusetult ilus, imetore õhtu ootab mind veel ees:)
Ja uskumatu sai tõeks, täna ootasid mind sekretäri juures lilled, tumepunased pikad roosid, ma lihtsalt sulasin. Ei ole just tema moodi kulleriga mulle lilli saata ja romantilisi kingitusi välja mõelda. Elu on mõnikord ikka lootusetult ilus, imetore õhtu ootab mind veel ees:)
4 kommentaari:
Palju õnne ja pikka kooselu! Te olete nii sarnased! Ma olen täheldanud, et õnnelikud paarid on ühte nägu või siis muutuvad ühte nägu :)
palju õnne!!
Aitähh Teile!
Krentu, ma väga loodan, et sellel sarnasuse jutul on tõepõhi all :)
väga palju õnne :)
Postita kommentaar